Tänavu, 2019. aastal möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest

Tänavu septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest 1944. aastal. See tõi kaasa elumuutust ja lõppes paljudele traagiliselt. Teekonnal kodumaalt teadmatusse hukkus nii maal kui merel teadmata arv Eesti kodanikke. Seda lähiajaloo sündmust pole siiani Eestis ametliku tähtpäevana tähistatud.

Erik Schmidt „Põgenemine Eestist“ (1988).Selletõttu võttis Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) 2018 a. mail Tallinnas oma täiskogu istungil vastu resolutsiooni taotleda 19. septembri lisamist Eesti riiklikusse kalendrisse 1944.a. suurpõgenemise mälestuspäevana. Käesoleva 2019. aasta 19. septembril kell 18 tähistatakse ÜEKN palvel Tallinna Jaani kirikus 1944. a. suurpõgenemise päeva. Veelgi enam. ÜEKN juhatus tegi erakordse otsuse korraldada samal nädalal täiskogu Talllinnas. Jaani kiriku teenistusele lisaks on Tallinnas kavas avada näituseid, näidata filme ja korraldada näitemänge nn. Merle Karusoo ja Sirje Vill näidend "Sügis 1944" ja vestlusõhtuid samal teemal. ÜEKNi palvel toimus 19.9.2018 Tallinna Jaani kirikus mälestusjumalateenistus "Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist". Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder. Laulis sopran Pille Lill ja orelil mängis Tiia Tenno. Lisaks toimus 18.9. suurpõgenemise teemaline vestlusõhtu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega. Ka väliseestlaskond koos kogudustega üle maailma tähistasid 15.–23. septembrini 1944. aasta suurpõgenemist. Meist endist oleneb palju, et see muutuks iga-aastaseks tavaks nii Eestis kui ka igal pool mujal, kus asub eestlasi ning et see saaks ära märgituks eesti kalendris tähtpäevana. Hea Austraalia eesti kogukond! Pöördume viimases Meie kodu numbris teie poole, et ühineksite meiega, korraldades ja tutvustades noortele oma kogukonnas/organistasioonis, Eesti majades ja mujal seda lähiajaloo lõiku, mis on eesti rahvale tekitanud rasket katsumust. Need, kes teist juhtuvad tulema Eestisse, jälgige reklaami meie facebooki leheküljel: 1944. aasta suurpõgenemine. Palun saatke oma teavet ja kommentaare, mida tahate avaldada (saab lisada fotosid) aadressile iivi[No SpaM]z@yahoo.com . Head Uut Aastat soovides, Iivi Zajedova ÜEKNi abiesimees Tänavu septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest 1944. aastal. See tõi kaasa elumuutust ja lõppes paljudele traagiliselt. Teekonnal kodumaalt teadmatusse hukkus nii maal kui merel teadmata arv Eesti kodanikke. Seda lähiajaloo sündmust pole siiani Eestis ametliku tähtpäevana tähistatud. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list

Tänavu, 2019. aastal möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest

Iivi Zajedova 25. jaan. 2019

Tänavu septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest 1944. aastal. See tõi kaasa elumuutust ja lõppes paljudele traagiliselt. Teekonnal kodumaalt teadmatusse hukkus nii maal kui merel teadmata arv Eesti kodanikke. Seda lähiajaloo sündmust pole siiani Eestis ametliku tähtpäevana tähistatud.

Tänavu, 2019. aastal möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest
Erik Schmidt „Põgenemine Eestist“ (1988).

Selletõttu võttis Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) 2018 a. mail Tallinnas oma täiskogu istungil vastu resolutsiooni taotleda 19. septembri lisamist Eesti riiklikusse kalendrisse 1944.a. suurpõgenemise mälestuspäevana.

Käesoleva 2019. aasta 19. septembril kell 18 tähistatakse ÜEKN palvel Tallinna Jaani kirikus 1944. a. suurpõgenemise päeva. Veelgi enam. ÜEKN juhatus tegi erakordse otsuse korraldada samal nädalal täiskogu Talllinnas. Jaani kiriku teenistusele lisaks on Tallinnas kavas avada näituseid, näidata filme ja korraldada näitemänge nn. Merle Karusoo ja Sirje Vill näidend "Sügis 1944" ja vestlusõhtuid samal teemal.

ÜEKNi palvel toimus 19.9.2018 Tallinna Jaani kirikus mälestusjumalateenistus "Minna ei taha, kuid jääda ei saa – 1944. aasta suurpõgenemine Eestist". Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder. Laulis sopran Pille Lill ja orelil mängis Tiia Tenno. Lisaks toimus 18.9. suurpõgenemise teemaline vestlusõhtu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu koostöös Eesti Kultuuriseltside Ühendusega. Ka väliseestlaskond koos kogudustega üle maailma tähistasid 15.–23. septembrini 1944. aasta suurpõgenemist.

Meist endist oleneb palju, et see muutuks iga-aastaseks tavaks nii Eestis kui ka igal pool mujal, kus asub eestlasi ning et see saaks ära märgituks eesti kalendris tähtpäevana.

Hea Austraalia eesti kogukond! Pöördume viimases Meie kodu numbris teie poole, et ühineksite meiega, korraldades ja tutvustades noortele oma kogukonnas/organistasioonis, Eesti majades ja mujal seda lähiajaloo lõiku, mis on eesti rahvale tekitanud rasket katsumust. Need, kes teist juhtuvad tulema Eestisse, jälgige reklaami meie facebooki leheküljel: 1944. aasta suurpõgenemine. Palun saatke oma teavet ja kommentaare, mida tahate avaldada (saab lisada fotosid) aadressile .

Head Uut Aastat soovides,

Iivi Zajedova

ÜEKNi abiesimees

Tänavu, 2019. aastal möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest Tänavu septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest 1944. aastal. See tõi kaasa elumuutust ja lõppes paljudele traagiliselt. Teekonnal kodumaalt teadmatusse hukkus nii maal kui merel teadmata arv Eesti kodanikke. Seda lähiajaloo sündmust pole siiani Eestis ametliku tähtpäevana tähistatud.
Tänavu, 2019. aastal möödub 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest
Miks mitte ka toodete veebilehe valmistamine optimeeritult mis pakub eelist. Teiste materjalide, peale kodulehe valmistamine mille puhul on alati ajavaru vahedalt artiklite kodulehe valmistus vaata teksti www.aara.ee terviklik lähenemine soodne kodulehtede valmistamine samavõrd suure kasuteguriga mitmeid häid artikleid tulemuslik kodulehtede valmistamine asjatundjatelt tasakaalustatult tähtis. toimetatava veebilehe valmistamine kohta infot lugeda.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, e-mail: