Sydney Eesti Selts ütles Sydney Eesti Maja Kooperatiiviga ühinemisele: ei

Pühapäeval, 6. augustil, kutsus Sydney Eesti Seltsi juhatus oma liikmed koosolekule, et arutada Sydney Eesti Maja Kooperatiivi juhatuse ettepanekut seltsi ja kooperatiivi ühinemiseks ning mõlema baasil uue organisatsiooni loomiseks. Mitte keegi kohaletulnutest ettepanekut ei toetanud.

Foto: Aale Kask-Ong Küllap ei osanud ka seltsi juhatus oodata nii ülevoolavat toetust oma tegevusele ja püsimajäämisele. Juhatuse liikmetest istusid pika laua taga: Peeter Muttik, Lauri Liblik, Madis Alvre, Juhan Lübek ja Tiina Tamm. Selts juhatusele olid tulnud toetust avaldama mitmed organisatsioonide esindajad: Kieran Scott tänas tantsuansambli Lõke poolt võimalust kasutada Eesti Maja ruume ja head koostööd seltsi juhatusega, Imbi Semmelweis tänas seltsi Sõrve Sõprade nimel, Eesti Sõjaveteranide Liidu poolt Ago Kuru. Eesti Arhiiv Austraalias oli esindatud arvukalt: arhivaar Maie Barrow, Reet Simmul, Eili Annuk ja Ivo Kauniste, kes kõik võtsid sõna Eesti maja tuleviku osas. Kõigile organisatsioonidele on maja olemasolu oluline. Olgu siis "Lõkke" lauluharjutused või "Virmaliste" rahvatantsutund, ilma oma maja ja ruumideta poleks iganädalased kohtumised võimalikud ning kaoks võimalus õpituga esineda. Või Eesti Arhiiv Austraalias, mis on avatud külastajatele igal kolmapäeval ja annab ainulaadse võimaluse otsida oma juuri ning tundma õppida siinse eestlaskonna ajalugu. Jutuks tulid ka teised maja kasutajad, kes kasutavad maja, aga pole seltsi liikmed. Tiina Alvre kinnitas, et Sydney Eesti Selts ei diskrimineeri ruumide kasutusel, kes pole ka seltsi liikmed, kuid soovivad Eesti majas tegevusi läbi viia. Kohaletulnud seltsi liikmed, kellest enamik ka kooperatiivis osanikud, leidsid, et Sydney Eesti Maja püsimajäämisel on oluline kahe organisatsiooni, Sydney Eesti Seltsi ja Kooperatiiv Sydney Eesti Maja koostöö. Kahe organisatsiooni liitumisega kaasnevad probleemid maamaksuga, mida on Arvo Tinni seletanud hästi viimases Meie Kodus. Samuti on kooperatiivil osanikud, aga seltsil liikmed. Sydney Eesti Seltsi juhatuse õlul ei ole ainult majas tegevuse koordineerimine, vaid ka ürituste reaalne läbiviimine ehk seltsi juhatus vajab füüsiliselt rohkem inimesi kui kooperatiiv oma tegevuseks. Teise päevakorrapunktina tuli arutlusele Sydney Eesti Maja seisukord. Kooperatiivi juhatus on viimase kahe aasta jooksul investeerinud aega ja raha erinevatele raportitele ja tulevikustsenaariumitele, mis võiks olla Sydney Eesti Maja tulevik. See on ärgitanud laiemat avalikkust kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema. Samas leiti, et Sydney Eesti Maja vajadused on saanud vähem tähelepanu. Invatualeti vajadus, mis on välja toodud kooperatiivi tellitud raportis, ootab kooperatiivi ressursse. Katuselekke ajutise likvideerimise taga oli selts ja katust nähti ühe suurema probleemina. Tõstatus küsimus, kas katuse parandamiseks või suuremate tööde tegemiseks ei võiks küsida toetust Eesti Abistamise Komiteelt? Ago Kuru leidis, et kõik Eesti majad Austraalias võiksid Eesti Abistamise Komiteelt küsida toetust hädavajalikke tööde, nagu katuse parandus, tegemiseks. Sydney Eesti Seltsi juhatuse liige Tiina Tamm juhtis tähelepanu, et kooperatiiv võtab rentnike käest "utilities fee-d" ehk elektri ja prügiveo raha, aga laseb Sydney Eesti Seltsil maksta Eesti maja elektri- ja prügiveo eest. Kuigi erinevatel aegadel on selts ja kooperatiiv jaganud kohustusi ja arveid, mida ja kuidas majaga seotud kulusid kaetakse, on üks hetkel õhus olevaid küsimusi, kas raha ei kulu mitte juristidele ja uuringutele ning Eesti majasse endasse ei suhtuta heaperemehelikult? Kas kahe juhatuse vahel ei saaks olla rohkem koostööd ja head tahet? Küsis Maie Barrow: "Kui me tahame, et me väike kogukond püsima jääks, siis peame olema üksteise vastu kenamad." Sest olgem ausad, liikmete arv mõlemas organisatsioonis langeb, kahanevad tulud ja on vähem inimesi, kes panustavad ürituste korraldamisse. Mai Bell kutsus kohaletulnuid üles ostma lastele ja lastelastele kooperatiivi osakuid, et neil oleks osa ja hääl kaasa rääkida maja tulevikus. Pühapäeval, 6. augustil, kutsus Sydney Eesti Seltsi juhatus oma liikmed koosolekule, et arutada Sydney Eesti Maja Kooperatiivi juhatuse ettepanekut seltsi ja kooperatiivi ühinemiseks ning mõlema baasil uue organisatsiooni loomiseks. Mitte keegi kohaletulnutest ettepanekut ei toetanud. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Sydney Eesti Selts ütles Sydney Eesti Maja Kooperatiiviga ühinemisele: ei

AALE KASK-ONG 30. augustil 2017

Pühapäeval, 6. augustil, kutsus Sydney Eesti Seltsi juhatus oma liikmed koosolekule, et arutada Sydney Eesti Maja Kooperatiivi juhatuse ettepanekut seltsi ja kooperatiivi ühinemiseks ning mõlema baasil uue organisatsiooni loomiseks. Mitte keegi kohaletulnutest ettepanekut ei toetanud.

Sydney Eesti Selts ütles Sydney Eesti Maja Kooperatiiviga ühinemisele: ei
Foto: Aale Kask-Ong

Küllap ei osanud ka seltsi juhatus oodata nii ülevoolavat toetust oma tegevusele ja püsimajäämisele. Juhatuse liikmetest istusid pika laua taga: Peeter Muttik, Lauri Liblik, Madis Alvre, Juhan Lübek ja Tiina Tamm.

Selts juhatusele olid tulnud toetust avaldama mitmed organisatsioonide esindajad: Kieran Scott tänas tantsuansambli Lõke poolt võimalust kasutada Eesti Maja ruume ja head koostööd seltsi juhatusega, Imbi Semmelweis tänas seltsi Sõrve Sõprade nimel, Eesti Sõjaveteranide Liidu poolt Ago Kuru. Eesti Arhiiv Austraalias oli esindatud arvukalt: arhivaar Maie Barrow, Reet Simmul, Eili Annuk ja Ivo Kauniste, kes kõik võtsid sõna Eesti maja tuleviku osas.

Kõigile organisatsioonidele on maja olemasolu oluline. Olgu siis "Lõkke" lauluharjutused või "Virmaliste" rahvatantsutund, ilma oma maja ja ruumideta poleks iganädalased kohtumised võimalikud ning kaoks võimalus õpituga esineda. Või Eesti Arhiiv Austraalias, mis on avatud külastajatele igal kolmapäeval ja annab ainulaadse võimaluse otsida oma juuri ning tundma õppida siinse eestlaskonna ajalugu.

Jutuks tulid ka teised maja kasutajad, kes kasutavad maja, aga pole seltsi liikmed. Tiina Alvre kinnitas, et Sydney Eesti Selts ei diskrimineeri ruumide kasutusel, kes pole ka seltsi liikmed, kuid soovivad Eesti majas tegevusi läbi viia.

Kohaletulnud seltsi liikmed, kellest enamik ka kooperatiivis osanikud, leidsid, et Sydney Eesti Maja püsimajäämisel on oluline kahe organisatsiooni, Sydney Eesti Seltsi ja Kooperatiiv Sydney Eesti Maja koostöö. Kahe organisatsiooni liitumisega kaasnevad probleemid maamaksuga, mida on Arvo Tinni seletanud hästi viimases Meie Kodus. Samuti on kooperatiivil osanikud, aga seltsil liikmed. Sydney Eesti Seltsi juhatuse õlul ei ole ainult majas tegevuse koordineerimine, vaid ka ürituste reaalne läbiviimine ehk seltsi juhatus vajab füüsiliselt rohkem inimesi kui kooperatiiv oma tegevuseks.

Teise päevakorrapunktina tuli arutlusele Sydney Eesti Maja seisukord. Kooperatiivi juhatus on viimase kahe aasta jooksul investeerinud aega ja raha erinevatele raportitele ja tulevikustsenaariumitele, mis võiks olla Sydney Eesti Maja tulevik. See on ärgitanud laiemat avalikkust kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema. Samas leiti, et Sydney Eesti Maja vajadused on saanud vähem tähelepanu. Invatualeti vajadus, mis on välja toodud kooperatiivi tellitud raportis, ootab kooperatiivi ressursse. Katuselekke ajutise likvideerimise taga oli selts ja katust nähti ühe suurema probleemina. Tõstatus küsimus, kas katuse parandamiseks või suuremate tööde tegemiseks ei võiks küsida toetust Eesti Abistamise Komiteelt? Ago Kuru leidis, et kõik Eesti majad Austraalias võiksid Eesti Abistamise Komiteelt küsida toetust hädavajalikke tööde, nagu katuse parandus, tegemiseks.

Sydney Eesti Seltsi juhatuse liige Tiina Tamm juhtis tähelepanu, et kooperatiiv võtab rentnike käest "utilities fee-d" ehk elektri ja prügiveo raha, aga laseb Sydney Eesti Seltsil maksta Eesti maja elektri- ja prügiveo eest. Kuigi erinevatel aegadel on selts ja kooperatiiv jaganud kohustusi ja arveid, mida ja kuidas majaga seotud kulusid kaetakse, on üks hetkel õhus olevaid küsimusi, kas raha ei kulu mitte juristidele ja uuringutele ning Eesti majasse endasse ei suhtuta heaperemehelikult?

Kas kahe juhatuse vahel ei saaks olla rohkem koostööd ja head tahet? Küsis Maie Barrow: "Kui me tahame, et me väike kogukond püsima jääks, siis peame olema üksteise vastu kenamad."
Sest olgem ausad, liikmete arv mõlemas organisatsioonis langeb, kahanevad tulud ja on vähem inimesi, kes panustavad ürituste korraldamisse. Mai Bell kutsus kohaletulnuid üles ostma lastele ja lastelastele kooperatiivi osakuid, et neil oleks osa ja hääl kaasa rääkida maja tulevikus.

Sydney Eesti Selts ütles Sydney Eesti Maja Kooperatiiviga ühinemisele: ei Pühapäeval, 6. augustil, kutsus Sydney Eesti Seltsi juhatus oma liikmed koosolekule, et arutada Sydney Eesti Maja Kooperatiivi juhatuse ettepanekut seltsi ja kooperatiivi ühinemiseks ning mõlema baasil uue organisatsiooni loomiseks. Mitte keegi kohaletulnutest ettepanekut ei toetanud.
Sydney Eesti Selts ütles Sydney Eesti Maja Kooperatiiviga ühinemisele: ei
Kui valminud tulemus on firma kodulehtede koostamine optimeeritult kohta ja nüüd leidsin. Mida paremini laabub netilehtede tegemine seda on ka raske hinnata juurde kodulehtede arendamine kujunduslikult see link www.aara.ee põnevat lugemist toodete veebilehe valmistus põhjalikult samavõrd suure kasuteguriga ning kui on tervikliku veebilehtede tegemine professionaalselt seda artiklit tasub lugeda.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: