Kandleansambel “LiUli” käis Tasmaanias

Kaks-kolmteist kilomeetrit Hobarti linna südamest põhja pool on Berriedale’i linnaosa ja sellel, nagu igal korralikul linnaosal või eeslinnal, on oma seltsimaja – Berridale Community Hall. Hoone on suurem ümberkaudseist, kahekorruseline, kunagine kõrts Hobart – Launcestoni maantee ääres.

Kandleansambel “LiUli” 24. novembri õhtul Berriedale’i seltsimajas. Foto: Dr Michael Lichoni Selles seltsimajas siis peavad kohalikud seltsid, ühingud ja muud organisatsioonid oma koosolekuid, harjutab pasunakoor ja aeg-ajalt leitakse külaliskõneleja kohalike elanike valgustamiseks. Niisiis üldiselt tavalised ettevõtmised meile järgneva teejoomise ja koogisöömisega. Midagi hoopis ebatavalist toimus aga reede, 24. novembri õhtul, kui Berriedale'i seltsimajas korraldas kontserdi kandleansambel "LiUli" oma Tasmaania-visiidi viimasel õhtul. Et "LiUli" hüpe Tasmaaniasse neljaks päevaks oli nõnda ütelda interluudiumiks Suurel Maal esinemiste vaheajal, siis loomulikult püüti neisse nelja päeva kuhjata nii palju tegevust kui vähegi võimalik. Juba ansambli saabumise päeval teel lennuväljalt nende hotelli üüritud minibussis, mida ansambli sõitudel juhtis Dr Michael (Mike) Lichon, tehti kõrvalhüpe vanasse ajaloolisse Richmondi linnakesse ja prooviti ära selle 1836.a. ehitatud kiriku akustika. Laulud kõlasid hästi ja lauluga käidigi hiljem igalpool nagu Kungla rahavas muiste, samal õhtulgi veel Jodi Terts'i organiseeritud barbecuel, kus ka vabas õhus lauldi ja mängiti pille Eesti lipu all. Järgmisel päeval Primrose Sands'i liivarannal lauldi leiges merevees, kuulajaks võibolla kuskil mõni delfiin või ehk merejumal Neptun ise. Lauldi peremehele, Allan Brunton'i ja ta hobustele Sorelli taga maal talus ja lauldi Mt Wellington'i harjal, 1270 m merepinnast. Ilmad olid täiesti eba-tasmaanialikud: temperatuur ikka nii 30 C ringis, taevas sinine ja pilvitu ja tuuleõhk parasjagu värskendav. Ja õhtul lauldi itaalia keeles Pearu Terts'i heale sõbrale Ugo Dalla-Fontana'le, kes siis kostitas lauljad omatehtud veiniga. Neljapäeval käidi Mt Field'i rahvuspargis, kus imetleti taevani küündivaid eukalüpte. Õhtul jätkus energiat suplemiseks Sandy Bay rannas, kus jälle kostis Eesti laul. Reedel sõideti linna, Hobartisse, vaadati seal ringi nii, kuidas kellelgi meeldis. Ühiselt siiski lauldi suure ersatsjõulupuu all saksa keeles "O Tannenbaum, o Tannenbaum, wie grun sind deine Blatter..... " Ja sama päeva õhtul toimuski kontsert, mis oli nii hari- kui ka lõpp-punktiks "LiUli" Tasmaania külaskäigule. Küllaltki raske, kuid ilusa ja meisterlikult esitatud leelo-lauluga kogunes ansambel täissaali ette, iga liige leidis oma tooli seal teda juba ootava pilliga ja ilusale alguslaulule järgnes vaheldumisi kandlepalu ja laule. Oli viis kandlemängijat, üks viiulimängija, üks lõõtsapillimees ja üks lõõtsapillineid ja peale nende lisas aegajalt helisevat ja tilisevat mees triangliga. Märkmisväärne on, et mitu kannelt ja lõõtsapillimehe pill olid mängijate oma käsitöö. Lõõtsapilli andis teha poolteist aastat, sest kokku tuli kombineerida rohkem kui 4000 osa ja osakest. Palad olid allakirjutanule enamasti võõrad, oli aga ilusaid viise, mida oleks tahtnud meelde jätta, aga järgnes veel ilusam ja meeldejätmiseks oli neid viise liiga palju. Oli küll ka tuttavaid lugusid ja lauldi kaasa laulule konnauurijast Mikust ja Mannist. Nalja sai, kui organiseeriti ringmäng, kaasa haarates pealtkuulajaidki. "Kus käisid, väike Annake?" lauldi-tansiti. Kas aga oli ikka tuul, mis oli Annakese juukseid sasinud ... Selgitavaid ingliskeelseid kommentaare jagas ansambli juhendaja Maria Vessmann, eestikeelse jutu tõlkis umbkeelseile Pearu Terts. Publikut täis saal, kuulajate hulgas Eesti Vabariigi aukonsul Tasmaanias Dr Peter Sexton abikaasaga ja Hobarti linna Kultuuripärandi ametist Brendan Lennard, kes ühes äsjases ajaleheintervjuus küsimusele, mida ta tingimata teha tahaks, vastas: "Külastada Eestit ja Kanadat."* Brendan Lennard on suur koorilaulu ja ooperi sõber, kes soovitab, et igaüks peaks laulma kuskil kooris. Hoidkem talle pöialt, et ta kunagine Eesti külastamine toimub siis, kui Tallinnas peetakse parajasti laulupidu. Väga hea kontsert lõi kõigile hea tuju ja seda jätkus mitmeks tunniks ansamblile ja selle sõpradele hubases koosviibimises Pearu kodus, kus kraamiti välja niisugused Eesti lööklaulude klassikud nagu "Mets mühiseb", "Postipoiss", "Mulgimaale" ja õige mitu teist, mida siis lauldi klaverisaatega ja rõõmsaist südameist. Oli ilus õhtu .... * Mercury, Tasweekend, nov 4-5, 2017, lk. 5. Kaks-kolmteist kilomeetrit Hobarti linna südamest põhja pool on Berriedale’i linnaosa ja sellel, nagu igal korralikul linnaosal või eeslinnal, on oma seltsimaja – Berridale Community Hall. Hoone on suurem ümberkaudseist, kahekorruseline, kunagine kõrts Hobart – Launcestoni maantee ääres. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $55.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Kandleansambel “LiUli” käis Tasmaanias

Ilmar Kala 22. dets. 2017

Kaks-kolmteist kilomeetrit Hobarti linna südamest põhja pool on Berriedale’i linnaosa ja sellel, nagu igal korralikul linnaosal või eeslinnal, on oma seltsimaja – Berridale Community Hall. Hoone on suurem ümberkaudseist, kahekorruseline, kunagine kõrts Hobart – Launcestoni maantee ääres.

Kandleansambel “LiUli” käis Tasmaanias
Kandleansambel “LiUli” 24. novembri õhtul Berriedale’i seltsimajas. Foto: Dr Michael Lichoni

Selles seltsimajas siis peavad kohalikud seltsid, ühingud ja muud organisatsioonid oma koosolekuid, harjutab pasunakoor ja aeg-ajalt leitakse külaliskõneleja kohalike elanike valgustamiseks. Niisiis üldiselt tavalised ettevõtmised meile järgneva teejoomise ja koogisöömisega.
Midagi hoopis ebatavalist toimus aga reede, 24. novembri õhtul, kui Berriedale'i seltsimajas korraldas kontserdi kandleansambel "LiUli" oma Tasmaania-visiidi viimasel õhtul.
Et "LiUli" hüpe Tasmaaniasse neljaks päevaks oli nõnda ütelda interluudiumiks Suurel Maal esinemiste vaheajal, siis loomulikult püüti neisse nelja päeva kuhjata nii palju tegevust kui vähegi võimalik. Juba ansambli saabumise päeval teel lennuväljalt nende hotelli üüritud minibussis, mida ansambli sõitudel juhtis Dr Michael (Mike) Lichon, tehti kõrvalhüpe vanasse ajaloolisse Richmondi linnakesse ja prooviti ära selle 1836.a. ehitatud kiriku akustika. Laulud kõlasid hästi ja lauluga käidigi hiljem igalpool nagu Kungla rahavas muiste, samal õhtulgi veel Jodi Terts'i organiseeritud barbecuel, kus ka vabas õhus lauldi ja mängiti pille Eesti lipu all.
Järgmisel päeval Primrose Sands'i liivarannal lauldi leiges merevees, kuulajaks võibolla kuskil mõni delfiin või ehk merejumal Neptun ise. Lauldi peremehele, Allan Brunton'i ja ta hobustele Sorelli taga maal talus ja lauldi Mt Wellington'i harjal, 1270 m merepinnast. Ilmad olid täiesti eba-tasmaanialikud: temperatuur ikka nii 30 C ringis, taevas sinine ja pilvitu ja tuuleõhk parasjagu värskendav. Ja õhtul lauldi itaalia keeles Pearu Terts'i heale sõbrale Ugo Dalla-Fontana'le, kes siis kostitas lauljad omatehtud veiniga.
Neljapäeval käidi Mt Field'i rahvuspargis, kus imetleti taevani küündivaid eukalüpte. Õhtul jätkus energiat suplemiseks Sandy Bay rannas, kus jälle kostis Eesti laul.
Reedel sõideti linna, Hobartisse, vaadati seal ringi nii, kuidas kellelgi meeldis. Ühiselt siiski lauldi suure ersatsjõulupuu all saksa keeles "O Tannenbaum, o Tannenbaum, wie grun sind deine Blatter..... "
Ja sama päeva õhtul toimuski kontsert, mis oli nii hari- kui ka lõpp-punktiks "LiUli" Tasmaania külaskäigule.
Küllaltki raske, kuid ilusa ja meisterlikult esitatud leelo-lauluga kogunes ansambel täissaali ette, iga liige leidis oma tooli seal teda juba ootava pilliga ja ilusale alguslaulule järgnes vaheldumisi kandlepalu ja laule. Oli viis kandlemängijat, üks viiulimängija, üks lõõtsapillimees ja üks lõõtsapillineid ja peale nende lisas aegajalt helisevat ja tilisevat mees triangliga. Märkmisväärne on, et mitu kannelt ja lõõtsapillimehe pill olid mängijate oma käsitöö. Lõõtsapilli andis teha poolteist aastat, sest kokku tuli kombineerida rohkem kui 4000 osa ja osakest.
Palad olid allakirjutanule enamasti võõrad, oli aga ilusaid viise, mida oleks tahtnud meelde jätta, aga järgnes veel ilusam ja meeldejätmiseks oli neid viise liiga palju. Oli küll ka tuttavaid lugusid ja lauldi kaasa laulule konnauurijast Mikust ja Mannist. Nalja sai, kui organiseeriti ringmäng, kaasa haarates pealtkuulajaidki. "Kus käisid, väike Annake?" lauldi-tansiti. Kas aga oli ikka tuul, mis oli Annakese juukseid sasinud ...
Selgitavaid ingliskeelseid kommentaare jagas ansambli juhendaja Maria Vessmann, eestikeelse jutu tõlkis umbkeelseile Pearu Terts. Publikut täis saal, kuulajate hulgas Eesti Vabariigi aukonsul Tasmaanias Dr Peter Sexton abikaasaga ja Hobarti linna Kultuuripärandi ametist Brendan Lennard, kes ühes äsjases ajaleheintervjuus küsimusele, mida ta tingimata teha tahaks, vastas: "Külastada Eestit ja Kanadat."* Brendan Lennard on suur koorilaulu ja ooperi sõber, kes soovitab, et igaüks peaks laulma kuskil kooris. Hoidkem talle pöialt, et ta kunagine Eesti külastamine toimub siis, kui Tallinnas peetakse parajasti laulupidu.
Väga hea kontsert lõi kõigile hea tuju ja seda jätkus mitmeks tunniks ansamblile ja selle sõpradele hubases koosviibimises Pearu kodus, kus kraamiti välja niisugused Eesti lööklaulude klassikud nagu "Mets mühiseb", "Postipoiss", "Mulgimaale" ja õige mitu teist, mida siis lauldi klaverisaatega ja rõõmsaist südameist. Oli ilus õhtu ....
* Mercury, Tasweekend, nov 4-5, 2017, lk. 5.

Kandleansambel “LiUli” käis Tasmaanias Kaks-kolmteist kilomeetrit Hobarti linna südamest põhja pool on Berriedale’i linnaosa ja sellel, nagu igal korralikul linnaosal või eeslinnal, on oma seltsimaja – Berridale Community Hall. Hoone on suurem ümberkaudseist, kahekorruseline, kunagine kõrts Hobart – Launcestoni maantee ääres.
Kandleansambel “LiUli” käis Tasmaanias
Pole palju aega möödunud, kui uue veebilehe arendamine firma poolt siis tasub põhjalikumalt vaadata. Olen alatasa täheldanud artiklite kodulehtede valmistus firma poolt sest avaldamiseks sobib hästi ning lisaks kodulehe valmistamine www.aara.ee samas on ka sisukuse poolest kodulehtede tegemine firma poolt tasub vaeva kiiresti ära ning kui on veebilehe loomine põhjalikult siis saab tehtud õigeks ajaks.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, e-mail: