Eesti muusikud esinesid Sydneys

26. juulil toimus Sydney Eesti majas unikaalset näppekeelpillide kooslust esindava ansambli Una Corda kontsert. Kuulata sai nii mitmete Eesti heliloojate nagu Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Raimo Kangro, Ester Mägi, Mirjam Tally, Liis Viira, René Eespere kui ka maailmakuulsa helilooja Johann Sebastian Bach’i muusikat.

Ansambel Una Corda. Vasakult Kristi Mühling kandlel, Ene Nael klavessiinil ja Liis Viira harfil. Foto: Katrin Kanarik Mitme pilli harmooniad vaheldusid soololugudega kandlel ja harfil ning repertuaaris olid nii vanema kui ka uuema aja teosed. Esitatud lood kõlasid omanäoliselt ja vaheldusrikkalt. Kontserdil ja selle lõppedes tutvustasid ansambli liikmed oma pille koos nende ajaloo ja eripäradega. See oli Una Corda teine etteaste Sydneys, päev varem esinesid nad 20.-26. juulini toimunud XII Ülemaailmsel Harfikongressil.   Itaaliakeelset nime kandev ansambel koosneb kolmest naismuusikust: Liis Viira esineb harfil, Ene Nael klavessiinil ja Kristi Mühling kandlel. Selline pillide kooslus on maailmas ainulaadne. Ansambel on tänaseks tegutsenud viis aastat. Ene ja Kristi said kokku aastal 2004, kui Helena Tulve kirjutas loo "Il neige ..." (prantsuse keeles "lumi", "lund sadama" – H.O.) kandlele ja klavessiinile. See oli algtõuge. Kahekesi oli küll tore musitseerida, aga tekkis mõte, et võiks leida veel midagi sarnast juurde. Ene: "Ma tundsin väga hästi Liisi. Mõtted hakkasid meil kiiresti ühes suunas liikuma. Tekkis idee ansambli loomiseks." Esimene ametlik kontsert toimus 2009. aasta veebruaris Kadrioru lossis, kuid päev enne seda oli Rakvere muusikakoolis nö peaproov, mida ansambli liikmed päris esimeseks kontserdiks peavad. Ansambli nimi Una Corda (itaalia keeles "üks keel"), tekkis muusikategemise ja esinemiste käigus ning kasvas tegelikult välja esimese kontserdi pealkirjast. Una Corda on ka nende esikplaadi nimi, mis ilmus aastal 2011.   Austraaliasse tõi interpreete harfikongress, mis ühendab harfimängijaid ja -õpetajaid, heliloojaid, kontserdikorraldajaid, muusikateadlasi, pillimeistreid ning teisi selle keelpilliga seotud isikuid enam kui 50st riigist üle maailma. Eesti muusikud astusid kongressil üles esmakordselt. Osalemissoovi andis ansambel sisse harfimängija Liisi ettepanekul. Soovijaid oli palju, kuid Liisi arvates said positiivse vastuse saamisel kindlasti määravaks nii erakordne kooslus kui ka repertuaar. Harfikongressi põhitegevused (s.h. loengud, pillide näitus, kontserdid jne) toimusid Four Seasons hotellis, kontserdid tippharfimängijatelt toimusid õhtuti üle linna tähtsamates kontserdisaalides, seal hulgas Town Hall'is ja ooperimajas.   Kuna juba teisele poole maakera tuldud sai, tekkis mõte anda üks kontsert ka Austraalias elavatele eestlastele. Kannel, mis just ansambli ainulaadseks muudab, oli kaasa võetud Eestist (suure kandle tõi Kristi lennukiga – H.O.), teised pillid laenutati kohapealt. Kontserdipakkumisi tekkis tegelikult veelgi, üks neist näiteks Melbourne'ist, aga pillide organiseerimise ja ajalise piirangu tõttu tuli sellest loobuda. Una Corda sõitu Austraaliasse harfikongressile toetas Eesti Kultuuriministeerium ning üheks toetuse saamise tingimuseks oli kohapeal anda rohkem kui kui üks kontsert. "Ega me pikka aega ei uskunud, et see sõit üldse võimalikuks saab, sest see summa, mis kulus sõidu ja pillide laenutamise peale, oli ikka väga suur. Nagu hiljem selgus, oli meil häid toetajaid-sõpru, kes meie eest tähtsatel hetkedel kostsid ja meile suureks abiks olid, " lausub harfi mängiv Liis. Ene lisab: "See oli meile tõesti suur privileeg."   Varasemalt on trio esinenud mitmetel festivalidel ja kontserdisarjades üle Eesti. Oluliseks peavad ansambli liikmed oma esinemisi muusikakoolides, et tutvustada lastele ja noortele Eesti muusikat ja ansamblis mängitavaid pille. Una Corda on koos esinenud ka teiste muusikaliste kollektiividega. Üheks neist on Weekend Guitar Trio, kes kutsus Una Cordat oma 20. juubelikontserdile mängima. Sellest esinemisest on tänaseks valminud ka duubelplaat. Ansambli liikmete sõnul on nende kuulajaskond üsna lai: kes naudib kooslust, kes heliloojaid, kes tuttavaid lugusid. Kes vaatab, et põnevad pillid... Kristi: "Meie märksõnaks on mitmekülgsus, mida esindavad ka meie pillid. Eesmärgiks ei ole teha muusikat vaid teatud siht- või vanusegrupile. Liis täiendab: "Meil on mitmekesised kavad. Esitame nii klassikalist kui modernset muusikat." "Katsume omaltpoolt alati publikule vastu tulla," lisab Ene.   Oma repertuaarist lemmiklugusid on nende endi sõnul raske eristada, kuid Liis, kes ka ise osade lugude autor on, tõstab esile kontserdil kõlanud Mirjami Tally loo "Voolujoon". Tally on ka varasemalt neile oma lugusid nii seadnud kui kirjutanud ja see konkreetne teos on hea näide sellest, kuidas ta oskab ära kasutada trio võimalusi. Liis: "See lugu näitab, kui meisterlikult ta oskab meie pillidega ümber käia, samal ajal tasakaalu säilitades ja huvitavaks jäädes." Enel tema enese sõnul on lemmikuid esile tuua väga raske ja tunnistab, et pigem on nii, et kavasid kokku pannes on tihtipeale soov mängida rohkem kui kontserdi aeg lubab. "Kahju on loobuda" lausub ta.   Kontsertreisidest välismaale oli Austraaliasse sõit nende jaoks neljas. Varasemalt on nad käinud Rootsis Stockholmis ja Visbys, Berliinis Põhjamaade uue muusika festivalil NORDLICHTER Eestit esindamas ning aasta tagasi esinesid nad Itaalias kaasaegse klavessiinimuusika festivalil PROCEMBALO Parmas. Nüüd siis rahvusvahelisel harfifestivalil Sydneys. Omavahel naljatledes ütlevad interpreedid, et järgmiseks võiksid nad minna ülemaailmsele kandlefestivalile. On need ju kõik sarnased pillid – näppepillid.   Peale kontserti said kohaletulnud puhuda juttu ansambli liikmetega ja tutvuda pillidega. Publiku hulgas viibinud Liisa Pobul iseloomustas kontserdielamust järgmiselt: "Sulgesin vahepeal silmad ning minu kujutluses hakkasid silme eest Eesti joonisfilmid läbi jooksma. Dramaatiline ja pingestatud muusika," kirjeldab ta tekkinud emotsioone. Liisa jaoks oli kõige meeldejäävam Liis Viira kirjutatud "Stella Maris", mida esitas Kristi kandlel ja Raimo Kangro "Display IV/Tundmatu muusiku portree", mis on originaalis kirjutatud klavessiinile, flöödile ja tšellole. Publiku hulgas oli ka tšellist Karin Kapsi, kellele jäi sellisest koosseisus väga hea mulje. Ta iseloomustas Una Cordat dünaamilise kooslusena, just nende erilise pillide kombinatsiooni tõttu. Karini arvates sobivad need omavahel hästi kokku. "Need loovad erilise muusika," märkis ta. Küsimuse peale, kas ta poleks tahtnud ise kaasa mängida, ütles ta, et seekord meeldis talle lihtsalt publiku seas kuulata. Temalegi sümpatiseeris "Stella Maris" ning ka Bachi lugu kõlas tema arvates Una Corda esituses tõeliselt hästi. "See oli kuidagi palju õrnem ja kergem," kirjeldas Karin. Ka ansambli liikmed ise olid rõõmsad avanenud võimaluse üle ja tänasid südamest publikut suure huvi ning sooja vastvõtu eest. 26. juulil toimus Sydney Eesti majas unikaalset näppekeelpillide kooslust esindava ansambli Una Corda kontsert. Kuulata sai nii mitmete Eesti heliloojate nagu Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Raimo Kangro, Ester Mägi, Mirjam Tally, Liis Viira, René Eespere kui ka maailmakuulsa helilooja Johann Sebastian Bach’i muusikat. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti muusikud esinesid Sydneys

Heleri Olo 7. augustil 2014

26. juulil toimus Sydney Eesti majas unikaalset näppekeelpillide kooslust esindava ansambli Una Corda kontsert. Kuulata sai nii mitmete Eesti heliloojate nagu Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Raimo Kangro, Ester Mägi, Mirjam Tally, Liis Viira, René Eespere kui ka maailmakuulsa helilooja Johann Sebastian Bach’i muusikat.

Eesti muusikud esinesid Sydneys
Ansambel Una Corda. Vasakult Kristi Mühling kandlel, Ene Nael klavessiinil ja Liis Viira harfil. Foto: Katrin Kanarik

Mitme pilli harmooniad vaheldusid soololugudega kandlel ja harfil ning repertuaaris olid nii vanema kui ka uuema aja teosed. Esitatud lood kõlasid omanäoliselt ja vaheldusrikkalt. Kontserdil ja selle lõppedes tutvustasid ansambli liikmed oma pille koos nende ajaloo ja eripäradega. See oli Una Corda teine etteaste Sydneys, päev varem esinesid nad 20.-26. juulini toimunud XII Ülemaailmsel Harfikongressil.

 

Itaaliakeelset nime kandev ansambel koosneb kolmest naismuusikust: Liis Viira esineb harfil, Ene Nael klavessiinil ja Kristi Mühling kandlel. Selline pillide kooslus on maailmas ainulaadne. Ansambel on tänaseks tegutsenud viis aastat. Ene ja Kristi said kokku aastal 2004, kui Helena Tulve kirjutas loo "Il neige ..." (prantsuse keeles "lumi", "lund sadama" – H.O.) kandlele ja klavessiinile. See oli algtõuge. Kahekesi oli küll tore musitseerida, aga tekkis mõte, et võiks leida veel midagi sarnast juurde. Ene: "Ma tundsin väga hästi Liisi. Mõtted hakkasid meil kiiresti ühes suunas liikuma. Tekkis idee ansambli loomiseks." Esimene ametlik kontsert toimus 2009. aasta veebruaris Kadrioru lossis, kuid päev enne seda oli Rakvere muusikakoolis nö peaproov, mida ansambli liikmed päris esimeseks kontserdiks peavad. Ansambli nimi Una Corda (itaalia keeles "üks keel"), tekkis muusikategemise ja esinemiste käigus ning kasvas tegelikult välja esimese kontserdi pealkirjast. Una Corda on ka nende esikplaadi nimi, mis ilmus aastal 2011.

 

Austraaliasse tõi interpreete harfikongress, mis ühendab harfimängijaid ja -õpetajaid, heliloojaid, kontserdikorraldajaid, muusikateadlasi, pillimeistreid ning teisi selle keelpilliga seotud isikuid enam kui 50st riigist üle maailma. Eesti muusikud astusid kongressil üles esmakordselt. Osalemissoovi andis ansambel sisse harfimängija Liisi ettepanekul. Soovijaid oli palju, kuid Liisi arvates said positiivse vastuse saamisel kindlasti määravaks nii erakordne kooslus kui ka repertuaar. Harfikongressi põhitegevused (s.h. loengud, pillide näitus, kontserdid jne) toimusid Four Seasons hotellis, kontserdid tippharfimängijatelt toimusid õhtuti üle linna tähtsamates kontserdisaalides, seal hulgas Town Hall'is ja ooperimajas.

 

Kuna juba teisele poole maakera tuldud sai, tekkis mõte anda üks kontsert ka Austraalias elavatele eestlastele. Kannel, mis just ansambli ainulaadseks muudab, oli kaasa võetud Eestist (suure kandle tõi Kristi lennukiga – H.O.), teised pillid laenutati kohapealt. Kontserdipakkumisi tekkis tegelikult veelgi, üks neist näiteks Melbourne'ist, aga pillide organiseerimise ja ajalise piirangu tõttu tuli sellest loobuda. Una Corda sõitu Austraaliasse harfikongressile toetas Eesti Kultuuriministeerium ning üheks toetuse saamise tingimuseks oli kohapeal anda rohkem kui kui üks kontsert. "Ega me pikka aega ei uskunud, et see sõit üldse võimalikuks saab, sest see summa, mis kulus sõidu ja pillide laenutamise peale, oli ikka väga suur. Nagu hiljem selgus, oli meil häid toetajaid-sõpru, kes meie eest tähtsatel hetkedel kostsid ja meile suureks abiks olid, " lausub harfi mängiv Liis. Ene lisab: "See oli meile tõesti suur privileeg."

 

Varasemalt on trio esinenud mitmetel festivalidel ja kontserdisarjades üle Eesti. Oluliseks peavad ansambli liikmed oma esinemisi muusikakoolides, et tutvustada lastele ja noortele Eesti muusikat ja ansamblis mängitavaid pille. Una Corda on koos esinenud ka teiste muusikaliste kollektiividega. Üheks neist on Weekend Guitar Trio, kes kutsus Una Cordat oma 20. juubelikontserdile mängima. Sellest esinemisest on tänaseks valminud ka duubelplaat. Ansambli liikmete sõnul on nende kuulajaskond üsna lai: kes naudib kooslust, kes heliloojaid, kes tuttavaid lugusid. Kes vaatab, et põnevad pillid... Kristi: "Meie märksõnaks on mitmekülgsus, mida esindavad ka meie pillid. Eesmärgiks ei ole teha muusikat vaid teatud siht- või vanusegrupile. Liis täiendab: "Meil on mitmekesised kavad. Esitame nii klassikalist kui modernset muusikat." "Katsume omaltpoolt alati publikule vastu tulla," lisab Ene.

 

Oma repertuaarist lemmiklugusid on nende endi sõnul raske eristada, kuid Liis, kes ka ise osade lugude autor on, tõstab esile kontserdil kõlanud Mirjami Tally loo "Voolujoon". Tally on ka varasemalt neile oma lugusid nii seadnud kui kirjutanud ja see konkreetne teos on hea näide sellest, kuidas ta oskab ära kasutada trio võimalusi. Liis: "See lugu näitab, kui meisterlikult ta oskab meie pillidega ümber käia, samal ajal tasakaalu säilitades ja huvitavaks jäädes." Enel tema enese sõnul on lemmikuid esile tuua väga raske ja tunnistab, et pigem on nii, et kavasid kokku pannes on tihtipeale soov mängida rohkem kui kontserdi aeg lubab. "Kahju on loobuda" lausub ta.

 

Kontsertreisidest välismaale oli Austraaliasse sõit nende jaoks neljas. Varasemalt on nad käinud Rootsis Stockholmis ja Visbys, Berliinis Põhjamaade uue muusika festivalil NORDLICHTER Eestit esindamas ning aasta tagasi esinesid nad Itaalias kaasaegse klavessiinimuusika festivalil PROCEMBALO Parmas. Nüüd siis rahvusvahelisel harfifestivalil Sydneys. Omavahel naljatledes ütlevad interpreedid, et järgmiseks võiksid nad minna ülemaailmsele kandlefestivalile. On need ju kõik sarnased pillid – näppepillid.

 

Peale kontserti said kohaletulnud puhuda juttu ansambli liikmetega ja tutvuda pillidega. Publiku hulgas viibinud Liisa Pobul iseloomustas kontserdielamust järgmiselt: "Sulgesin vahepeal silmad ning minu kujutluses hakkasid silme eest Eesti joonisfilmid läbi jooksma. Dramaatiline ja pingestatud muusika," kirjeldab ta tekkinud emotsioone. Liisa jaoks oli kõige meeldejäävam Liis Viira kirjutatud "Stella Maris", mida esitas Kristi kandlel ja Raimo Kangro "Display IV/Tundmatu muusiku portree", mis on originaalis kirjutatud klavessiinile, flöödile ja tšellole. Publiku hulgas oli ka tšellist Karin Kapsi, kellele jäi sellisest koosseisus väga hea mulje. Ta iseloomustas Una Cordat dünaamilise kooslusena, just nende erilise pillide kombinatsiooni tõttu. Karini arvates sobivad need omavahel hästi kokku. "Need loovad erilise muusika," märkis ta. Küsimuse peale, kas ta poleks tahtnud ise kaasa mängida, ütles ta, et seekord meeldis talle lihtsalt publiku seas kuulata. Temalegi sümpatiseeris "Stella Maris" ning ka Bachi lugu kõlas tema arvates Una Corda esituses tõeliselt hästi. "See oli kuidagi palju õrnem ja kergem," kirjeldas Karin.

Ka ansambli liikmed ise olid rõõmsad avanenud võimaluse üle ja tänasid südamest publikut suure huvi ning sooja vastvõtu eest.

Eesti muusikud esinesid Sydneys 26. juulil toimus Sydney Eesti majas unikaalset näppekeelpillide kooslust esindava ansambli Una Corda kontsert. Kuulata sai nii mitmete Eesti heliloojate nagu Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Raimo Kangro, Ester Mägi, Mirjam Tally, Liis Viira, René Eespere kui ka maailmakuulsa helilooja Johann Sebastian Bach’i muusikat.
Eesti muusikud esinesid Sydneys
Ühel mu kaastöötajal on asjalik kodulehe valmistamine teemal, mis annab lisainfot. Professionaalse suhtumisega paari lehega veebilehtede tegemine kaasaegselt samavõrd tähtis nagu visiitkaartki lisaks ka ettevõtte kodulehtede tegemine hästi firma algupärase raamistikuga hobi jaoks veebilehtede valmistus ja vajalik on see ning kui on mtü kodulehe tegemine kuidas lähemalt elemendid
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: