Eesti kunstnikud näitasid oma loomingut Townsville'i Skulptuurifestivalil

Eesti kunstnikke, Alide Zvorovski ja Katri Pekri, paarisajast portselantoolist koosnev installatsioon osutus valituks Townsville'i Skulptuurifestivalile - Strand Ephemera. Luuletaja Fernando Pessoa ridadest inspireeritud projekti sai näha 25 töö seas Townsville'i rannajoonel 28. juulist 6. augustini.

Kunstnik Alide Zvorovski toolidega Paluma vihmametsas. Foto: Alison McDonald Kui kaua oled Sa kunstiga tegelenud ja kuidas Sa sattusid Eesti Kunstiakadeemiasse maali õppima? Alide Zvorovski: Tegelikult alustasin oma kunstiõpinguid juba Tartus (1993), seal ma õppisin tekstiilikunsti ja peale nelja aastat jätkasin kaks aastat arvutigraafika erialal ning edasi kolisin Tallinnasse. Mu elukoht Tallinnas asus Eesti Kunstiakadeemia vahetus läheduses ja iga kord sealt mööda minnes kohtasin mõnda tuttavat, kes oli tulnud Tartust Kunstiakadeemiasse õppima. Nii ma siis mõtlesin, et astuks ise ka sisse ja sain kohe esimesel aastal maaliosakonda. Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna lõpetasin ma 2007. aastal.   Kui palju Sa hetkel maalid? Mis on Su põhiline meedium? Alide Zvorovski: Ma maalin, kuid viimased viis aastat olen tegelenud ka teiste meediumitega: foto ja videoga. Performance formaat looduses ja installatsionide tegemine on pakkunud siiski kõige rohkem huvi. Installatsioonide projekt sai teoks tänu huvitavale kohtumisele nukuteatri näitlejaga - Katri Pekriga. Ta on noor Nukuteatri näitleja ja esimene lend eestlasi, kes on saanud professionaalse väljaõppe Soomes, Turu kunstiakadeemias nukunäitlemise erialal. Katril on esmaspäev vaba päev ja me projekt saab teoks igal esmaspäeval. Me kohtume järjekindlalt igal esmaspäeval, kas kirjutame koos projekte või teeme kunsti. Me alustasime kohtumistega minu stuudios, mis asub Tallinnast mitte kaugel, kuid metsikus looduses. Metsas leidsime me paiga, mis energeetiliselt meid käima tõmbas. Sellest hetkest on olnud loodus see paik, mis on pakkunud jätkuvalt suurepärast inspiratsiooni enese lahtimõtestamisel. Looduses sünnivad meie performanced, mida jäädvustame nii foto-kui ka videoformaadis - suurepärane võmalus leida dialoogi loodusega.   Kui palju te publikuga oma loomingut jaganud olete? Alide Zvorovski: Esimene avalik väljaastumine oli kaks aastat tagasi Pärnu Kunstisuve raames. Tegime 500 paberist volditud objekti, mida näitasime linnaruumis ja sealt tekkis soov näidata oma tegemisi väljapool Eestit. Eelmine aasta olime kutsutud suurele Keskkonnakunstifestivalile Saksamaal, Offenbergis. Seal eksponeerisime esimest korda "Auditooriumi" ja saime tunnustuse kolmanda koha näol.   Kuidas "Auditoorium" Austraaliasse jõudis? Alide Zvorovski: Me tahtsime "Auditooriumi" veel näidata, sest palju tööd oli tehtud. Eestis viis elu meid kokku Erwin Cruziga, kes on kuraator Townsville'is ja temalt sai uuritud, mis võimalused on Austraalias meie kunsti eksponeerida ja kui lihtne on siia mujalt tulla. Temalt saime info, millised konkursid on toimumas ja kuhu kandideerida. Me osutusime Townsville'i Skulptuurifestivalile valituks, mis oli suur au ja seeläbi avanes võimalus tulla siiapoole maakera.   Palun räägi lähemalt "Auditooriumist", mis on Townsville'is väljas. Millest töö räägib? Mis on materjalid, mida olete kasutanud? Alide Zvorovski: "Auditoorium" on keskkonnaspetsiifiline installatsioon, mis koosneb 300 käsitsi tehtud portselantoolist. Igaüks veidi omamoodi loodud, isemoodi kõver - see on taotluslik. Selle teose kontseptsioon sünnib kohapeal, lugu, kuhu need toolid on suunatud vaatama, loob kohapealse konteksti. Teose tähendust ei saa lõpuni dikteerida, see sünnib kohapeal ja vastuvõtja-vaataja silmade läbi. Me toetume oma teosega Fernando Pessoa luuletusele: "Nii palju, kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast Kõiksust... Selleks on mu küla niisama suur kui mis tahes maa, Sest mina olen seda kasvu kui mu nägemine Ja mitte seda kasvu, kui pikk ma olen..." Katri on mõtestanud "Auditoorium" kui üleskutset peatumiseks, aja mahavõtmiseks. Vaatamaks elule silma sisse, teada saamaks, mis on Sulle elus oluline. Vaadata asju Su ümber, vaadata endast läbi, armastada mis tähtis ja loobuda asjadest, mis Sind enam ei toida. See on kutse peatuseks, et vaadata iseendasse. Tool kutsub iseendaga kommunikeeruma. Arusaamaks mis ja kes Sa oled.   Te töö on kohaspetsiifiline, kui palju said Sa Townsville'is kaasa rääkida kus ja kuidas toole eksponeeriti? Alide Zvorovski: Kahjuks palju ei saanud. Festival on rannas, kus kõik 25 tööd on eksponeeritud. Hea, et toolid vaatavad mere - ookeani - poole. Meile on oluline, et loodus on kohal. Metsikus looduses tuleb kontrast paremini esile.   Austraalias armastatakse skulptuurifestivale korraldada rannajoonel, mis Sa formaadist arvad? Alide Zvorovski: Eks sellel ole plussid ja miinused. Festival toimub hästi käidavas kohas ja 1000 inimest käib päevas läbi, mis on oluline ja huvitav, eriti kunstnikul kuulda kõrvalt, mida inimesed arvavad. Samas on see tsiviliseeritud keskkond. Saksamaal olime metsikumas kohas. Ega ma Eestist tulles täpselt ei teadnud, mis mind siin ees ootab. Teadsin vaid, et toimub rannas.   Sul oli võimalus olla ka avamisel. Mis on Su muljeid? Kas see erineb avamistest Euroopas või Eestis? Alide Zvorovski: Mulle tundus, et tegemist on siin regioonis väga oodatud ja olulise üritusega. Väga pidulik ja eriline, ma polegi vist nii uhkel avamisel varem käinud. Siinne kunstipublik on äärmiselt tänulik, kui kunst tuleb hoovile. Kunsti suhtutakse nii siin kui Euroopas austusega. Seda on meeldiv kogeda. Kui kunstnik on vaeva näinud, siis märgatakse. Kunstsündmuste kajastamine on suurepärasel tasemel. Eestis tihtipeale teed enda rõõmuks, millest hiljem kirjutatakse on hästi valikuline.   Tunned, et Saksamaal ja Austraalias on suhtumine teine kui Eestis? Alide Zvorovski: Jah, kunstnik on oodatud ja määrab suundi ühiskonnas. Eestis peab kunstnik palju enda eest võitlema.   Millega Sa igapäevaselt Eestis tegeled? Alide Zvorovski: Peale Eesti Kunstiakadeemia lõpetamist alustasin oma stuudio ehitamisega päris metsa sisse. Paik on Tallinna lähedal aga metsikus looduses. Meil oli abikaasaga õnn leida väga halvas seisus mõisavaremed, mis olid metsa kasvanud. Saime sellest inspiratsiooni ja otsustasime ehitada varemete sisse kaasaegse arhitektuurilahendusega hoone. Indrek Mikk KOKO Arhitektidest on arhitektuurse lahenduse autor, kes kavandas meile funktsionaalse roostemetallist hoone varemete keskele. Seal ma töötan ja korraldan workshoppe - loenguid, teen koostööd teiste Eesti kunstnikega. Soovin, et sellest kasvaks keskus külakeses ja miks mitte ka rahvusvaheline kunstnike resideerumispaik. Liigume selles suunas!   Mis on järgmine suurem projekt Eestis? Alide Zvorovski: Me saime rahastuse rahvusvaheluse keskkonnakunsti sümpoosiumi korraldamiseks. Meil on 2 aastat aega, et projekt üles ehitada. Mul on suur isiklik huvi näha, kuidas asju siin Townsville'is korraldatakse. Austraalia kogemuse näitel saan planeerida sümpoosionit Eestis ja loodetavasti ka potensiaalseid külalisi.   Austraalias on Sul veel nädal jäänud, mis Sa siin veel tahaks ära teha? Alide Zvorovski: Leida inimesed, kellega saada linnast välja ja minna džunglisse või veealusesse maailma. Teha mõned performance'id toolidega metsas. Eestlane on ju metsainimene! Eesti kunstnikke, Alide Zvorovski ja Katri Pekri, paarisajast portselantoolist koosnev installatsioon osutus valituks Townsville'i Skulptuurifestivalile - Strand Ephemera. Luuletaja Fernando Pessoa ridadest inspireeritud projekti sai näha 25 töö seas Townsville'i rannajoonel 28. juulist 6. augustini. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti kunstnikud näitasid oma loomingut Townsville'i Skulptuurifestivalil

AALE KASK-ONG 18. augustil 2017

Eesti kunstnikke, Alide Zvorovski ja Katri Pekri, paarisajast portselantoolist koosnev installatsioon osutus valituks Townsville'i Skulptuurifestivalile - Strand Ephemera. Luuletaja Fernando Pessoa ridadest inspireeritud projekti sai näha 25 töö seas Townsville'i rannajoonel 28. juulist 6. augustini.

Eesti kunstnikud näitasid oma loomingut Townsville'i Skulptuurifestivalil
Kunstnik Alide Zvorovski toolidega Paluma vihmametsas. Foto: Alison McDonald

Kui kaua oled Sa kunstiga tegelenud ja kuidas Sa sattusid Eesti Kunstiakadeemiasse maali õppima?

Alide Zvorovski: Tegelikult alustasin oma kunstiõpinguid juba Tartus (1993), seal ma õppisin tekstiilikunsti ja peale nelja aastat jätkasin kaks aastat arvutigraafika erialal ning edasi kolisin Tallinnasse.

Mu elukoht Tallinnas asus Eesti Kunstiakadeemia vahetus läheduses ja iga kord sealt mööda minnes kohtasin mõnda tuttavat, kes oli tulnud Tartust Kunstiakadeemiasse õppima. Nii ma siis mõtlesin, et astuks ise ka sisse ja sain kohe esimesel aastal maaliosakonda.

Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna lõpetasin ma 2007. aastal.

 

Kui palju Sa hetkel maalid? Mis on Su põhiline meedium?

Alide Zvorovski: Ma maalin, kuid viimased viis aastat olen tegelenud ka teiste meediumitega: foto ja videoga. Performance formaat looduses ja installatsionide tegemine on pakkunud siiski kõige rohkem huvi.

Installatsioonide projekt sai teoks tänu huvitavale kohtumisele nukuteatri näitlejaga - Katri Pekriga. Ta on noor Nukuteatri näitleja ja esimene lend eestlasi, kes on saanud professionaalse väljaõppe Soomes, Turu kunstiakadeemias nukunäitlemise erialal.

Katril on esmaspäev vaba päev ja me projekt saab teoks igal esmaspäeval. Me kohtume järjekindlalt igal esmaspäeval, kas kirjutame koos projekte või teeme kunsti.

Me alustasime kohtumistega minu stuudios, mis asub Tallinnast mitte kaugel, kuid metsikus looduses. Metsas leidsime me paiga, mis energeetiliselt meid käima tõmbas. Sellest hetkest on olnud loodus see paik, mis on pakkunud jätkuvalt suurepärast inspiratsiooni enese lahtimõtestamisel. Looduses sünnivad meie performanced, mida jäädvustame nii foto-kui ka videoformaadis - suurepärane võmalus leida dialoogi loodusega.

 

Kui palju te publikuga oma loomingut jaganud olete?

Alide Zvorovski: Esimene avalik väljaastumine oli kaks aastat tagasi Pärnu Kunstisuve raames. Tegime 500 paberist volditud objekti, mida näitasime linnaruumis ja sealt tekkis soov näidata oma tegemisi väljapool Eestit.

Eelmine aasta olime kutsutud suurele Keskkonnakunstifestivalile Saksamaal, Offenbergis. Seal eksponeerisime esimest korda "Auditooriumi" ja saime tunnustuse kolmanda koha näol.

 

Kuidas "Auditoorium" Austraaliasse jõudis?

Alide Zvorovski: Me tahtsime "Auditooriumi" veel näidata, sest palju tööd oli tehtud. Eestis viis elu meid kokku Erwin Cruziga, kes on kuraator Townsville'is ja temalt sai uuritud, mis võimalused on Austraalias meie kunsti eksponeerida ja kui lihtne on siia mujalt tulla. Temalt saime info, millised konkursid on toimumas ja kuhu kandideerida.

Me osutusime Townsville'i Skulptuurifestivalile valituks, mis oli suur au ja seeläbi avanes võimalus tulla siiapoole maakera.

 

Palun räägi lähemalt "Auditooriumist", mis on Townsville'is väljas. Millest töö räägib? Mis on materjalid, mida olete kasutanud?

Alide Zvorovski: "Auditoorium" on keskkonnaspetsiifiline installatsioon, mis koosneb 300 käsitsi tehtud portselantoolist. Igaüks veidi omamoodi loodud, isemoodi kõver - see on taotluslik.

Selle teose kontseptsioon sünnib kohapeal, lugu, kuhu need toolid on suunatud vaatama, loob kohapealse konteksti. Teose tähendust ei saa lõpuni dikteerida, see sünnib kohapeal ja vastuvõtja-vaataja silmade läbi.

Me toetume oma teosega Fernando Pessoa luuletusele:

"Nii palju, kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast Kõiksust...

Selleks on mu küla niisama suur kui mis tahes maa,

Sest mina olen seda kasvu kui mu nägemine

Ja mitte seda kasvu, kui pikk ma olen..."

Katri on mõtestanud "Auditoorium" kui üleskutset peatumiseks, aja mahavõtmiseks. Vaatamaks elule silma sisse, teada saamaks, mis on Sulle elus oluline. Vaadata asju Su ümber, vaadata endast läbi, armastada mis tähtis ja loobuda asjadest, mis Sind enam ei toida.

See on kutse peatuseks, et vaadata iseendasse. Tool kutsub iseendaga kommunikeeruma. Arusaamaks mis ja kes Sa oled.

 

Te töö on kohaspetsiifiline, kui palju said Sa Townsville'is kaasa rääkida kus ja kuidas toole eksponeeriti?

Alide Zvorovski: Kahjuks palju ei saanud. Festival on rannas, kus kõik 25 tööd on eksponeeritud. Hea, et toolid vaatavad mere - ookeani - poole. Meile on oluline, et loodus on kohal. Metsikus looduses tuleb kontrast paremini esile.

 

Austraalias armastatakse skulptuurifestivale korraldada rannajoonel, mis Sa formaadist arvad?

Alide Zvorovski: Eks sellel ole plussid ja miinused. Festival toimub hästi käidavas kohas ja 1000 inimest käib päevas läbi, mis on oluline ja huvitav, eriti kunstnikul kuulda kõrvalt, mida inimesed arvavad. Samas on see tsiviliseeritud keskkond. Saksamaal olime metsikumas kohas.

Ega ma Eestist tulles täpselt ei teadnud, mis mind siin ees ootab. Teadsin vaid, et toimub rannas.

 

Sul oli võimalus olla ka avamisel. Mis on Su muljeid? Kas see erineb avamistest Euroopas või Eestis?

Alide Zvorovski: Mulle tundus, et tegemist on siin regioonis väga oodatud ja olulise üritusega. Väga pidulik ja eriline, ma polegi vist nii uhkel avamisel varem käinud. Siinne kunstipublik on äärmiselt tänulik, kui kunst tuleb hoovile.

Kunsti suhtutakse nii siin kui Euroopas austusega. Seda on meeldiv kogeda. Kui kunstnik on vaeva näinud, siis märgatakse. Kunstsündmuste kajastamine on suurepärasel tasemel. Eestis tihtipeale teed enda rõõmuks, millest hiljem kirjutatakse on hästi valikuline.

 

Tunned, et Saksamaal ja Austraalias on suhtumine teine kui Eestis?

Alide Zvorovski: Jah, kunstnik on oodatud ja määrab suundi ühiskonnas. Eestis peab kunstnik palju enda eest võitlema.

 

Millega Sa igapäevaselt Eestis tegeled?

Alide Zvorovski: Peale Eesti Kunstiakadeemia lõpetamist alustasin oma stuudio ehitamisega päris metsa sisse. Paik on Tallinna lähedal aga metsikus looduses. Meil oli abikaasaga õnn leida väga halvas seisus mõisavaremed, mis olid metsa kasvanud. Saime sellest inspiratsiooni ja otsustasime ehitada varemete sisse kaasaegse arhitektuurilahendusega hoone. Indrek Mikk KOKO Arhitektidest on arhitektuurse lahenduse autor, kes kavandas meile funktsionaalse roostemetallist hoone varemete keskele.

Seal ma töötan ja korraldan workshoppe - loenguid, teen koostööd teiste Eesti kunstnikega. Soovin, et sellest kasvaks keskus külakeses ja miks mitte ka rahvusvaheline kunstnike resideerumispaik. Liigume selles suunas!

 

Mis on järgmine suurem projekt Eestis?

Alide Zvorovski: Me saime rahastuse rahvusvaheluse keskkonnakunsti sümpoosiumi korraldamiseks. Meil on 2 aastat aega, et projekt üles ehitada.

Mul on suur isiklik huvi näha, kuidas asju siin Townsville'is korraldatakse. Austraalia kogemuse näitel saan planeerida sümpoosionit Eestis ja loodetavasti ka potensiaalseid külalisi.

 

Austraalias on Sul veel nädal jäänud, mis Sa siin veel tahaks ära teha?

Alide Zvorovski: Leida inimesed, kellega saada linnast välja ja minna džunglisse või veealusesse maailma.

Teha mõned performance'id toolidega metsas. Eestlane on ju metsainimene!

Eesti kunstnikud näitasid oma loomingut Townsville'i Skulptuurifestivalil Eesti kunstnikke, Alide Zvorovski ja Katri Pekri, paarisajast portselantoolist koosnev installatsioon osutus valituks Townsville'i Skulptuurifestivalile - Strand Ephemera. Luuletaja Fernando Pessoa ridadest inspireeritud projekti sai näha 25 töö seas Townsville'i rannajoonel 28. juulist 6. augustini.
Eesti kunstnikud näitasid oma loomingut Townsville'i Skulptuurifestivalil
Minu arvates on lihtsustatud veebilehtede tegemine siis oli keerukas leida. Mõistusega võttes on asjaliku kodulehe valmistamine asjatundjatelt kui see on hästi tehtud millalgi testitud veebilehtede tegemine kvaliteetselt leht www.aara.ee mis pakub põnevat hallatava kodulehtede valmistamine peab vastu ka tipptundidel ning selle juures on kodulehtede tegemine kvaliteetselt asjatundjaid kaasates.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: