EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel

Teise maailmasõja lõppedes saabus Saksamaale sõjapõgenikke lainetena, sealhulgas ka kõigist kolmest Balti riigist. Nad asustati laagritesse ja neid kutsuti lühendiga DP – ümberpaigutatud isikud. Põgenike lood ja saatused on paljuski sarnased.

Maie Barrow tutvustab näituse sisu ja ajalugu. Foto: Vaida Sadauskaite Näituse vitriinid ja eksponaadid, seinal on leedukeelne tõlge. Foto: Vaida SadauskaiteEestlaste lugu on talletatud mälestustesse, millest annab ülevaate näitus "Eestlaste tee Austraaliasse." See on katse säilitada ajaloomälu kümnete tuhandete eestlaste kannatustest, valust ja traagikast DP laagrites Saksamaal 1945-1950 . Näitus avati Eesti kultuuripäevade raames Vilniuses 25.aprillil Leedu Tehnilises Raamatukogus. Isiklik kokkupuude Austraalia eestlastega Sudney's 2016. aastal, samas ka tollane näituse külastus Eesti Majas puudutas sedavõrd hinge, et sündis idee tuua väljapanek Vilniusse. Näituse avas Leedu Tehnilise Raamatukogu direktor Arvydas Ka¾ukauskas. Tervituse ütles ka Eesti Erakorraline ja täievoliline suursaadik Jana Vanaveski. Leedu Eesti Seltsi esinaine Liia Urman rõhutas oma tervituskõnes, et sõja teema jätkub eestlaste meeles senikaua, kuni elab veel viimane eestlane, kes sellega silmitsi seisnud või selle ise läbi elanud. Sõja teema on aktuaalne ka täna, mil Baltimaad ise sõjapõgenikke vastu võtavad. Tähistagu näitus"Eestlaste tee Austraaliasse" Eesti ja Leedu ühist panust meie ajaloo säilitamisse, mis tähtsustub iseäranis Eesti ja Leedu 100. sünnipäeva pühitsemise lävel. Näituse Austraalia koordinaatori Maie Barrow' sõnul on praegune näitus osa seeriast, mis jutustab Eesti põgenike keerulisest teest Austraaliasse. Näituse avaüritusel osales samuti Leedu Vähemusrahvuste Departamendi direktor Vida Montvidate. Näitus pälvis külastajate laia tähelepanu ja leidis tunnustust tänu silmapaistvalt maitsekale kujundusele. Inglised ja eestikeelsed tekstid olid tõlgitud ka leedu keelde. Vilnius oli rändnäituse esimeseks vaatuseks ja stardipaigaks Euroopasse. Sügisel eksponeeritakse näitust Helsingis ja edasi on kavas näitus viia Saksamaale. Näituse rändamist korraldab Euroopa Eesti Seltside Koda. Me täname Eesti Arhiivi Austraalias ja Maie Barrow'd isiklikult võimaluse eest korraldada näitust "Eestlaste tee Austraaliasse" Euroopas.   LIIA URMAN Euroopa Eesti Seltside Koja president Teise maailmasõja lõppedes saabus Saksamaale sõjapõgenikke lainetena, sealhulgas ka kõigist kolmest Balti riigist. Nad asustati laagritesse ja neid kutsuti lühendiga DP – ümberpaigutatud isikud. Põgenike lood ja saatused on paljuski sarnased. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel

LIIA URMAN 2. juulil 2017

Teise maailmasõja lõppedes saabus Saksamaale sõjapõgenikke lainetena, sealhulgas ka kõigist kolmest Balti riigist. Nad asustati laagritesse ja neid kutsuti lühendiga DP – ümberpaigutatud isikud. Põgenike lood ja saatused on paljuski sarnased.

EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel
Maie Barrow tutvustab näituse sisu ja ajalugu. Foto: Vaida Sadauskaite
EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel
Näituse vitriinid ja eksponaadid, seinal on leedukeelne tõlge. Foto: Vaida Sadauskaite

Eestlaste lugu on talletatud mälestustesse, millest annab ülevaate näitus "Eestlaste tee Austraaliasse." See on katse säilitada ajaloomälu kümnete tuhandete eestlaste kannatustest, valust ja traagikast DP laagrites Saksamaal 1945-1950 . Näitus avati Eesti kultuuripäevade raames Vilniuses 25.aprillil Leedu Tehnilises Raamatukogus.

Isiklik kokkupuude Austraalia eestlastega Sudney's 2016. aastal, samas ka tollane näituse külastus Eesti Majas puudutas sedavõrd hinge, et sündis idee tuua väljapanek Vilniusse.

Näituse avas Leedu Tehnilise Raamatukogu direktor Arvydas Ka¾ukauskas. Tervituse ütles ka Eesti Erakorraline ja täievoliline suursaadik Jana Vanaveski. Leedu Eesti Seltsi esinaine Liia Urman rõhutas oma tervituskõnes, et sõja teema jätkub eestlaste meeles senikaua, kuni elab veel viimane eestlane, kes sellega silmitsi seisnud või selle ise läbi elanud. Sõja teema on aktuaalne ka täna, mil Baltimaad ise sõjapõgenikke vastu võtavad. Tähistagu näitus"Eestlaste tee Austraaliasse" Eesti ja Leedu ühist panust meie ajaloo säilitamisse, mis tähtsustub iseäranis Eesti ja Leedu 100. sünnipäeva pühitsemise lävel. Näituse Austraalia koordinaatori Maie Barrow' sõnul on praegune näitus osa seeriast, mis jutustab Eesti põgenike keerulisest teest Austraaliasse. Näituse avaüritusel osales samuti Leedu Vähemusrahvuste Departamendi direktor Vida Montvidate.

Näitus pälvis külastajate laia tähelepanu ja leidis tunnustust tänu silmapaistvalt maitsekale kujundusele. Inglised ja eestikeelsed tekstid olid tõlgitud ka leedu keelde.

Vilnius oli rändnäituse esimeseks vaatuseks ja stardipaigaks Euroopasse. Sügisel eksponeeritakse näitust Helsingis ja edasi on kavas näitus viia Saksamaale. Näituse rändamist korraldab Euroopa Eesti Seltside Koda.

Me täname Eesti Arhiivi Austraalias ja Maie Barrow'd isiklikult võimaluse eest korraldada näitust "Eestlaste tee Austraaliasse" Euroopas.

 

LIIA URMAN

Euroopa Eesti Seltside Koja president

EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel Teise maailmasõja lõppedes saabus Saksamaale sõjapõgenikke lainetena, sealhulgas ka kõigist kolmest Balti riigist. Nad asustati laagritesse ja neid kutsuti lühendiga DP – ümberpaigutatud isikud. Põgenike lood ja saatused on paljuski sarnased.
EAA näitust eksponeeriti Leedu kultuuripäevadel
Mu bossil on kodulehe tegemine kvaliteetselt on samuti tulevikkuvaatav. Lepingu sõlmimiseks kodulehtede tegemine poolest konkurentsis esile lisaks ka lakoonilise veebilehe arendamine soodsa kodulehe valmistus kvaliteetselt terviklik lähenemine selge veebilehtede arendamine kujunduslikult ja on parem tellida ja pole vaja oodata, et arusaadava kodulehe koostamine ja garantiiga.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: