Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäev Melbournes

Kui üks üritus saab olla perfektne, siis taasiseseisvumise tähistamine seda oli.

Eks muidugi aitab kaasa see, kui ühing on jõukas ning pakub oma liikmetele tasuta head restoranitoitu ning prii baari. Kuid heas paigas oli ka kõik muu 20. augusti pealelõunal toimunu. Ühingu esimees Bruno Metsar tervitas kokkutulnuid, seejärel tegi sama inglise keeles juhatuse liige Maret Wocadlo. Sini-must-valge lipu sissetoomiseks laulsime Eesti Lippu. Edasi läks sõnaline osa Sirje Jõgi kätte, kes luges ette Eesti presidendi mõtted möödunud 20 aastast. Kohalikud uudised ei olnud nii rõõmustavad – Sirje andis edasi teate SBS eestikeelsete raadiosaadete kadumisest ning soovitas mõelda, kas võtame olukorra vastu vaikides või on eestlaste nähtaval olemine Austraalia silmis siiski nii suur väärtus, et peaksime sellele reageerima. Sir Arvi Parbo sõnavõtt oli väga sisukas. Liikusime läbi ajaloo kuni jõudsime tänasesse päeva ning kuna see oli kahes keeles, siis avaldame selle nii lehes kui ka internetis kodulehel – väga sobilik kiirajaloo-tänapäeva kursus kõigile. Hilja Toom laulis saateta, mikrofonita – Ei saa mitte vaiki olla – kuid kes vajabki lisaabi, kui tal on nii suurepärane hääl. Lilli Kocins luges eesti kõige ilusama luuletuse - Eesti muld ja Eesti süda. Naiskoor laulis kaks laulu, ning lõpetas üheskoos rahvaga hümniga – Mingem üles mägedele ja Mu isamaa on minu arm. Liikusime eesti meeleoludest edasi. Esinemisjärge ootasid jazz muusikud. Alustas Endel Jõgi omaloominguliste soolopaladega kitarril. Jätkas Jex Saarelaht koos poja ning ansamblikaaslasega esitades pala, mis võitis 2010 Australian Jazz Bell võistlusel esikoha. Need esinemised olid muidugi nii kõrgetasemelised, kui meie austraalia-eesti muusikute hulgas võimalik. Selleks oli Läti päritolu Gregory, kes igaõhtuselt esineb vanaeuroopalikus kohvikus Spaghetti Tree, parlamendimaja vastas. Tema sõjaaegsed viiuliromansid kutsusid esile palju plaksutusi. Lõpuks tutvustas Sirje veel üht üllatusesinejat, lubades inimestel kas tantsida või söögi ja vestluse kõrvale taustaks muusikat nautida. Nii sai päevast õhtu, tühjenes toidulaud, otsa said kohvid-koogid ning sebimine baaris aeglustus. Jäi üle veel maha võtta sini-must-valged õhupallid, ning suur bänner numbriga 20 (lavakujundus Taevo Vaikma), ning 80ne publik ja korraldajad võisid rahuldustundega õhtule minna. ELAGU EESTI! – sai siin maal hea stiilitundega välja hõisatud. Kui üks üritus saab olla perfektne, siis taasiseseisvumise tähistamine seda oli. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $55.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäev Melbournes

SIRJE JÕGI 29. augustil 2011

Kui üks üritus saab olla perfektne, siis taasiseseisvumise tähistamine seda oli.

Eks muidugi aitab kaasa see, kui ühing on jõukas ning pakub oma liikmetele tasuta head restoranitoitu ning prii baari. Kuid heas paigas oli ka kõik muu 20. augusti pealelõunal toimunu.

Ühingu esimees Bruno Metsar tervitas kokkutulnuid, seejärel tegi sama inglise keeles juhatuse liige Maret Wocadlo. Sini-must-valge lipu sissetoomiseks laulsime Eesti Lippu.

Edasi läks sõnaline osa Sirje Jõgi kätte, kes luges ette Eesti presidendi mõtted möödunud 20 aastast. Kohalikud uudised ei olnud nii rõõmustavad – Sirje andis edasi teate SBS eestikeelsete raadiosaadete kadumisest ning soovitas mõelda, kas võtame olukorra vastu vaikides või on eestlaste nähtaval olemine Austraalia silmis siiski nii suur väärtus, et peaksime sellele reageerima.

Sir Arvi Parbo sõnavõtt oli väga sisukas. Liikusime läbi ajaloo kuni jõudsime tänasesse päeva ning kuna see oli kahes keeles, siis avaldame selle nii lehes kui ka internetis kodulehel – väga sobilik kiirajaloo-tänapäeva kursus kõigile.

Hilja Toom laulis saateta, mikrofonita – Ei saa mitte vaiki olla – kuid kes vajabki lisaabi, kui tal on nii suurepärane hääl. Lilli Kocins luges eesti kõige ilusama luuletuse - Eesti muld ja Eesti süda.

Naiskoor laulis kaks laulu, ning lõpetas üheskoos rahvaga hümniga – Mingem üles mägedele ja Mu isamaa on minu arm.

Liikusime eesti meeleoludest edasi. Esinemisjärge ootasid jazz muusikud. Alustas Endel Jõgi omaloominguliste soolopaladega kitarril. Jätkas Jex Saarelaht koos poja ning ansamblikaaslasega esitades pala, mis võitis 2010 Australian Jazz Bell võistlusel esikoha. Need esinemised olid muidugi nii kõrgetasemelised, kui meie austraalia-eesti muusikute hulgas võimalik. Selleks oli Läti päritolu Gregory, kes igaõhtuselt esineb vanaeuroopalikus kohvikus Spaghetti Tree, parlamendimaja vastas. Tema sõjaaegsed viiuliromansid kutsusid esile palju plaksutusi.

Lõpuks tutvustas Sirje veel üht üllatusesinejat, lubades inimestel kas tantsida või söögi ja vestluse kõrvale taustaks muusikat nautida.

Nii sai päevast õhtu, tühjenes toidulaud, otsa said kohvid-koogid ning sebimine baaris aeglustus.

Jäi üle veel maha võtta sini-must-valged õhupallid, ning suur bänner numbriga 20 (lavakujundus Taevo Vaikma), ning 80ne publik ja korraldajad võisid rahuldustundega õhtule minna.

ELAGU EESTI! – sai siin maal hea stiilitundega välja hõisatud.

Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäev Melbournes
Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäev Melbournes Kui üks üritus saab olla perfektne, siis taasiseseisvumise tähistamine seda oli.
Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäev Melbournes
Samavõrd vedamine on ka firma kodulehe tegemine firma poolt ja teiselt poolt samuti. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et selge struktuuriga veebilehtede valmistus ja see ei ole juhuslik vahedalt klubi veebilehtede valmistus algne tekst www.aara.ee asjalikelt tegijatelt asjaliku kodulehtede uuendamine firma poolt uudse lahendusega mitmeid häid artikleid soodne kodulehtede uuendamine juures tähtis ka tugi. kodulehtede valmistamine hästi saab kiiresti tööle.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, e-mail: