Uuring: tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel.

Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning soovib pigem peo traditsiooni hoida konservatiivsena. ERRSi juhi Kalev Järvela sõnul oli laiapõhjalise uuringu eesmärk luua selgem nägemus, millele tulevaste tantsupidude korraldamisel tugineda, et peod jääksid kõnetama noori, aga säilitaksid samal ajal väärtuslikku vana. Selleks koguti arvamusi ja infot nii rahvatantsijatelt, nende juhendajatelt kui ka tantsupidude eestvedajatelt. „Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand muutuste surve all. See väljendub küsimuses, millised on nö hea tantsupeo tunnused, millest organiseerimisel tuleks lähtuda," põhjendab Kalev Järvela tantsupeo tunnuste kirja panemise vajadust. „Meile kui korraldajate oli selline ulatuslik kaasamisprotsess väga vajalik ja andis hea tunnetuse, kuidas saame parimal viisil pärimusliku rahvatantsu sisu ja vormi ning tantsupeo traditsiooni jätkumist toetada," lisas Kalev Järvela. „Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Sooviti, et tantsupidu oleks sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja välis-eesti kogukonna vahel," selgitab uuringu korraldaja Jane Matt Praxisest. Matt´i sõnul sai kinnitust varasemalt Lauristini ja Vihalemma poolt 2013. aasta uuringus tehtud järeldus, mis toob esile tantsu- (ja laulu)peo traditsiooni olulisuse rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimisel. „Tantsupeo juures hinnati kõrgelt kvaliteeti ehk professionaalset terviklikul lool põhinevat etenduse formaati," lisab Matt. Samuti toetati praegust tantsupeol osalejate valikuprotsessi, kus rühmad valitakse välja tantsuoskuse ning selle põhjal kujuneva üleriigilise pingerea alusel. „Tantsupidu ei tohiks olla tantsurahva meelest meelelahutuslik festival, mis koosneb üksikutest tantsunumbritest, vaid peab moodustama ühtse terviku, kus tantsude ja muusikavalikuga jutustatakse selge sõnumiga rahvuslikke põhiväärtusi kandev lugu," võtavad uuringu korraldajad vastajate hinnangud kokku. „Võib öelda, et rahvatantsijate kogukond hindab konservatiivse joone hoidmist peotraditsiooni jätkamisel. Näiteks ei poolda suur enamus vastanutest, et üldpeol esitataks noortepäraseid tantsustiile või teiste rahvuste tantse. Üllatuslikult olid just nooremad vastajad seda meelt," selgitab Matt. Uuringus osalejad pidasid samas oluliseks, et edaspidi oleks võimalik publikut paremini etendusse kaasata ning et etendus oleks sõnumi poolest tänapäevane ja aktuaalseid teemasid puudutav. Uuring ja tantsupeoprotsessi tunnuseid kirjeldav kogumik valmis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja mõttekoja Praxis koostöös. Materjalidega saab tutvuda siin: http://www.praxis.ee/tood/tantsupidu/ Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Uuring: tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana

3. veebr. 2017

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel.

Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning soovib pigem peo traditsiooni hoida konservatiivsena.

ERRSi juhi Kalev Järvela sõnul oli laiapõhjalise uuringu eesmärk luua selgem nägemus, millele tulevaste tantsupidude korraldamisel tugineda, et peod jääksid kõnetama noori, aga säilitaksid samal ajal väärtuslikku vana. Selleks koguti arvamusi ja infot nii rahvatantsijatelt, nende juhendajatelt kui ka tantsupidude eestvedajatelt.

„Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand muutuste surve all. See väljendub küsimuses, millised on nö hea tantsupeo tunnused, millest organiseerimisel tuleks lähtuda," põhjendab Kalev Järvela tantsupeo tunnuste kirja panemise vajadust.

„Meile kui korraldajate oli selline ulatuslik kaasamisprotsess väga vajalik ja andis hea tunnetuse, kuidas saame parimal viisil pärimusliku rahvatantsu sisu ja vormi ning tantsupeo traditsiooni jätkumist toetada," lisas Kalev Järvela.

„Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Sooviti, et tantsupidu oleks sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja välis-eesti kogukonna vahel," selgitab uuringu korraldaja Jane Matt Praxisest.

Matt´i sõnul sai kinnitust varasemalt Lauristini ja Vihalemma poolt 2013. aasta uuringus tehtud järeldus, mis toob esile tantsu- (ja laulu)peo traditsiooni olulisuse rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimisel.

„Tantsupeo juures hinnati kõrgelt kvaliteeti ehk professionaalset terviklikul lool põhinevat etenduse formaati," lisab Matt. Samuti toetati praegust tantsupeol osalejate valikuprotsessi, kus rühmad valitakse välja tantsuoskuse ning selle põhjal kujuneva üleriigilise pingerea alusel.

„Tantsupidu ei tohiks olla tantsurahva meelest meelelahutuslik festival, mis koosneb üksikutest tantsunumbritest, vaid peab moodustama ühtse terviku, kus tantsude ja muusikavalikuga jutustatakse selge sõnumiga rahvuslikke põhiväärtusi kandev lugu," võtavad uuringu korraldajad vastajate hinnangud kokku.

„Võib öelda, et rahvatantsijate kogukond hindab konservatiivse joone hoidmist peotraditsiooni jätkamisel. Näiteks ei poolda suur enamus vastanutest, et üldpeol esitataks noortepäraseid tantsustiile või teiste rahvuste tantse. Üllatuslikult olid just nooremad vastajad seda meelt," selgitab Matt.

Uuringus osalejad pidasid samas oluliseks, et edaspidi oleks võimalik publikut paremini etendusse kaasata ning et etendus oleks sõnumi poolest tänapäevane ja aktuaalseid teemasid puudutav.

Uuring ja tantsupeoprotsessi tunnuseid kirjeldav kogumik valmis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja mõttekoja Praxis koostöös.

Materjalidega saab tutvuda siin:

http://www.praxis.ee/tood/tantsupidu/

Uuring: tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel.
Uuring: tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana
Lugesin ühte lehte, millel oli soodsa kodulehe tegemine mis pakub eelist. Minu arvates on veebilehe tegemine kujunduslikult tegemine on haruldane kunst, järjekorras tervikliku kodulehtede koostamine optimeeritult Aara disainerid vajalik ja lihtne veebilehtede valmistamine optimeeritult siis firmast, tarkvaraliselt nutikas, tugeva veebilehtede valmistamine tasakaalustatult tähtis.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: