Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas

Sellest on möödunud üle tosina aasta, kui Eestis suvepuhkusel olles tegin oma varahommikuse jalutuskäigu läbi Tallinna ilusa vanalinna ja jõudsin Toompea lossi juurde just siis, kui Pika Hermanni tornis heisati Eesti lipp hümni saatel. Müts pihus ja rõõmupisar silmas, seisin seal uhkelt. Sellest peale on Tallinna vanalinna varahommikused kiirkäimised või laisasammulised kõndimised mulle päris kombeks saanud.

Hommikuti kella kuue paiku on Tallinn alles ärkamas, kuid tänavapuhastajad on tragilt ametis. Nendest mööda marssides soovisin sageli neile "Jõudu tööle" ja sain enamasti toreda "Jõudu tarvis" vastuseks. Tihti järgnes sellele sõbralik vestlus ja nende aastate jooksul olen saanud omale uusi vestlussõpru. Nüüd on enamus neist lahkunud, kuid uued on asemele tulnud.   Tänavused jaanipäeva pidustused olid juba seljataga ning noorte laulu- ja tantsupidustused veel kahe päeva kaugusel, kui hommikul ärgates leidsin eest ilusa päikesepaistelise päeva, mis kujunes seekord erakordselt huvitavaks. Alustasin jalutuskäiku kombekohaselt varahommikul, mis viis mind jälle läbi kena vanalinna. Nunne tänaval kohtasin tuttavat abielupaari, Eric ja Pamela Kivi Wollongongist. Jätkasime kõndimist koos ja ronisime Shnelli tiigi juurest 158 trepiastet ülespoole, jõudes Toompea servale ja sealt Kohtu tänava vaateplatvormile, kust avaneb haruldane vaade peaaegu tervele vanalinnale.   Toompea lossi juures leidsin eest naeratava näoga tuttava luuamehe Jüri. Sain temalt ametliku kutse Pika Hermanni tornis lipu heiskamisele kaasa elada, kui ma seda soovin. Kuidas saab sellisele ettepanekule ei öelda? Samuti said Eric ja Pamela loa ühes minuga ja kaasa antud giidi Jüriga üles ronida 169 järsust ja kitsalt keerlevast trepiastmest. Üles jõudes olin pettunud, et ma filmikaamerat kaasa ei toonud. Õnneks oli Pamelal kaamera kaasas. Vaade kogu linnale oli suurepärane.   Üleval tornis on kitsas kõndimisring, mis äärega kaitstud ja keskel väike ümmargune majake, kus hoitakse lippe ja muud varustust. Keskkatusel seisab tugev lipuvarras. Seekord jälgisime lipu heiskamist ainult mõne meetri kauguselt. See oli unustamatu elamus ja sellele tagasi mõeldes läheb meel härdaks. Treppidest allatulek nõudis samapalju ettevaatust, kui ülesse ronimine, võibolla isegi enam. Nüüd juhatati meid läbi lossi ilusa fassaadiga Riigikogu istungisaali, mis sai võimalikuks tänu valitsuse suvepuhkusel viibimisele. Oli arusaadav, et riiki juhib e-valitsus. Lõpuks viidi meid valgesse saali, mida kasutatakse ka külaliste vastuvõtuks. Kahjuks oli ka teenijaskond suvepuhkusel, nii ei saadudki meid "külakostitada"   Lossist lahkudes kingiti mulle suurepärane raamat "Toompea Loss", mille sisukorras on Toompea lossi keskaegne ehitusajalooline ülevaade (ca 1030 – 1525), Toompea loss Rootsi ja Vene ajal ning väikeriigi süda – Toompea loss Eesti ajal.  Rõõmsas tujus jätkasime ‘marssimist’ kuni lahku minemiseni. Siis kõikus juba minu näpu otsas ka kotike soojade pirukatega ning peatselt olingi meie Raekoja platsil asuva korteri ukse ees.     Sellest on möödunud üle tosina aasta, kui Eestis suvepuhkusel olles tegin oma varahommikuse jalutuskäigu läbi Tallinna ilusa vanalinna ja jõudsin Toompea lossi juurde just siis, kui Pika Hermanni tornis heisati Eesti lipp hümni saatel. Müts pihus ja rõõmupisar silmas, seisin seal uhkelt. Sellest peale on Tallinna vanalinna varahommikused kiirkäimised või laisasammulised kõndimised mulle päris kombeks saanud. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas

LEMBIT LAINELA 17. augustil 2011

Sellest on möödunud üle tosina aasta, kui Eestis suvepuhkusel olles tegin oma varahommikuse jalutuskäigu läbi Tallinna ilusa vanalinna ja jõudsin Toompea lossi juurde just siis, kui Pika Hermanni tornis heisati Eesti lipp hümni saatel. Müts pihus ja rõõmupisar silmas, seisin seal uhkelt. Sellest peale on Tallinna vanalinna varahommikused kiirkäimised või laisasammulised kõndimised mulle päris kombeks saanud.

Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas
Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas

Hommikuti kella kuue paiku on Tallinn alles ärkamas, kuid tänavapuhastajad on tragilt ametis. Nendest mööda marssides soovisin sageli neile "Jõudu tööle" ja sain enamasti toreda "Jõudu tarvis" vastuseks. Tihti järgnes sellele sõbralik vestlus ja nende aastate jooksul olen saanud omale uusi vestlussõpru. Nüüd on enamus neist lahkunud, kuid uued on asemele tulnud.

 

Tänavused jaanipäeva pidustused olid juba seljataga ning noorte laulu- ja tantsupidustused veel kahe päeva kaugusel, kui hommikul ärgates leidsin eest ilusa päikesepaistelise päeva, mis kujunes seekord erakordselt huvitavaks. Alustasin jalutuskäiku kombekohaselt varahommikul, mis viis mind jälle läbi kena vanalinna. Nunne tänaval kohtasin tuttavat abielupaari, Eric ja Pamela Kivi Wollongongist. Jätkasime kõndimist koos ja ronisime Shnelli tiigi juurest 158 trepiastet ülespoole, jõudes Toompea servale ja sealt Kohtu tänava vaateplatvormile, kust avaneb haruldane vaade peaaegu tervele vanalinnale.

 

Toompea lossi juures leidsin eest naeratava näoga tuttava luuamehe Jüri. Sain temalt ametliku kutse Pika Hermanni tornis lipu heiskamisele kaasa elada, kui ma seda soovin. Kuidas saab sellisele ettepanekule ei öelda? Samuti said Eric ja Pamela loa ühes minuga ja kaasa antud giidi Jüriga üles ronida 169 järsust ja kitsalt keerlevast trepiastmest. Üles jõudes olin pettunud, et ma filmikaamerat kaasa ei toonud. Õnneks oli Pamelal kaamera kaasas. Vaade kogu linnale oli suurepärane.

 

Üleval tornis on kitsas kõndimisring, mis äärega kaitstud ja keskel väike ümmargune majake, kus hoitakse lippe ja muud varustust. Keskkatusel seisab tugev lipuvarras. Seekord jälgisime lipu heiskamist ainult mõne meetri kauguselt. See oli unustamatu elamus ja sellele tagasi mõeldes läheb meel härdaks.


Treppidest allatulek nõudis samapalju ettevaatust, kui ülesse ronimine, võibolla isegi enam. Nüüd juhatati meid läbi lossi ilusa fassaadiga Riigikogu istungisaali, mis sai võimalikuks tänu valitsuse suvepuhkusel viibimisele. Oli arusaadav, et riiki juhib e-valitsus. Lõpuks viidi meid valgesse saali, mida kasutatakse ka külaliste vastuvõtuks. Kahjuks oli ka teenijaskond suvepuhkusel, nii ei saadudki meid "külakostitada"

 

Lossist lahkudes kingiti mulle suurepärane raamat "Toompea Loss", mille sisukorras on Toompea lossi keskaegne ehitusajalooline ülevaade (ca 1030 – 1525), Toompea loss Rootsi ja Vene ajal ning väikeriigi süda – Toompea loss Eesti ajal. 


Rõõmsas tujus jätkasime ‘marssimist’ kuni lahku minemiseni. Siis kõikus juba minu näpu otsas ka kotike soojade pirukatega ning peatselt olingi meie Raekoja platsil asuva korteri ukse ees.

 

 

Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas
Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas Sellest on möödunud üle tosina aasta, kui Eestis suvepuhkusel olles tegin oma varahommikuse jalutuskäigu läbi Tallinna ilusa vanalinna ja jõudsin Toompea lossi juurde just siis, kui Pika Hermanni tornis heisati Eesti lipp hümni saatel. Müts pihus ja rõõmupisar silmas, seisin seal uhkelt. Sellest peale on Tallinna vanalinna varahommikused kiirkäimised või laisasammulised kõndimised mulle päris kombeks saanud.
Pika Hermanni tornis Eesti lipu heiskamist austamas
Ühelt poolt on mtü kodulehe valmistamine firmadele kohe ära teha. Olen alatasa täheldanud kodulehe koostamine hästi tasakaalustatud kommentaar veebilehtede valmistamine kujunduslikult Disain aara.ee suurema külastatavusega lihtne kodulehtede tegemine põhjalikult mille poolest sisukuse poolest netilehe tegemine toob kindlasti tagasi.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: