Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga

Vabariigi aastapäeva tähistamine Sydneys leidis aset laupäeval, 20. veebruaril. Pidulikust sündmusest oli seekord osa võtma tulnud rohkem kui saalitäis külalisi.

Fotod: Aune Vetik Sydney Eesti Seltsi esimees, Raul Seepter tervitas kohalviibijaid ja juhatas aktuse paari lausega sisse. Sel aastal saatis eestlastele üle maailma oma isikliku tervituse Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas. Video vahendusel jõudis peaministri tervitus ka Eesti Maja saali suurele ekraanile. Siinjuures peaminister Taavi Rõivase tervituse tekst: "Tere, Eesti inimesed üle kogu ilma! See tunne, kui kohtad kodust eemal omasid, on alati väga-väga meeldiv. Ja just seal, kus teie praegu elate, asub tänu teile tükike Eestimaast. Igaüks teist teeb Eestit suuremaks. Seepärast ma ei ütle, et te peaksite kõik kohe vältimatult Eestisse tagasi tulema. Igaüks teist on Eestile oluline justnimelt seal, kus te soovite olla, isegi kui elu või karjäär on teid viinud Eestist kaugemale. Paljud teist on jõudnud maailma absoluutsesse tippu tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha. Igaühe edu on kogu riigi edu. Meile on siin tähtis, et säiliks teie side Eestiga, et te saaksite oma kodumaa üle uhked olla, et teie lapsed räägiksid eesti keelt ja oleksid lähedased oma vanavanematega. Tagasitulek on, nagu öeldud, igaühe isiklik otsus. Veelgi olulisem on, et te kannaksite Eestit jätkuvalt oma südames. Et te hoolite sellest, et Eesti on avatud ja salliv, arenev ja loov. Just siin on meil kõige rohkem teie abi vaja. Teie teate, kuidas on elada teistsuguses keskkonnas, küllap teate ka seda, et kõike, mis on uus ja erinev, ei pea kartma. Jagage oma kogemust meie kõigiga, alustades oma kõige lähedasematest. See on teie panus, et Eesti oleks ka homme uuele avatud ja kiiresti arenev riik. Ma soovin kõigile eestlastele ja eesti sõpradele üle kogu maailma ilusat vabariigi aastapäeva. Elagu Eesti!" Õpetaja Allan Taruste alustas palvust paari salmiga Siiri Sisaski laulust „Mis maa see on?" ja palus, et eestlased suudaksid ühte hoida mitte vaid Balti ketis vaid ka muul ajal. Et inimestel jaguks ka aega elust rõõmu tunda ja kaasinimesi märgata. "Andku Taevaisa, et me inimesed ei mõistaks üksnes tööd rabada vaid õpiksid nautima elu ja märkama kaasinimesi, et võõraviha kahaneks ja teistest hoolimine ning teistega arvestamine kasvaks. Et põllu põrnitsemise kõrval jätkuks silmi ka tähtedele. Õnnista,Taevaisa, me maad - Maarjamaad, tema 98-ndal juubelil ning olgu Sinu õnnistus meiega ka 198-ndal aastapäeval." AESLi läkituse luges ette ja aukirjad andis üle AESLi esimees Maie Barrow. Läkituse sõnum oli seekord tulevikku suunatud, mõtetega nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui aasta lõpus Adelaide'is toimuvate Eesti Päevade juures. Ühtlasi rõõmustame koos, et eestlus Austraalias õitseb ja uus põlvkond on aktiivselt tegutsevate mudilasringide kui ka Sõrve laagri näol peale kasvamas. Aukirjad eestluse hoidmise ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest Austraalias said Tiina Alvre, Jüri Woan, Külliki Poole ja Kaili Lehtsalu Sydneyst ning Maia Dyke Adelaide'ist, Glory Toom Melbourne'ist ja Iri Luts USAst. Aktuse peakõneleja, Eesti Vabariigi suursaadik Andres Unga kõneles nii kahekümne aasta tagusest ajast võrdlusena tänasesse päeva kui ka Eesti kohast praeguses muutuvas maailmas. "Täna usun, et Eesti on kõigest hoolimata ikkagi suutnud siin maailmas leida oma asendi ja oma kohustused. Me oleme täna üks kõige lõimunum Euroopa riikide seas, võttes osa kõigist olulisematest Euroopa initsiatiividest. Edukas tegutsemine Euroopa Liidu vabaduste ruumis, osalemine Schengeni kokkuleppe ja euro kui ühisraha otsustusprotsessides seob meid selle maailmaga, millest meid pool sajandit eemal hoiti, tugevamini kui eales varem."  Üllatustervitus tuli Leedu Eesti Seltsi esinaiselt Liia Urmanilt, kes on ka Euroopa Eesti Seltside Koja president ning ÜEKNi juhatuse liige. Muusikalist ja tantsulist vahepala pakkusid „Lõke" ja „Virmalised", kahe laulu ja kahe tantsuga. Lõpetuseks paluti lavale Austraalias kontserttuuril viibivad Ivo Linna ja Antti Kammiste, et ühiselt Eesti Vabariigi hümni laulda. Sellega sai sünnipäeva ametlik osa läbi. Peomeeleolu aga jätkus paari tunni pärast, kui Ivo Linna ja Antti Kammiste taas lavale tulid ja koduste lauludega hiliste õhtutundideni Sydney eestlastele suurepärase kontserdi andsid. Vabariigi aastapäeva tähistamine Sydneys leidis aset laupäeval, 20. veebruaril. Pidulikust sündmusest oli seekord osa võtma tulnud rohkem kui saalitäis külalisi. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga

Aune Vetik 3. märtsil 2016

Vabariigi aastapäeva tähistamine Sydneys leidis aset laupäeval, 20. veebruaril. Pidulikust sündmusest oli seekord osa võtma tulnud rohkem kui saalitäis külalisi.

Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga
Fotod: Aune Vetik

Sydney Eesti Seltsi esimees, Raul Seepter tervitas kohalviibijaid ja juhatas aktuse paari lausega sisse. Sel aastal saatis eestlastele üle maailma oma isikliku tervituse Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas. Video vahendusel jõudis peaministri tervitus ka Eesti Maja saali suurele ekraanile. Siinjuures peaminister Taavi Rõivase tervituse tekst:

"Tere, Eesti inimesed üle kogu ilma! See tunne, kui kohtad kodust eemal omasid, on alati väga-väga meeldiv. Ja just seal, kus teie praegu elate, asub tänu teile tükike Eestimaast. Igaüks teist teeb Eestit suuremaks. Seepärast ma ei ütle, et te peaksite kõik kohe vältimatult Eestisse tagasi tulema. Igaüks teist on Eestile oluline justnimelt seal, kus te soovite olla, isegi kui elu või karjäär on teid viinud Eestist kaugemale.

Paljud teist on jõudnud maailma absoluutsesse tippu tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha. Igaühe edu on kogu riigi edu.

Meile on siin tähtis, et säiliks teie side Eestiga, et te saaksite oma kodumaa üle uhked olla, et teie lapsed räägiksid eesti keelt ja oleksid lähedased oma vanavanematega. Tagasitulek on, nagu öeldud, igaühe isiklik otsus. Veelgi olulisem on, et te kannaksite Eestit jätkuvalt oma südames. Et te hoolite sellest, et Eesti on avatud ja salliv, arenev ja loov. Just siin on meil kõige rohkem teie abi vaja. Teie teate, kuidas on elada teistsuguses keskkonnas, küllap teate ka seda, et kõike, mis on uus ja erinev, ei pea kartma. Jagage oma kogemust meie kõigiga, alustades oma kõige lähedasematest. See on teie panus, et Eesti oleks ka homme uuele avatud ja kiiresti arenev riik. Ma soovin kõigile eestlastele ja eesti sõpradele üle kogu maailma ilusat vabariigi aastapäeva. Elagu Eesti!"

Õpetaja Allan Taruste alustas palvust paari salmiga Siiri Sisaski laulust „Mis maa see on?" ja palus, et eestlased suudaksid ühte hoida mitte vaid Balti ketis vaid ka muul ajal. Et inimestel jaguks ka aega elust rõõmu tunda ja kaasinimesi märgata.

"Andku Taevaisa, et me inimesed ei mõistaks üksnes tööd rabada vaid õpiksid nautima elu ja märkama kaasinimesi, et võõraviha kahaneks ja teistest hoolimine ning teistega arvestamine kasvaks. Et põllu põrnitsemise kõrval jätkuks silmi ka tähtedele. Õnnista,Taevaisa, me maad - Maarjamaad, tema 98-ndal juubelil ning olgu Sinu õnnistus meiega ka 198-ndal aastapäeval."

AESLi läkituse luges ette ja aukirjad andis üle AESLi esimees Maie Barrow. Läkituse sõnum oli seekord tulevikku suunatud, mõtetega nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui aasta lõpus Adelaide'is toimuvate Eesti Päevade juures. Ühtlasi rõõmustame koos, et eestlus Austraalias õitseb ja uus põlvkond on aktiivselt tegutsevate mudilasringide kui ka Sõrve laagri näol peale kasvamas. Aukirjad eestluse hoidmise ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest Austraalias said Tiina Alvre, Jüri Woan, Külliki Poole ja Kaili Lehtsalu Sydneyst ning Maia Dyke Adelaide'ist, Glory Toom Melbourne'ist ja Iri Luts USAst.

Aktuse peakõneleja, Eesti Vabariigi suursaadik Andres Unga kõneles nii kahekümne aasta tagusest ajast võrdlusena tänasesse päeva kui ka Eesti kohast praeguses muutuvas maailmas. "Täna usun, et Eesti on kõigest hoolimata ikkagi suutnud siin maailmas leida oma asendi ja oma kohustused. Me oleme täna üks kõige lõimunum Euroopa riikide seas, võttes osa kõigist olulisematest Euroopa initsiatiividest. Edukas tegutsemine Euroopa Liidu vabaduste ruumis, osalemine Schengeni kokkuleppe ja euro kui ühisraha otsustusprotsessides seob meid selle maailmaga, millest meid pool sajandit eemal hoiti, tugevamini kui eales varem." 

Üllatustervitus tuli Leedu Eesti Seltsi esinaiselt Liia Urmanilt, kes on ka Euroopa Eesti Seltside Koja president ning ÜEKNi juhatuse liige.

Muusikalist ja tantsulist vahepala pakkusid „Lõke" ja „Virmalised", kahe laulu ja kahe tantsuga.

Lõpetuseks paluti lavale Austraalias kontserttuuril viibivad Ivo Linna ja Antti Kammiste, et ühiselt Eesti Vabariigi hümni laulda.

Sellega sai sünnipäeva ametlik osa läbi. Peomeeleolu aga jätkus paari tunni pärast, kui Ivo Linna ja Antti Kammiste taas lavale tulid ja koduste lauludega hiliste õhtutundideni Sydney eestlastele suurepärase kontserdi andsid.

Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga
Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga
Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga
Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga Vabariigi aastapäeva tähistamine Sydneys leidis aset laupäeval, 20. veebruaril. Pidulikust sündmusest oli seekord osa võtma tulnud rohkem kui saalitäis külalisi.
Sydneys tähistati vabariigi aastapäeva tervituste ja kontserdiga
Pole palju aega möödunud, kui veebilehe valmistus firmadele ja teiselt poolt samuti. Olen kuulnud lausutavat soodsa kodulehtede valmistamine kiiresti ja see peab vastu aastaid juurde suurema veebilehtede arendamine kaasaegselt www.aara.ee mis pakub põnevat kodulehe tegemine kvaliteetselt ühekorraga, lisaks on kodulehtede valmistamine optimeeritult väga hea pakkumine.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: