AESLi esindajate kogu pidas aastakoosoleku Sydneys

Pühapäeval, 31. jaanuaril Sydney Eesti Majas toimunud Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esindajatekogu koosolek tõi kohale 37 inimest, kes esindasid 17 erinevat AESLi liikmesorganisatsiooni, AESLi juhatust või olid aastakoosolekule külalistena kutsutud. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega pidada koosolek ingliskeelsena.

Foto: Aale Kask-Ong AESL koosolek Sydneys algas ühe väga erilise sündmusega. Esimest korda viibis koosolekul Eesti Vabariigi suursaadik hr Andres Unga, kes andis Brisbane'ist kohale lennanud Hans-Verner Puurannale üle mereväe teenetemärgi tema isa mereväekapten Verner Hans Puuranna tegevuse eest. Juba õpilasena vabadussõjas võidelnud, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse mereväeohvitseride lennu nooremleitnandina lõpetanud Puurand tegi hiilgavat karjääri, aga hindamatu on ta tegevus peale II maailmasõda Saksamaal, USA tsoonis sideohvitseri ja tõlgina, seda Balti riikide põgenike huvide eest seismisel. Ta saavutas Saksa sõjaväes teeninud eestlaste vabastamise sõjavangide laagritest ja organiseeris USA armee juures eestlaste üksuse. Tema aktiivse lobby tulemusel ei saadetud endisi sõjaväelasi ega põgenikke tagasi NSV Liitu. 1948. aastal Austraaliasse ümberasudes asutas ta Brisbane Eesti Seltsi ja oli selle esimene esimees, kuid oli ka minister Eksiilivalitsuses ja ülendati mereväekapteni auastmesse (1974). Tema poeg Hans on hoidnud isa mälestust ja annetanud isaga seotud esemeid, dokumente ja fotosid Meremuuseumile ja Tallinna Linnaarhiivile. Ta oli äärmiselt liigutatud Eesti Vabariigi poolt postuumselt antud mereväe teenetemärgist isale, mille kandmiseõigus tal on ja see lõi ruumis erilise õhustiku. Edasi läks asi huvitavaks. Kohaletulnute seas korraldati hääletus, mis keeles AESLi koosolekut peetakse. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega (9:7) pidada koosolek ingliskeelsena. Kõigil sõnavõtjatel oli aga vaba voli võtta sõna neile mugavamas keeles, mida siis vastavalt vajadusele tõlgiti. Koosolekut valiti juhatama väärikas meeskond Canberrast - Lembit Suur ja Reet Bergman, kelle taktikepi all võeti läbi päevakord ja anti sõna kohaletulnutele. Mihkel Ilp ja Pille Püvendi koostavad koosolekust nii inglise kui ka eestikeelsed protokollid. AESL juhatuse esimees Maie Barrow rääkis AESL rollist anno 2016. Kakskümmend viis aastat on möödunud Eesti taasiseseisvumisest ja kunagi aktuaalse poliitilise võitluse asemel otsib organisatsioon kohta muutunud maailmas. Samasugustel otsingutel on ka teised välis-Eesti organisatsioonid, nagu ÜEKN (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), mille koosolekul Tallinnas osalesid Maie Barrow ja Sulev Kalamäe. Lembit Suur rääkis inkorporeerimise vajadusest ja kaugel selle dokumendiga ollakse. Ta on uurinud ja võrrelnud teiste Balti riikide organisatsioonide staatust ja tegevust Austraalias ning antud uurimustöö tulemusi püütakse edaspidi ära kasutada AESLi eesmärkide paremaks saavutamiseks. Krista Ford Eesti Abistamise Komiteest juhtis tähelepanu olulisele probleemile, ikka ja jälle küsitakse raha ühtede ja samade inimeste käest, mida siis Austraalias tegutsevatele Eesti kogukonna organisatsioonidele toetuseks välja jagatakse. Vajalik oleks üks organisatsioon, kes küsib annetusi ja jagab rahalisi vahendeid. Ron Cowan tegi põhjaliku kokkuvõtte AESL strateegia koosolekust ning sellest, kuidas paremini formuleerida AESLi eesmärke ja panna paika arengukava eelolevateks aastateks. Sõna said kõigi organisatsioonide esindajad, kes andsid ülevaate aasta jooksul tehtud tööst ning andsid ülevaate eesti kogukonna aktiivsusest ja trendidest suuremates Austraalia keskustes. Valik inglise keele kasuks andis ka neile, kes eesti keelt vähe oskavad või üldsegi mitte, kaasa rääkida ja diskuteerida. Kogu AESL juhatus jätkab endises koosseisus: Maie Barrow, Sulev Kalamäe, Krista Ford, Mihkel Ilp, Pille Püvendi, Taimi Nurm, Aino Matwisyk, Imbi Semmelweis, Madis Alvre, Martin Virveste ja Lembit Suur. Uue inimesena AESLi juures alustab tööd mängugruppide koordineerija Kirsti Horst. Audiitorid Mai Bell, Maie Pikkat ja Allan Mülle olid rahul raamatupidamisega ja nõus tegema sama tööd 2016. aastal. Liidu aseesimehed: Adelaide - Richard Semenov, Brisbane - Raivo Rohtjärv, Hobart - Tiiu Rääbus, Canberra - Reet Bergman, Melbourne - Raivo Rähni, Wollongong - Reet Heylin ja Perth - Anu van Hattem. AESL koosolekult saadeti delegaadid koju kodutööga. Nimelt oodatakse igast osariigist ühte esindajat, kes võtaks osa EV100 korralduskommitee tööst. Antud töörühma eesmärk on Madis Alvre juhtimisel ja suursaadik hr Andres Unga toel leida huvitavaid kingi ideid, mida Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul siinne kogukond võiks Eestile kinkida. Antud kingitus võib olla midagi, mis me siitpoolt Eestisse saadame või hoopis midagi, mis jääks Austraaliasse ja sümboliseeriks seda tähtsat verstaposti. Madis Alvre esitab töögruppi soovitused AESLi juhatusele, et see saaks antud kingituse teostust koordineerida. Bruno Metsar tegi Melbourne'i Eesti Ühing "Kodu" nimel annetuse 1000 dollarit, mis andis projektile tuule tiibadesse. Üldiselt kulges koosolek väga sujuvalt ning selle raames sai puudutatud nii mõndagi teemat, mis on siinsele eesti kogukonnale ja selle organisatsioonidele tähtis ning milles AESL saab anda oma positiivse panuse. AESLi juhatus tänas kõiki kohaletulnuid ning loodab nii kõigi vanade kui uute liikmesorganisatsioonide esindajatega kohtuda juba järgmisel AESL esindajatekogu koosolekul, mis saab toimuma laupäeval, 31. detsembril kell 9.30 Adelaide'i Eesti Majas.   Esimene AESL juhatuse esindajate kogu koosolek Sydneys peale AESL kolimist siia. Kas võis rahule jääda? Maie Barrow, AESL juhatuse esimees: Ma arvan, et võis rahule jääda. Kohal oli väga palju rahvast ja sõna võtsid ning said inimesed, kes pole kunagi varem sõna võtnud. Minevikus on võib olla olnud kindlad inimesed, kes räägivad kindlatel teemadel, aga seekord oli diskussioon avatum. Mulle meeldis ka, et inimesed võtsid osa arutelust, kuhu me liigume ja mis on meie roll 25 aastat peale taasiseseisvumist, kui meil enam poliitilist rolli kanda pole. See oli vaba arvamuste vahetamine, mis pole alati olnud nii vaba. Esimest korda peeti AESL esindajate kogu koosolek inglise keeles. Kuidas see otsus sündis? Maie Barrow: Bruno Metsar küsis minu käest, mis keeles toimub koosolek ja ma vastasin, et ma oletan, et eesti keeles. Samas oli kohale tulemas inimesi, kes ei räägi eesti keelt: Ron Cowan Sõrve Sõpradest, Martin Virveste AESLi juhatusest, kes ei räägi eesti keelt jne. Olles sellele mõelnud, ütlesin ma Bruno Metsarile, et paneme selle koosoleku otsustada. Siis ei saa öelda, et see oli kellegi otsus, vaid koosoleku. Valik langes inglise keelele. Kuidas AESL oma rolli näeb aastal 2016. aastal - mis on prioriteedid ja sihid? Maie Barrow: Kõige tähtsam on sideme tugevdamine Lääne-Austraalia ja Brisbane'iga. Mõlemas kohas on energilised ja aktiivsed ühiskonnad, me peame neid endaga kaasama. Liikmesorganisatsioonid olid nõus ka sihtidega selleks aastaks, mis oli oluline, sest kui me oma tegevust ja struktuuri muudame, siis peame ka põhikirja muutma. Kui palju kuulub organisatsioone AESLi? Maie Barrow: Praegu kuulub 16, kunagi oli 30. Kõik organisatsioonid pole kuulunud AESLi nagu kirikud ja eesti majade kooperatiivid, mis on samuti tugevad organisatsioonid. Nüüd, kui meil on saatkond siin, siis Eesti poliitilisi huvisid peaks kaitsma saatkond ja Austraalia eestlaste huvisid peab kaitsma liit. Mõned inimesed arvavad, et sihid peaks olema samad, ma arvan, et ei pea. Oluline on sõbralik koostöö. Kes on suurimad AESLi toetuse saajad? Maie Barrow: Traditsiooniliselt ajaleht Meie Kodu, Virgats Adelaide'is, Eesti Arhiiv Austraalias ja Sõrve laager. AESL toetab ka eesti keele õpet. Muidugi Eesti Päevade korraldamise õigus kuulub liidule. Sydneys on olnud AESL aasta. Kas midagi on tehtud teisiti kui varem? Maie Barrow: Meie juhatuses on ainult kaks inimest, kes on varem AESL juhatusse kuulunud. Me ei tea, kuidas varem on tehtud. Rahvuskapitali korjandus on läinud rohkem internetti ja sotsiaalmeediasse, varem oli see ainult ankeet ja ajaleht. Ma arvan, et me oleme püüdnud rohkem infot jagada, mitte ainult protokolle. Suur teema on Eesti 100, mis on alles protsessis. Konkreetset ideed veel pole aga loodan, et inimesed lähevad oma linnadesse tagasi ja mõtlevad sellele, mida kinkida. Pühapäeval, 31. jaanuaril Sydney Eesti Majas toimunud Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esindajatekogu koosolek tõi kohale 37 inimest, kes esindasid 17 erinevat AESLi liikmesorganisatsiooni, AESLi juhatust või olid aastakoosolekule külalistena kutsutud. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega pidada koosolek ingliskeelsena. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

AESLi esindajate kogu pidas aastakoosoleku Sydneys

Aale Kask-Ong 23. veebr. 2016

Pühapäeval, 31. jaanuaril Sydney Eesti Majas toimunud Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esindajatekogu koosolek tõi kohale 37 inimest, kes esindasid 17 erinevat AESLi liikmesorganisatsiooni, AESLi juhatust või olid aastakoosolekule külalistena kutsutud. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega pidada koosolek ingliskeelsena.

AESLi esindajate kogu pidas aastakoosoleku Sydneys
Foto: Aale Kask-Ong

AESL koosolek Sydneys algas ühe väga erilise sündmusega. Esimest korda viibis koosolekul Eesti Vabariigi suursaadik hr Andres Unga, kes andis Brisbane'ist kohale lennanud Hans-Verner Puurannale üle mereväe teenetemärgi tema isa mereväekapten Verner Hans Puuranna tegevuse eest. Juba õpilasena vabadussõjas võidelnud, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse mereväeohvitseride lennu nooremleitnandina lõpetanud Puurand tegi hiilgavat karjääri, aga hindamatu on ta tegevus peale II maailmasõda Saksamaal, USA tsoonis sideohvitseri ja tõlgina, seda Balti riikide põgenike huvide eest seismisel. Ta saavutas Saksa sõjaväes teeninud eestlaste vabastamise sõjavangide laagritest ja organiseeris USA armee juures eestlaste üksuse. Tema aktiivse lobby tulemusel ei saadetud endisi sõjaväelasi ega põgenikke tagasi NSV Liitu. 1948. aastal Austraaliasse ümberasudes asutas ta Brisbane Eesti Seltsi ja oli selle esimene esimees, kuid oli ka minister Eksiilivalitsuses ja ülendati mereväekapteni auastmesse (1974).

Tema poeg Hans on hoidnud isa mälestust ja annetanud isaga seotud esemeid, dokumente ja fotosid Meremuuseumile ja Tallinna Linnaarhiivile. Ta oli äärmiselt liigutatud Eesti Vabariigi poolt postuumselt antud mereväe teenetemärgist isale, mille kandmiseõigus tal on ja see lõi ruumis erilise õhustiku.

Edasi läks asi huvitavaks. Kohaletulnute seas korraldati hääletus, mis keeles AESLi koosolekut peetakse. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega (9:7) pidada koosolek ingliskeelsena. Kõigil sõnavõtjatel oli aga vaba voli võtta sõna neile mugavamas keeles, mida siis vastavalt vajadusele tõlgiti.

Koosolekut valiti juhatama väärikas meeskond Canberrast - Lembit Suur ja Reet Bergman, kelle taktikepi all võeti läbi päevakord ja anti sõna kohaletulnutele. Mihkel Ilp ja Pille Püvendi koostavad koosolekust nii inglise kui ka eestikeelsed protokollid.

AESL juhatuse esimees Maie Barrow rääkis AESL rollist anno 2016. Kakskümmend viis aastat on möödunud Eesti taasiseseisvumisest ja kunagi aktuaalse poliitilise võitluse asemel otsib organisatsioon kohta muutunud maailmas. Samasugustel otsingutel on ka teised välis-Eesti organisatsioonid, nagu ÜEKN (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), mille koosolekul Tallinnas osalesid Maie Barrow ja Sulev Kalamäe.

Lembit Suur rääkis inkorporeerimise vajadusest ja kaugel selle dokumendiga ollakse. Ta on uurinud ja võrrelnud teiste Balti riikide organisatsioonide staatust ja tegevust Austraalias ning antud uurimustöö tulemusi püütakse edaspidi ära kasutada AESLi eesmärkide paremaks saavutamiseks.

Krista Ford Eesti Abistamise Komiteest juhtis tähelepanu olulisele probleemile, ikka ja jälle küsitakse raha ühtede ja samade inimeste käest, mida siis Austraalias tegutsevatele Eesti kogukonna organisatsioonidele toetuseks välja jagatakse. Vajalik oleks üks organisatsioon, kes küsib annetusi ja jagab rahalisi vahendeid.

Ron Cowan tegi põhjaliku kokkuvõtte AESL strateegia koosolekust ning sellest, kuidas paremini formuleerida AESLi eesmärke ja panna paika arengukava eelolevateks aastateks.

Sõna said kõigi organisatsioonide esindajad, kes andsid ülevaate aasta jooksul tehtud tööst ning andsid ülevaate eesti kogukonna aktiivsusest ja trendidest suuremates Austraalia keskustes. Valik inglise keele kasuks andis ka neile, kes eesti keelt vähe oskavad või üldsegi mitte, kaasa rääkida ja diskuteerida.

Kogu AESL juhatus jätkab endises koosseisus: Maie Barrow, Sulev Kalamäe, Krista Ford, Mihkel Ilp, Pille Püvendi, Taimi Nurm, Aino Matwisyk, Imbi Semmelweis, Madis Alvre, Martin Virveste ja Lembit Suur. Uue inimesena AESLi juures alustab tööd mängugruppide koordineerija Kirsti Horst.

Audiitorid Mai Bell, Maie Pikkat ja Allan Mülle olid rahul raamatupidamisega ja nõus tegema sama tööd 2016. aastal.

Liidu aseesimehed: Adelaide - Richard Semenov, Brisbane - Raivo Rohtjärv, Hobart - Tiiu Rääbus, Canberra - Reet Bergman, Melbourne - Raivo Rähni, Wollongong - Reet Heylin ja Perth - Anu van Hattem.

AESL koosolekult saadeti delegaadid koju kodutööga. Nimelt oodatakse igast osariigist ühte esindajat, kes võtaks osa EV100 korralduskommitee tööst. Antud töörühma eesmärk on Madis Alvre juhtimisel ja suursaadik hr Andres Unga toel leida huvitavaid kingi ideid, mida Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul siinne kogukond võiks Eestile kinkida. Antud kingitus võib olla midagi, mis me siitpoolt Eestisse saadame või hoopis midagi, mis jääks Austraaliasse ja sümboliseeriks seda tähtsat verstaposti. Madis Alvre esitab töögruppi soovitused AESLi juhatusele, et see saaks antud kingituse teostust koordineerida.

Bruno Metsar tegi Melbourne'i Eesti Ühing "Kodu" nimel annetuse 1000 dollarit, mis andis projektile tuule tiibadesse.

Üldiselt kulges koosolek väga sujuvalt ning selle raames sai puudutatud nii mõndagi teemat, mis on siinsele eesti kogukonnale ja selle organisatsioonidele tähtis ning milles AESL saab anda oma positiivse panuse.

AESLi juhatus tänas kõiki kohaletulnuid ning loodab nii kõigi vanade kui uute liikmesorganisatsioonide esindajatega kohtuda juba järgmisel AESL esindajatekogu koosolekul, mis saab toimuma laupäeval, 31. detsembril kell 9.30 Adelaide'i Eesti Majas.

 

Esimene AESL juhatuse esindajate kogu koosolek Sydneys peale AESL kolimist siia. Kas võis rahule jääda?

Maie Barrow, AESL juhatuse esimees: Ma arvan, et võis rahule jääda. Kohal oli väga palju rahvast ja sõna võtsid ning said inimesed, kes pole kunagi varem sõna võtnud. Minevikus on võib olla olnud kindlad inimesed, kes räägivad kindlatel teemadel, aga seekord oli diskussioon avatum.

Mulle meeldis ka, et inimesed võtsid osa arutelust, kuhu me liigume ja mis on meie roll 25 aastat peale taasiseseisvumist, kui meil enam poliitilist rolli kanda pole. See oli vaba arvamuste vahetamine, mis pole alati olnud nii vaba.

Esimest korda peeti AESL esindajate kogu koosolek inglise keeles. Kuidas see otsus sündis?

Maie Barrow: Bruno Metsar küsis minu käest, mis keeles toimub koosolek ja ma vastasin, et ma oletan, et eesti keeles. Samas oli kohale tulemas inimesi, kes ei räägi eesti keelt: Ron Cowan Sõrve Sõpradest, Martin Virveste AESLi juhatusest, kes ei räägi eesti keelt jne. Olles sellele mõelnud, ütlesin ma Bruno Metsarile, et paneme selle koosoleku otsustada. Siis ei saa öelda, et see oli kellegi otsus, vaid koosoleku. Valik langes inglise keelele.

Kuidas AESL oma rolli näeb aastal 2016. aastal - mis on prioriteedid ja sihid?

Maie Barrow: Kõige tähtsam on sideme tugevdamine Lääne-Austraalia ja Brisbane'iga. Mõlemas kohas on energilised ja aktiivsed ühiskonnad, me peame neid endaga kaasama.

Liikmesorganisatsioonid olid nõus ka sihtidega selleks aastaks, mis oli oluline, sest kui me oma tegevust ja struktuuri muudame, siis peame ka põhikirja muutma.

Kui palju kuulub organisatsioone AESLi?

Maie Barrow: Praegu kuulub 16, kunagi oli 30. Kõik organisatsioonid pole kuulunud AESLi nagu kirikud ja eesti majade kooperatiivid, mis on samuti tugevad organisatsioonid.

Nüüd, kui meil on saatkond siin, siis Eesti poliitilisi huvisid peaks kaitsma saatkond ja Austraalia eestlaste huvisid peab kaitsma liit. Mõned inimesed arvavad, et sihid peaks olema samad, ma arvan, et ei pea. Oluline on sõbralik koostöö.

Kes on suurimad AESLi toetuse saajad?

Maie Barrow: Traditsiooniliselt ajaleht Meie Kodu, Virgats Adelaide'is, Eesti Arhiiv Austraalias ja Sõrve laager. AESL toetab ka eesti keele õpet. Muidugi Eesti Päevade korraldamise õigus kuulub liidule.

Sydneys on olnud AESL aasta. Kas midagi on tehtud teisiti kui varem?

Maie Barrow: Meie juhatuses on ainult kaks inimest, kes on varem AESL juhatusse kuulunud. Me ei tea, kuidas varem on tehtud.

Rahvuskapitali korjandus on läinud rohkem internetti ja sotsiaalmeediasse, varem oli see ainult ankeet ja ajaleht.
Ma arvan, et me oleme püüdnud rohkem infot jagada, mitte ainult protokolle.
Suur teema on Eesti 100, mis on alles protsessis. Konkreetset ideed veel pole aga loodan, et inimesed lähevad oma linnadesse tagasi ja mõtlevad sellele, mida kinkida.

AESLi esindajate kogu pidas aastakoosoleku Sydneys Pühapäeval, 31. jaanuaril Sydney Eesti Majas toimunud Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) esindajatekogu koosolek tõi kohale 37 inimest, kes esindasid 17 erinevat AESLi liikmesorganisatsiooni, AESLi juhatust või olid aastakoosolekule külalistena kutsutud. Esimest korda AESL ajaloos otsustati napi häälteenamusega pidada koosolek ingliskeelsena.
AESLi esindajate kogu pidas aastakoosoleku Sydneys
Eriti tuleb eelis välja mugava veebilehtede valmistamine asjatundjatelt sest nüüd on konkreetne aadress. Olen alatasa täheldanud kodulehe tegemine põhjalikult samavõrd tähtis nagu visiitkaartki vahedalt mõjus kodulehtede valmistamine firma poolt wordpressi valmistamine pühendunud looming asjalik veebilehtede tegemine üldine õpetus mis on veebilehe uuendamine toob kindlasti tagasi.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: