Suveks Eestisse

Igal aastal, nagu rändlinnud, lendavad paljud eestlased Austraalia talvest Eestimaa suvesse. Kellel on sugulased ees ootamas, kes tahab Eestimaal reisida, kes läheb tantsu- ja laulupeole, kes läheb oma juuri otsima, kes õppima ... põhjuseid on sadu erinevaid. Üheks selliseks ränduriks on ka Lea Holm, kes oma esimese reisi Tallinnasse tegi juba 1972. aastal.

Oled igal aastal Sydney talve ajal teinud pikema reisi Euroopasse, sealhulgas ka Eestisse. Missugune oli seekord Sinu marsruut?   Kuna tahtsin sel suvel Euroopas mitut üritust kokku viia ühe sinna lennuga, siis lahkusin Sydneyst juba 19. aprillil. See varajane sõit oli seotud ANZAC päeva tähistamisega 25. aprillil Gallipolis. Gallipoli poolsaarel olime koos Erikuga palju aastaid tagasi, kuid mitte ANZAC päeva tähistamise ajal. Olen kindel, et oleme kõik TVst vaadanud ANZAC päeva paraade, kust ka eesti endised sõdurid on osa võtnud. Samuti TV abil ülekannet Gallipolist, kus nii paljud vabatahtlikud Austraalia ja Uus Meremaa noored ja teadaolevatest andmetest ka üks noor eestlane, jätsid päiksetõusul dessanti tehes oma elu  merelahe sopile mida nüüd tuntakse ANZAC Cove' na. Reis oli organiseeritud Austraalia turismifirma poolt ja mina oli ainus mitte Austraalias sündinu seal grupis. Peale Gallipolit lendasime Budapesti, kust algas laevasõit alul Doonaul, siis Mainil ja lõpuks Reini jõel kuni Amsterdamini. Päeval peatusime linnades, öösel liikusime läbi lüüside. Saksamaa jõgedeäärsed linnad on suvel turiste täis, meie olime seal natuke enne suurt turismihooaega, nii oli võimalus ka rohkem näha ja kuulda. Nürnbergis on avatud uus sõjakurjategijate muuseum, kus on tohutult palju filmimaterjali just sõja kohtuistungitest. Sakslased nagu vaikivad seda aega ja minu kaasreisijad olid väga huvitatud just kohtuistungite protseduurist ja kuidas jõuti otsustele. Meie grupis oli 2 advokaati ja üks kohtunik Victoriast. Nagu ajalugu näitab, et kohut mõistetakse ainult kaotajate üle, siis tihti küsiti minu, kui kaotaja poolel olnu, käest arvamist. Ütlesin alati, et teie valisite omale vale liitlase venelaste näol. Enamus grupist läks edasi Amsterdamist Prantsusmaale ja mina siis veetsin paar päeva Amsterdami tänavatel jalutades ja paadiga kanaleid mööda sõites, nagu öelda mälestusteradadel. Sealt lendasin Tallinna. Saabusid nädalapäevad tagasi oma suvepuhkuselt. Mitmes kord oli see Sul Eestit külastada? Seda öelda ma tõesti ei tea, kui mitu korda olen Eestit külastanud. Tean, et esimene kord oli 1972. aastal. Saime paaripäevase loa ja sellele pidime alla kirjutama, et Tallinna piirkonnast väljaminek on meil keelatud ja selle seaduse rikkujad saadetakse järgmise laevaga Tallinnast välja. Ma arvan, et peale 1989. aastat olen, kui just mitte igal aastal Eestit külastanud, siis tihti küll.   Selle aasta suvi Eestis on olnud erakordselt soe ja ilus. Kuidas see Sinu puhkust mõjutas. Jah, ilmad oli tõesti soojad ja ilusad. Minule sobis selline soojus väga hästi, kohalikud aga kaebasid et liiga soe. Kõrvaltvaatajana tundus mulle, et inimesed pole kunagi rahul. Alul oodati, et kunas see suvi ometi ükskord tuleb, kui tuli, siis nii kuum, et sure või ära. Vahe on muidugi selles, et ühiskondlikus transpordis puudub õhujahutus, samuti ainult hilisemal ajal ehitatud ostukeskused on konditsioneeritud.   Mis oli erilist või teistsugust seekordsel Eesti külastusel? Ilm muidugi kõige pealt. Kuna Tallinn on üks 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn, siis oli ja on veelgi väga palju kultuuriüritusi toimumas vabaõhulavadel, mõisates, parkides ja ka Vabaduse platsil Tallinnas. Väga eriline oli Põhuteater Tallinnas, mis asub Paksu Margareeta ja Väikse Rannavärava lähedal. Teater on ehitatud heinast kokkupressitud plaatidest. Omamoodi ja uudne. Estonia Teater läks suvepuhkusele juuni alguses, siiski sain ma seal näha ja kuulda Puccini „Toscat,” kus Scarpiat laulis Rene Soom ja Angelottit Priit Volmer, kes selle aasta alguses ka Austraaliat külastasid.   Väga huvitav oli Tattoo nii Tallinnas kui Tartus.Tattoost võtsid osa Eesti Kaitseväe Orkester kui külalised Soomest, Lätist ja Leedust. Tallinnas toimus see Vabaduse väljakul ja Tartus Võidupüha paraadi raames tänaval, kus President Ilves saatis teele võidutuled üle terve Eesti. Eestis kutsuti seda vigurmarssimiseks.   Kuidas hindad siit Sydneyst vaadatuna Eestit. Kas Eestil läheb hästi? Sellele on raske vastata, sest olen siin elanud oma 60 aastat, siinsete tavadega harjunud, pean neid õigeks ja normaalseks. Kui aga lähed kusagile, kus asjad toimivad teistmoodi, siis tunduvad kindlasti meile, et on valesti. Lugesin Eestis olles Justin Petrone raamatut „Minu Eesti” ja näen seda Eestit, millest tema kirjutab justkui oma silmade läbi. Pluss poolelt võib öelda, et autojuhid suhtuvad jalakäijatesse, kes triiprajal üle tänava lähvad, palju inimlikumalt, aeglustavad auto kiirust ja peatavad isegi kinni kui vaja. Kas Eestil läheb hästi? Raske on arvamust avaldada, kuna minu informatsioon tuli ETVst ja ajakirjandusest. Tõsisemalt võetavad ajalehed nagu „Postimees” ja „Päevaleht” on optimistlikud ja toovad ära kiidusõnu IMF poolt. Selle vastu aga suure tiraaziga „Õhtuleht” (miks nimi nagu „Õhtuleht”, sest ta on juba varahommikul müügil?) oma artiklites toob pea iga päev esile katastroofe ja skandaale. Mida aga kõik uudistekanalid mainisid oli, et Eesti keskmine palk on 800 eurot kuus, see on umbes 1200 Austraalia dollarit, sellest lähevad veel maksud maha. Mina ei elanud just priiskavat elu Eestis, kuid selle rahaga ma küll läbi ei saaks. Pole siis ime, et enamustel eestlastel on kusagil maalapike, kus kasvatatakse aed- ja puuvilja.   Ja lõpetuseks, mis on Sinu jaoks see, mis Sind ikka ja jälle suveks Eestisse lennutab? Jah, mis mind ikka ja jälle Eestisse kutsub. Minul isiklikult on väga väike sugulaskond. Mul on õde Tiia oma perega Austraalias ja tädipoeg Mart oma perega Eestis. Öeldakse, et mida vanemaks lähed, seda tähtsamat osa mängib perekond ja sugulased sinu elus. Kas ma just aastal 2012 Eestisse lähen? Võibolla? Igal aastal, nagu rändlinnud, lendavad paljud eestlased Austraalia talvest Eestimaa suvesse. Kellel on sugulased ees ootamas, kes tahab Eestimaal reisida, kes läheb tantsu- ja laulupeole, kes läheb oma juuri otsima, kes õppima ... põhjuseid on sadu erinevaid. Üheks selliseks ränduriks on ka Lea Holm, kes oma esimese reisi Tallinnasse tegi juba 1972. aastal. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Suveks Eestisse

AUNE VETIK 20. augustil 2011

Igal aastal, nagu rändlinnud, lendavad paljud eestlased Austraalia talvest Eestimaa suvesse. Kellel on sugulased ees ootamas, kes tahab Eestimaal reisida, kes läheb tantsu- ja laulupeole, kes läheb oma juuri otsima, kes õppima ... põhjuseid on sadu erinevaid. Üheks selliseks ränduriks on ka Lea Holm, kes oma esimese reisi Tallinnasse tegi juba 1972. aastal.

Oled igal aastal Sydney talve ajal teinud pikema reisi Euroopasse, sealhulgas ka Eestisse. Missugune oli seekord Sinu marsruut?

 

Kuna tahtsin sel suvel Euroopas mitut üritust kokku viia ühe sinna lennuga, siis lahkusin Sydneyst juba 19. aprillil. See varajane sõit oli seotud ANZAC päeva tähistamisega 25. aprillil Gallipolis. Gallipoli poolsaarel olime koos Erikuga palju aastaid tagasi, kuid mitte ANZAC päeva tähistamise ajal. Olen kindel, et oleme kõik TVst vaadanud ANZAC päeva paraade, kust ka eesti endised sõdurid on osa võtnud. Samuti TV abil ülekannet Gallipolist, kus nii paljud vabatahtlikud Austraalia ja Uus Meremaa noored ja teadaolevatest andmetest ka üks noor eestlane, jätsid päiksetõusul dessanti tehes oma elu  merelahe sopile mida nüüd tuntakse ANZAC Cove' na. Reis oli organiseeritud Austraalia turismifirma poolt ja mina oli ainus mitte Austraalias sündinu seal grupis. Peale Gallipolit lendasime Budapesti, kust algas laevasõit alul Doonaul, siis Mainil ja lõpuks Reini jõel kuni Amsterdamini. Päeval peatusime linnades, öösel liikusime läbi lüüside. Saksamaa jõgedeäärsed linnad on suvel turiste täis, meie olime seal natuke enne suurt turismihooaega, nii oli võimalus ka rohkem näha ja kuulda. Nürnbergis on avatud uus sõjakurjategijate muuseum, kus on tohutult palju filmimaterjali just sõja kohtuistungitest. Sakslased nagu vaikivad seda aega ja minu kaasreisijad olid väga huvitatud just kohtuistungite protseduurist ja kuidas jõuti otsustele. Meie grupis oli 2 advokaati ja üks kohtunik Victoriast. Nagu ajalugu näitab, et kohut mõistetakse ainult kaotajate üle, siis tihti küsiti minu, kui kaotaja poolel olnu, käest arvamist. Ütlesin alati, et teie valisite omale vale liitlase venelaste näol. Enamus grupist läks edasi Amsterdamist Prantsusmaale ja mina siis veetsin paar päeva Amsterdami tänavatel jalutades ja paadiga kanaleid mööda sõites, nagu öelda mälestusteradadel. Sealt lendasin Tallinna.

Suveks Eestisse

Saabusid nädalapäevad tagasi oma suvepuhkuselt. Mitmes kord oli see Sul Eestit külastada?

Seda öelda ma tõesti ei tea, kui mitu korda olen Eestit külastanud. Tean, et esimene kord oli 1972. aastal. Saime paaripäevase loa ja sellele pidime alla kirjutama, et Tallinna piirkonnast väljaminek on meil keelatud ja selle seaduse rikkujad saadetakse järgmise laevaga Tallinnast välja. Ma arvan, et peale 1989. aastat olen, kui just mitte igal aastal Eestit külastanud, siis tihti küll.

 

Selle aasta suvi Eestis on olnud erakordselt soe ja ilus. Kuidas see Sinu puhkust mõjutas.

Jah, ilmad oli tõesti soojad ja ilusad. Minule sobis selline soojus väga hästi, kohalikud aga kaebasid et liiga soe. Kõrvaltvaatajana tundus mulle, et inimesed pole kunagi rahul. Alul oodati, et kunas see suvi ometi ükskord tuleb, kui tuli, siis nii kuum, et sure või ära. Vahe on muidugi selles, et ühiskondlikus transpordis puudub õhujahutus, samuti ainult hilisemal ajal ehitatud ostukeskused on konditsioneeritud.

 

Mis oli erilist või teistsugust seekordsel Eesti külastusel?

Ilm muidugi kõige pealt. Kuna Tallinn on üks 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn, siis oli ja on veelgi väga palju kultuuriüritusi toimumas vabaõhulavadel, mõisates, parkides ja ka Vabaduse platsil Tallinnas. Väga eriline oli Põhuteater Tallinnas, mis asub Paksu Margareeta ja Väikse Rannavärava lähedal. Teater on ehitatud heinast kokkupressitud plaatidest. Omamoodi ja uudne. Estonia Teater läks suvepuhkusele juuni alguses, siiski sain ma seal näha ja kuulda Puccini „Toscat,” kus Scarpiat laulis Rene Soom ja Angelottit Priit Volmer, kes selle aasta alguses ka Austraaliat külastasid.

 

Väga huvitav oli Tattoo nii Tallinnas kui Tartus.Tattoost võtsid osa Eesti Kaitseväe Orkester kui külalised Soomest, Lätist ja Leedust. Tallinnas toimus see Vabaduse väljakul ja Tartus Võidupüha paraadi raames tänaval, kus President Ilves saatis teele võidutuled üle terve Eesti. Eestis kutsuti seda vigurmarssimiseks.

 

Kuidas hindad siit Sydneyst vaadatuna Eestit. Kas Eestil läheb hästi?

Sellele on raske vastata, sest olen siin elanud oma 60 aastat, siinsete tavadega harjunud, pean neid õigeks ja normaalseks. Kui aga lähed kusagile, kus asjad toimivad teistmoodi, siis tunduvad kindlasti meile, et on valesti. Lugesin Eestis olles Justin Petrone raamatut „Minu Eesti” ja näen seda Eestit, millest tema kirjutab justkui oma silmade läbi.

Pluss poolelt võib öelda, et autojuhid suhtuvad jalakäijatesse, kes triiprajal üle tänava lähvad, palju inimlikumalt, aeglustavad auto kiirust ja peatavad isegi kinni kui vaja.

Kas Eestil läheb hästi?

Raske on arvamust avaldada, kuna minu informatsioon tuli ETVst ja ajakirjandusest. Tõsisemalt võetavad ajalehed nagu „Postimees” ja „Päevaleht” on optimistlikud ja toovad ära kiidusõnu IMF poolt. Selle vastu aga suure tiraaziga „Õhtuleht” (miks nimi nagu „Õhtuleht”, sest ta on juba varahommikul müügil?) oma artiklites toob pea iga päev esile katastroofe ja skandaale. Mida aga kõik uudistekanalid mainisid oli, et Eesti keskmine palk on 800 eurot kuus, see on umbes 1200 Austraalia dollarit, sellest lähevad veel maksud maha. Mina ei elanud just priiskavat elu Eestis, kuid selle rahaga ma küll läbi ei saaks. Pole siis ime, et enamustel eestlastel on kusagil maalapike, kus kasvatatakse aed- ja puuvilja.

 

Ja lõpetuseks, mis on Sinu jaoks see, mis Sind ikka ja jälle suveks Eestisse lennutab?

Jah, mis mind ikka ja jälle Eestisse kutsub. Minul isiklikult on väga väike sugulaskond. Mul on õde Tiia oma perega Austraalias ja tädipoeg Mart oma perega Eestis. Öeldakse, et mida vanemaks lähed, seda tähtsamat osa mängib perekond ja sugulased sinu elus. Kas ma just aastal 2012 Eestisse lähen? Võibolla?

Suveks Eestisse Igal aastal, nagu rändlinnud, lendavad paljud eestlased Austraalia talvest Eestimaa suvesse. Kellel on sugulased ees ootamas, kes tahab Eestimaal reisida, kes läheb tantsu- ja laulupeole, kes läheb oma juuri otsima, kes õppima ... põhjuseid on sadu erinevaid. Üheks selliseks ränduriks on ka Lea Holm, kes oma esimese reisi Tallinnasse tegi juba 1972. aastal.
Suveks Eestisse
Pühendunud tegija lihtsamat sorti kodulehe tegemine professionaalselt sest nende puhul on parem hinnata. Sellegipoolest on mõistlik vaadata ilusa lehe tegemine ja selle kõrval staatilist lahendust selle poolest firma veebilehe valmistamine kvaliteetselt http://www.aara.ee/Kodulehtede_optimeerimine.html suurema külastatavusega mtü kodulehtede loomine kiiresti mis töötab ka koormusega peale kõige on ülevaatliku veebilehtede tegemine firmadele kui vaja tegusat nõu.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: