Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi

Kolmapäeval, 4. novembril peeti Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli eestvedamisel Sydney Eesti Majas maha viljakad mõttetalgud teemal, kuidas saaks Austraalia eestlaskond tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli rääkis Meie Kodule Eesti Vabariik 100 projektist ja oma huvist Austraalias.

Mõtteid Eesti Vabariigi sünnipäeva teemal jagasid Tiit Pruuli, Sulev Kalamäe, Madis Alvre, Tiina Alvre, Maie Barrow. Foto: Aune Vetik Mis teid pidi jõudsite Austraaliasse? Kas see oli Teil esimene kord külastada Sydney Eesti Maja? Tiit Pruuli: Esimest korda olin siin 1991. aastal. Kui täna on siin sadu seljakotimatkajaid, siis tõenäoliselt olime sõbraga, kel tänaseks endal kodu Sydneys, üks esimesi Eestist tulnud seljakotimatkajaid Austraalias. Alustasime Darwinist ja tulime läbi Adelaide'i ning Melbourne'i Sydneysse, siit edasi Brisbane'i ja põhja poolt tagasi Darwinisse. Kohtasin sel reisil palju imelisi Austraalia eestlasi, kellest mitmed veel täna aktiivsed, mitmed aga juba kadunud: Arvi Vainomäe, Arvi Parbo, Malle Tohver, Ene-Mai Reinpuu, Evald Mõis, Aldur Kaljo, Tiiu Kroll-Simmul ja mitmed teised. Hiljem olen veel paaril-kolmel korral Austraalia erinevates paikades seigelnud, muu hulgas olime siin paar kuud, kui sooritasime ümbermaailmareisi "Rolling Estonians" kolme autoga. Minu seekordse siiatuleku üheks eesmärgiks oli kollektsioneerimiskirg ja kohtumine kaaskollektsionääri August Kangroga.   Te olete Eesti Vabariik 100 juhtrühma liige. Milleks see projekt on ellu kutsutud? Ja mis sundis paati hüppama? Tiit Pruuli: Oma sajandat juubelit peab väärikalt tähistama. Riigikantselei juurde loodud EV 100 juhtrühm peab andma sellele sündmusele üldsuuna ja genereerima ideid, mida teha võiks. Minu igapäevane tegevus on rohkem seotud transpordi ja turismiga, aga pakkumine osaleda juubeli ettevalmistamises tundus nii ahvatlev, et olen mitmed muud asjad selle nimel kõrvale lükanud. Eesti juubelist ei kujune mitte ühel päeval peetav pidu, vaid pikk periood, mis algab 2017 kevadel ja lõpeb 2020 veebruaris. Miks nii? Aga 1917 kevadel toimusid Petrogradis eestlaste suurmeeleavaldused, kus esitati iseolemise nõue. Järgnes Eesti Vabariigi väljakuulutamine, Vabadussõda, paljude oluliste riiklike institutsioonide loomine. Ja meie iseseisvus kinnitati Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920. Need oleks meie juubelipidustuste ajaraamid. Oluline on, et selle aja jooksul saaksid peomeeleolu tunda kõik Eesti kodanikud ja sõbrad, kus iganes nad ka asuvad. Meie erilises fookuses on aga noor põlvkond, kes kannaks eesti mõtet edasi ka 25, 50 ja 100 aasta pärast. Juubeliperioodile lisab olulisust see, et 2018 esimesel poolaastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa, mis toob meile palju külalisi ja kohustusi.   Sydney Eesti Majas said Teie eestvedamisel peetud mõttetalgud, kuidas Austraalia eestlased võiksid Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistada. Millistel ideedel võiks olla kandepinda? Kas ideedest koorus midagi põnevat? Tiit Pruuli: Meil oli väga huvitav arutelu, kus mina olin põhiliselt kuulajaks ja küsimustega suunajaks. See juubel ei saa olema selline, kus Toompealt teatatakse, et teil seal peab olema selline aktus ja teil seal selline pidu. Eelkõige tahame, et inimesed oleks ise aktiivsed organiseeruma ja midagi enda ning Eesti heaks tegema. Olemegi selle sõnastanud nii, et Eestil on sünnipäev ja teeme üheskoos Eestile kingitusi. Esimesi kingi-ideid võib näha meie kodulehel www.ev100.ee Üheks Eesti Majas koorunud mõtteks, millele tahame ka juhtrühma poolt tuge anda, oli see, et 2018 toimuva üldlaulupeo aegu võiks Tallinnas korraldada ühe suure vastuvõtu kõigile eestlastele, kes elavad välismaal ja on parasjagu kodumaal käimas. Samuti arutasime Sydneys, kuidas Eesti võiks juubeli ajal Austraalia ühiskonnas rohkem välja paista.   Eesti Arhiiv Austraalias on aastate jooksul kogunud ja lindistanud siinsete eestlaste elulugusid ning arhiivi kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks näiteks olla eestikeelsed 'meie lood'. Kas selle vastu võiks Eestis huvi olla? Tiit Pruuli: Kindlasti võiks! Üks juubeliprojekt ongi nimega "Kogu ME Lugu", kus kutsutakse kõiki Eestimaal elanud, praegu elavaid või Eestist pärit inimesi koguma ja rääkima oma perede lugusid, et neid jagada tulevaste põlvedega. Soovitan selle projekti vedajatega kindlasti ühendust võtta, et anda neile ülevaade juba kogutud lugudest ja rääkida linti ka need lood, mis veel kõnelemata.   Eestis tuntakse Teid eelkõige (aja)kirjanikuna, olete kirjutanud kümmekond raamatut väga erinevatel teemadel: Uku Masingust Lennart Merini, budismist islamini ja eestlaste pantvangikriisist Liibanonis, kui nimetada mõnda. Mis sunnib Teid sulge haarama? Tiit Pruuli: Olen kirjutanud ikka ja ainult teemadel, mis mind ennast puudutavad. Nad tunduvad mulle olulised ja usun, et ehk ka teistele.   Kas olete ka siit mandrilt leidnud teema, millest võiks kirjutada? Tiit Pruuli: Mind huvitab väga ühe vastuolulise maailmaränduri - Jakob Lukatsi - isik. Ta seikles tsaari ajal Venemaal, Euroopas, organiseeris väljarännet Austraaliasse ja elas elu lõpuaastail Uus-Meremaal. Sydneys on alles palju tema materjale, mida tahaksin kunagi põhjalikumalt uurida. Austraaliast on viimasel ajal Eestis üht-teist kirjutatud, aga Peeter Lindsaare taset pole oma reisikirjadega keegi saavutanud.   Te olete "pallile" tiiru peale teinud ja see reisipäevik on saanud ka kaante vahele, aga kas Teil on veel kohti, kuhu loodate ja tahate sattuda, aga pole veel juhtunud? Tiit Pruuli: Jah, olen isegi mitu korda ümber maailma sõitnud: purjeka, autode ja lennukitega. Aga selline rahmeldamine enam huvi ei paku. Tahaks süveneda. Järgmine pikem reis viib mind järgmise aasta alguses Antarktikasse.Tiit Pruuli reisil Birmas. Foto: erakogu Kolmapäeval, 4. novembril peeti Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli eestvedamisel Sydney Eesti Majas maha viljakad mõttetalgud teemal, kuidas saaks Austraalia eestlaskond tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli rääkis Meie Kodule Eesti Vabariik 100 projektist ja oma huvist Austraalias. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi

Aale Kask-Ong 21. nov. 2015

Kolmapäeval, 4. novembril peeti Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli eestvedamisel Sydney Eesti Majas maha viljakad mõttetalgud teemal, kuidas saaks Austraalia eestlaskond tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli rääkis Meie Kodule Eesti Vabariik 100 projektist ja oma huvist Austraalias.

Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi
Mõtteid Eesti Vabariigi sünnipäeva teemal jagasid Tiit Pruuli, Sulev Kalamäe, Madis Alvre, Tiina Alvre, Maie Barrow. Foto: Aune Vetik

Mis teid pidi jõudsite Austraaliasse? Kas see oli Teil esimene kord külastada Sydney Eesti Maja?

Tiit Pruuli: Esimest korda olin siin 1991. aastal. Kui täna on siin sadu seljakotimatkajaid, siis tõenäoliselt olime sõbraga, kel tänaseks endal kodu Sydneys, üks esimesi Eestist tulnud seljakotimatkajaid Austraalias. Alustasime Darwinist ja tulime läbi Adelaide'i ning Melbourne'i Sydneysse, siit edasi Brisbane'i ja põhja poolt tagasi Darwinisse. Kohtasin sel reisil palju imelisi Austraalia eestlasi, kellest mitmed veel täna aktiivsed, mitmed aga juba kadunud: Arvi Vainomäe, Arvi Parbo, Malle Tohver, Ene-Mai Reinpuu, Evald Mõis, Aldur Kaljo, Tiiu Kroll-Simmul ja mitmed teised. Hiljem olen veel paaril-kolmel korral Austraalia erinevates paikades seigelnud, muu hulgas olime siin paar kuud, kui sooritasime ümbermaailmareisi "Rolling Estonians" kolme autoga.

Minu seekordse siiatuleku üheks eesmärgiks oli kollektsioneerimiskirg ja kohtumine kaaskollektsionääri August Kangroga.

 

Te olete Eesti Vabariik 100 juhtrühma liige. Milleks see projekt on ellu kutsutud? Ja mis sundis paati hüppama?

Tiit Pruuli: Oma sajandat juubelit peab väärikalt tähistama. Riigikantselei juurde loodud EV 100 juhtrühm peab andma sellele sündmusele üldsuuna ja genereerima ideid, mida teha võiks. Minu igapäevane tegevus on rohkem seotud transpordi ja turismiga, aga pakkumine osaleda juubeli ettevalmistamises tundus nii ahvatlev, et olen mitmed muud asjad selle nimel kõrvale lükanud.

Eesti juubelist ei kujune mitte ühel päeval peetav pidu, vaid pikk periood, mis algab 2017 kevadel ja lõpeb 2020 veebruaris. Miks nii? Aga 1917 kevadel toimusid Petrogradis eestlaste suurmeeleavaldused, kus esitati iseolemise nõue. Järgnes Eesti Vabariigi väljakuulutamine, Vabadussõda, paljude oluliste riiklike institutsioonide loomine. Ja meie iseseisvus kinnitati Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920. Need oleks meie juubelipidustuste ajaraamid. Oluline on, et selle aja jooksul saaksid peomeeleolu tunda kõik Eesti kodanikud ja sõbrad, kus iganes nad ka asuvad. Meie erilises fookuses on aga noor põlvkond, kes kannaks eesti mõtet edasi ka 25, 50 ja 100 aasta pärast.

Juubeliperioodile lisab olulisust see, et 2018 esimesel poolaastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa, mis toob meile palju külalisi ja kohustusi.

 

Sydney Eesti Majas said Teie eestvedamisel peetud mõttetalgud, kuidas Austraalia eestlased võiksid Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistada. Millistel ideedel võiks olla kandepinda? Kas ideedest koorus midagi põnevat?

Tiit Pruuli: Meil oli väga huvitav arutelu, kus mina olin põhiliselt kuulajaks ja küsimustega suunajaks. See juubel ei saa olema selline, kus Toompealt teatatakse, et teil seal peab olema selline aktus ja teil seal selline pidu. Eelkõige tahame, et inimesed oleks ise aktiivsed organiseeruma ja midagi enda ning Eesti heaks tegema. Olemegi selle sõnastanud nii, et Eestil on sünnipäev ja teeme üheskoos Eestile kingitusi. Esimesi kingi-ideid võib näha meie kodulehel www.ev100.ee

Üheks Eesti Majas koorunud mõtteks, millele tahame ka juhtrühma poolt tuge anda, oli see, et 2018 toimuva üldlaulupeo aegu võiks Tallinnas korraldada ühe suure vastuvõtu kõigile eestlastele, kes elavad välismaal ja on parasjagu kodumaal käimas. Samuti arutasime Sydneys, kuidas Eesti võiks juubeli ajal Austraalia ühiskonnas rohkem välja paista.

 

Eesti Arhiiv Austraalias on aastate jooksul kogunud ja lindistanud siinsete eestlaste elulugusid ning arhiivi kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiks näiteks olla eestikeelsed 'meie lood'. Kas selle vastu võiks Eestis huvi olla?

Tiit Pruuli: Kindlasti võiks! Üks juubeliprojekt ongi nimega "Kogu ME Lugu", kus kutsutakse kõiki Eestimaal elanud, praegu elavaid või Eestist pärit inimesi koguma ja rääkima oma perede lugusid, et neid jagada tulevaste põlvedega. Soovitan selle projekti vedajatega kindlasti ühendust võtta, et anda neile ülevaade juba kogutud lugudest ja rääkida linti ka need lood, mis veel kõnelemata.

 

Eestis tuntakse Teid eelkõige (aja)kirjanikuna, olete kirjutanud kümmekond raamatut väga erinevatel teemadel: Uku Masingust Lennart Merini, budismist islamini ja eestlaste pantvangikriisist Liibanonis, kui nimetada mõnda. Mis sunnib Teid sulge haarama?

Tiit Pruuli: Olen kirjutanud ikka ja ainult teemadel, mis mind ennast puudutavad. Nad tunduvad mulle olulised ja usun, et ehk ka teistele.

 

Kas olete ka siit mandrilt leidnud teema, millest võiks kirjutada?

Tiit Pruuli: Mind huvitab väga ühe vastuolulise maailmaränduri - Jakob Lukatsi - isik. Ta seikles tsaari ajal Venemaal, Euroopas, organiseeris väljarännet Austraaliasse ja elas elu lõpuaastail Uus-Meremaal. Sydneys on alles palju tema materjale, mida tahaksin kunagi põhjalikumalt uurida. Austraaliast on viimasel ajal Eestis üht-teist kirjutatud, aga Peeter Lindsaare taset pole oma reisikirjadega keegi saavutanud.

 

Te olete "pallile" tiiru peale teinud ja see reisipäevik on saanud ka kaante vahele, aga kas Teil on veel kohti, kuhu loodate ja tahate sattuda, aga pole veel juhtunud?

Tiit Pruuli: Jah, olen isegi mitu korda ümber maailma sõitnud: purjeka, autode ja lennukitega. Aga selline rahmeldamine enam huvi ei paku. Tahaks süveneda. Järgmine pikem reis viib mind järgmise aasta alguses Antarktikasse.

Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi
Tiit Pruuli reisil Birmas. Foto: erakogu
Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi Kolmapäeval, 4. novembril peeti Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Tiit Pruuli eestvedamisel Sydney Eesti Majas maha viljakad mõttetalgud teemal, kuidas saaks Austraalia eestlaskond tähistada Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Kirjanik ja maailmarändur Tiit Pruuli rääkis Meie Kodule Eesti Vabariik 100 projektist ja oma huvist Austraalias.
Tiit Pruuli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast: teeme üheskoos kingitusi
Üks mu sõber soovitas netilehe tegemine tehniliselt ja leidsin hea lehe. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et kodulehtede arendamine võib vajada lisaaega põnevalt kodulehe valmistus odavalt liikuv koduleht terviklik lähenemine tulemuslik kodulehtede koostamine kvaliteetselt tasub vaeva kiiresti ära ning selle juures on lihtsustatud kodulehe tegemine optimeeritult kui uuele ettevõttele.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: