Eesti keele õpetajad, kes tahtsid ise õppida.. aga sattusid juhuse tahtel õpetama

Brisbane’s eesti keelt õpetav Delaney M. Skerrett on kahtlemata kõige rohkem võõrkeeli valdav eesti keele õpetaja Austraalias. Lisaks inglise ja eesti keelele valdab ta veel vabalt hispaania keelt, suhtlustasandil itaalia keelt ja natuke prantsuse ning läti keelt. Peale selle omandab ta Queenslandi Ülikoolis doktorikraadi rakenduslingvistika erialal ja jagades nii seal kui Griffithi Ülikoolis oma teadmisi nooremate tudengitega.

Tänu e-õppe võimalustele on ta õpetanud ka Tartu Ülikooli tudengeid. Tartu Ülikoolis on Delaney kaitsnud ka magistrikraadi balti õpingute erialal.   Millest sündis Sinu huvi eesti keele vastu? Minu vanaisa on sündinud Eestis (ja vanaema Lätis – mõlemad ema poolt) ning mul on alati olnud huvi oma Balti juurte vastu. Mu isa on aga uusmeremaalane ning meie kodukeel oli alati inglise keel. Koolis hakkasin õppima erinevaid võõrkeeli (nende keelte hulgast, mis Austraalias oli võimalik õppida), nii et teismelisena oskasin natuke prantsuse ja jaapani keelt. Siis hakkasin ma tundma huvi hispaania keele ja ladina-ameerika kultuuri vastu ja läksin üheks aastaks vahetusõpilasena Tshiilisse. Just samal aastal (1993. a) käis mu läti vanaema esimest korda pärast oma põgenemist Lätis ning mõtlesin ka mina, et oleks huvitav oma juuri rohkem avastada. Tegelikult mul oli olnud juba kaua kahju, et eesti ega läti keelt ei räägitud minu kodus ning tahtsin väga oma juurte keeli osata peale nende teiste keelte, mida juba oskasin, mis aga ei kuulunud mu pere ajaloosse.   Kus Sa eesti keelt õppisid? Kui kaua kulus Sul keele omandamiseks aega? Elasin siis Londonis, kui otsustasin oma soome elukaaslasega Eestisse kolida. Ostsime raamatu “Colloquial Estonian” ning hakkasime sellega õppima. Niimoodi õppida on aga raske, nii et siis kui Eestisse jõudsime, kumbki meist eesti keelt tegelikult eriti hästi ei osanud. Mu esimene eesti keele kursus oli töökaaslastega keeltekoolis, kus tol ajal inglise keelt õpetasin. Üks eestlanna, kes oli ka inglise keele õpetaja, õpetas meid kord nädalas. Kuna teised õpetajad ei olnud väliseestlased ega osanud teisi võõrkeeli oli kursuse tempo üsna aeglane, millepärast hakkasin varsti uusi õppimisviise otsima. Esimene kursus oli Tallinnas Ülikoolis. Alustasin algajatega, kuid ka see kursus tundus liiga lihtne. Edasijõudnutele kursust ka pakuti, aga selle kursuse tase oli kahjuks liiga kõrge, kuid tegin selle igatahes lõpuni. Järgmisel semestril käisin soomlastele mõeldud kursusel Tartu Ülikoolis (inglise keele baasil kursus oli jällegi liiga lihtne). See oli mulle ka väga raske kursus, kuid õnneks ei olnud mina ainus mitte-soomlane ning õppejõud oskas hästi kõigi vajadustega arvestada. Tartu Ülikooli kursus oli mu viimane ametlik kogemus eesti keele õppimisega ning pärast seda õppisin lihtsalt Eestis elades igapäevaselt keelt kasutades. Kirjeldasid väga intrigeerivalt oma keeltekoolis eesti keele õppimise kogemust. Kas Sa oskaksid tuua välja paar põhilist viga, mida kiputakse eesti keele õpetamisel tegema? Ma arvan, et see mis on väga raske aru saada kõigile, välja arvatud soomlastele, on käänded. Eesti keele õpetajad peavad põhjalikumalt seletama, kuidas erinevaid käändeid kasutatakse ja miks. Neid lihtsalt ei eksisteeri indo-euroopa keeltes nagu eesti ja soome keeles. Õpetajad ei peaks muretsema, kui inglise või teises keeles on vaja seletada. Mõned aastad tagasi usuti, et õpetajatel oli vaja kogu aeg keeletunnis vaid teist keelt kasutada, kuid tänapäevase keele õpetamise teooria järgi tohib õppijate esimest keelt kasutada, kui tegemist on eriti raske grammatikareegliga.   Sa räägid mitmeid võõrkeeli, mis oli kõige raskem eesti keele õppimise juures? Kui lihtne keel on eesti keel võrreldes teiste keeltega, mida valdad? Eesti keel on kindlasti kõige raskem euroopa keel, mida olen õppinud, eriti grammatika suhtes. Nimisõnade erinevaid käändeid meeles pidada on näiteks väga keeruline. Nendele raskustele vaatamata on eesti keeles on aspekte, mis on lihtsamad teiste keeltega võrreldes. Hääldamine on regulaarne ja üsna lihtne. Sõnad öeldakse nagu kirjutatakse. Vokaalid on näiteks sarnased hispaania keelega ja raskeid konsonantide kombinatsioone (nagu näiteks läti keeles) ei ole. Veel üks asi, mis aitab õppijaid on see, et eesti keeles ei ole grammaatilist sugu nagu enamustes euroopa keeltes, kaasa arvatud läti keeles.   Kui kiiresti on Sinu arvates võimalik omandada suhtlustasandil eesti keel? Mul on siiamaani vahest raskusi igapäevase eesti keelega, kuna mul on puudu mingi sõnavara või ei leia õiget käändet, aga kindlasti saan hakkama enamustes olukordades. Pean lihtsalt sellega leppima, et mu eesti keel ei ole perfektne ja kõige olulisem on see, et suhtlen Eestis elavate inimestega eesti, mitte inglise keeles. Olin 27-aastane, kui Eestisse kolisin ning nagu keele õppimise teoorias teatakse, pärast teismelise eluiga lähevad keele õppimine ja valdamine kogu aeg raskemaks. Ma võrdlesin oma eesti keele õppimist hispaania keele kogemusega ning tihti tundsin kahju, et mu eesti keel arenes nii aeglaselt. Võiksin aga öelda, et pärast mu esimest aastat Eestis müüjad näiteks ei rääkinud automaatselt minuga inglise keeles, kui proovisin poodides eesti keelt kasutada.   Mis on kõige raskem eesti keele õpetamise juures? Ja kas Sa tunned, et eesti keele omandamine võõrkeelena on loonud Sulle eelise siin õpetamisel? Kuna eesti keelt on raske õppida, siis on seda ka raske õpetada. Sellepärast aga, et olen seda ise õppinud võõrkeelena, tihti oskan hästi eesti keele grammatikareegleid oma õppijatele selgelt seletada. Sellele vaatamata, õppisin palju niisama Eestis elades mitte kursustel ning aeg-ajalt pean ise grammatikaraamatust seletusi otsima. Delaney Skerrett annab eratunde Brisbane’s, temaga õppimisest huvitatud saavad talle kirjutada meiliaadressile d.sk[No SpaM]errett@uq.edu.au   Tiiu Rääbus Tasmaanias eesti keelt õpetava Tiiu Rääbuse esimene kodukeel oli eesti keel. Kooli minnes ei osanud ta sõnagi inglise keelt. Lisaks vanematele õppis ta eesti keelt ka Launcetoni laupäevakoolis Linda Kalasima käe all. Hiljem kodust lahkudes ja ülikooli astudes ununes aga eesti keel. Vahepeal jõudis Tiiu üles kasvatada viis last ja anda hariduse nii oma lastele kui õpetada koolis. “Ma ei rääkinud eesti keelt üle kolmekümne aastat, sest polnud kellegiga rääkida,” ütleb Tiiu enda kohta. “Nüüd õpin ja õpetan sama ajal!”   Kuidas Sa juhtusid õpetama? Rohkem kui aasta tagasi,mõned meist Hobartis mõtlesid, et oleks tore õppida eesti keelt. Mõned neist oskasid pisut lapsepõlvest ja mõned ei osanud midagi. Ma mõtlesin, et õpime koos aga teistel oli teine mõte, sest ma olin kord olnud õpetaja ......Ja siin ma olen!   Kes on Su õpilased? Meie õpilastest noorim on 10 aastat vana ja vanim on üle 60 aasta vana, nii eesti vanematega kui mitte-eesti vanematega. Mis valmistab Sulle kui õpetajale kõige rohkem rõõmu? Rõõmu on kui õpilased lähevad naeratades tunni lõpul koju.   Kuidas jäid rahule Sydneys toimunud õpetajate koolitusega? Kas oli midagi ka kõrva taha panna? Sydneys olla oli väga huvitav. Mulle oli väga meediv eesti keelt rääkida ja kuulda. Siin ei ole meil palju võimalusi seda teha. Ainuke asi, mis puudus oli informatsioon kultuurist ja Eestist ning kuidas seda informatsiooni leida ja õpetada. Google ja Wikipedia alati ei aita! Eesti keele tunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18.30 Brisbane’s eesti keelt õpetav Delaney M. Skerrett on kahtlemata kõige rohkem võõrkeeli valdav eesti keele õpetaja Austraalias. Lisaks inglise ja eesti keelele valdab ta veel vabalt hispaania keelt, suhtlustasandil itaalia keelt ja natuke prantsuse ning läti keelt. Peale selle omandab ta Queenslandi Ülikoolis doktorikraadi rakenduslingvistika erialal ja jagades nii seal kui Griffithi Ülikoolis oma teadmisi nooremate tudengitega. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti keele õpetajad, kes tahtsid ise õppida.. aga sattusid juhuse tahtel õpetama

AALE KASK-ONG 20. juulil 2011

Brisbane’s eesti keelt õpetav Delaney M. Skerrett on kahtlemata kõige rohkem võõrkeeli valdav eesti keele õpetaja Austraalias. Lisaks inglise ja eesti keelele valdab ta veel vabalt hispaania keelt, suhtlustasandil itaalia keelt ja natuke prantsuse ning läti keelt. Peale selle omandab ta Queenslandi Ülikoolis doktorikraadi rakenduslingvistika erialal ja jagades nii seal kui Griffithi Ülikoolis oma teadmisi nooremate tudengitega.

Tänu e-õppe võimalustele on ta õpetanud ka Tartu Ülikooli tudengeid. Tartu Ülikoolis on Delaney kaitsnud ka magistrikraadi balti õpingute erialal.

 

Millest sündis Sinu huvi eesti keele vastu?

Minu vanaisa on sündinud Eestis (ja vanaema Lätis – mõlemad ema poolt) ning mul on alati olnud huvi oma Balti juurte vastu. Mu isa on aga uusmeremaalane ning meie kodukeel oli alati inglise keel. Koolis hakkasin õppima erinevaid võõrkeeli (nende keelte hulgast, mis Austraalias oli võimalik õppida), nii et teismelisena oskasin natuke prantsuse ja jaapani keelt. Siis hakkasin ma tundma huvi hispaania keele ja ladina-ameerika kultuuri vastu ja läksin üheks aastaks vahetusõpilasena Tshiilisse. Just samal aastal (1993. a) käis mu läti vanaema esimest korda pärast oma põgenemist Lätis ning mõtlesin ka mina, et oleks huvitav oma juuri rohkem avastada. Tegelikult mul oli olnud juba kaua kahju, et eesti ega läti keelt ei räägitud minu kodus ning tahtsin väga oma juurte keeli osata peale nende teiste keelte, mida juba oskasin, mis aga ei kuulunud mu pere ajaloosse.

 

Kus Sa eesti keelt õppisid? Kui kaua kulus Sul keele omandamiseks aega?

Elasin siis Londonis, kui otsustasin oma soome elukaaslasega Eestisse kolida. Ostsime raamatu “Colloquial Estonian” ning hakkasime sellega õppima. Niimoodi õppida on aga raske, nii et siis kui Eestisse jõudsime, kumbki meist eesti keelt tegelikult eriti hästi ei osanud. Mu esimene eesti keele kursus oli töökaaslastega keeltekoolis, kus tol ajal inglise keelt õpetasin. Üks eestlanna, kes oli ka inglise keele õpetaja, õpetas meid kord nädalas. Kuna teised õpetajad ei olnud väliseestlased ega osanud teisi võõrkeeli oli kursuse tempo üsna aeglane, millepärast hakkasin varsti uusi õppimisviise otsima. Esimene kursus oli Tallinnas Ülikoolis. Alustasin algajatega, kuid ka see kursus tundus liiga lihtne. Edasijõudnutele kursust ka pakuti, aga selle kursuse tase oli kahjuks liiga kõrge, kuid tegin selle igatahes lõpuni. Järgmisel semestril käisin soomlastele mõeldud kursusel Tartu Ülikoolis (inglise keele baasil kursus oli jällegi liiga lihtne). See oli mulle ka väga raske kursus, kuid õnneks ei olnud mina ainus mitte-soomlane ning õppejõud oskas hästi kõigi vajadustega arvestada. Tartu Ülikooli kursus oli mu viimane ametlik kogemus eesti keele õppimisega ning pärast seda õppisin lihtsalt Eestis elades igapäevaselt keelt kasutades.

Eesti keele õpetajad, kes tahtsid ise õppida.. aga sattusid juhuse tahtel õpetama

Kirjeldasid väga intrigeerivalt oma keeltekoolis eesti keele õppimise kogemust. Kas Sa oskaksid tuua välja paar põhilist viga, mida kiputakse eesti keele õpetamisel tegema?

Ma arvan, et see mis on väga raske aru saada kõigile, välja arvatud soomlastele, on käänded. Eesti keele õpetajad peavad põhjalikumalt seletama, kuidas erinevaid käändeid kasutatakse ja miks. Neid lihtsalt ei eksisteeri indo-euroopa keeltes nagu eesti ja soome keeles. Õpetajad ei peaks muretsema, kui inglise või teises keeles on vaja seletada. Mõned aastad tagasi usuti, et õpetajatel oli vaja kogu aeg keeletunnis vaid teist keelt kasutada, kuid tänapäevase keele õpetamise teooria järgi tohib õppijate esimest keelt kasutada, kui tegemist on eriti raske grammatikareegliga.

 

Sa räägid mitmeid võõrkeeli, mis oli kõige raskem eesti keele õppimise juures? Kui lihtne keel on eesti keel võrreldes teiste keeltega, mida valdad?

Eesti keel on kindlasti kõige raskem euroopa keel, mida olen õppinud, eriti grammatika suhtes. Nimisõnade erinevaid käändeid meeles pidada on näiteks väga keeruline. Nendele raskustele vaatamata on eesti keeles on aspekte, mis on lihtsamad teiste keeltega võrreldes. Hääldamine on regulaarne ja üsna lihtne. Sõnad öeldakse nagu kirjutatakse. Vokaalid on näiteks sarnased hispaania keelega ja raskeid konsonantide kombinatsioone (nagu näiteks läti keeles) ei ole. Veel üks asi, mis aitab õppijaid on see, et eesti keeles ei ole grammaatilist sugu nagu enamustes euroopa keeltes, kaasa arvatud läti keeles.

 

Kui kiiresti on Sinu arvates võimalik omandada suhtlustasandil eesti keel?

Mul on siiamaani vahest raskusi igapäevase eesti keelega, kuna mul on puudu mingi sõnavara või ei leia õiget käändet, aga kindlasti saan hakkama enamustes olukordades. Pean lihtsalt sellega leppima, et mu eesti keel ei ole perfektne ja kõige olulisem on see, et suhtlen Eestis elavate inimestega eesti, mitte inglise keeles. Olin 27-aastane, kui Eestisse kolisin ning nagu keele õppimise teoorias teatakse, pärast teismelise eluiga lähevad keele õppimine ja valdamine kogu aeg raskemaks. Ma võrdlesin oma eesti keele õppimist hispaania keele kogemusega ning tihti tundsin kahju, et mu eesti keel arenes nii aeglaselt. Võiksin aga öelda, et pärast mu esimest aastat Eestis müüjad näiteks ei rääkinud automaatselt minuga inglise keeles, kui proovisin poodides eesti keelt kasutada.

 

Mis on kõige raskem eesti keele õpetamise juures? Ja kas Sa tunned, et eesti keele omandamine võõrkeelena on loonud Sulle eelise siin õpetamisel?

Kuna eesti keelt on raske õppida, siis on seda ka raske õpetada. Sellepärast aga, et olen seda ise õppinud võõrkeelena, tihti oskan hästi eesti keele grammatikareegleid oma õppijatele selgelt seletada. Sellele vaatamata, õppisin palju niisama Eestis elades mitte kursustel ning aeg-ajalt pean ise grammatikaraamatust seletusi otsima.

Delaney Skerrett annab eratunde Brisbane’s, temaga õppimisest huvitatud saavad talle kirjutada meiliaadressile

 

Tiiu Rääbus

Tasmaanias eesti keelt õpetava Tiiu Rääbuse esimene kodukeel oli eesti keel. Kooli minnes ei osanud ta sõnagi inglise keelt. Lisaks vanematele õppis ta eesti keelt ka Launcetoni laupäevakoolis Linda Kalasima käe all. Hiljem kodust lahkudes ja ülikooli astudes ununes aga eesti keel. Vahepeal jõudis Tiiu üles kasvatada viis last ja anda hariduse nii oma lastele kui õpetada koolis. “Ma ei rääkinud eesti keelt üle kolmekümne aastat, sest polnud kellegiga rääkida,” ütleb Tiiu enda kohta. “Nüüd õpin ja õpetan sama ajal!”

 

Kuidas Sa juhtusid õpetama?

Rohkem kui aasta tagasi,mõned meist Hobartis mõtlesid, et oleks tore õppida eesti keelt. Mõned neist oskasid pisut lapsepõlvest ja mõned ei osanud midagi. Ma mõtlesin, et õpime koos aga teistel oli teine mõte, sest ma olin kord olnud õpetaja ......Ja siin ma olen!

 

Kes on Su õpilased?

Meie õpilastest noorim on 10 aastat vana ja vanim on üle 60 aasta vana, nii eesti vanematega kui mitte-eesti vanematega.

Mis valmistab Sulle kui õpetajale kõige rohkem rõõmu?

Rõõmu on kui õpilased lähevad naeratades tunni lõpul koju.

 

Kuidas jäid rahule Sydneys toimunud õpetajate koolitusega? Kas oli midagi ka kõrva taha panna?

Sydneys olla oli väga huvitav. Mulle oli väga meediv eesti keelt rääkida ja kuulda. Siin ei ole meil palju võimalusi seda teha. Ainuke asi, mis puudus oli informatsioon kultuurist ja Eestist ning kuidas seda informatsiooni leida ja õpetada. Google ja Wikipedia alati ei aita!

Eesti keele tunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18.30

Tõnu 20. sept. 2011 kell 09:12
Väärt lugemine, tänud autorile! Olles ise mõned aastad võõras keelekeskkonnas elanud, mäletan et alguses oli kõige raskem üle saada sisimas pesitsevast täiuslikkuseihalusest - teadsin, et mu keel ei ole perfektne ja kartus vigu teha hoidis tagasi suhtlemast isegi olukordades, milles keegi ei olekski tõenäoliselt väikseid eksimusi ette heitnud. Tõeliselt parimad õppetunnid sain võõrkeelsete sõpradega väljas ringi jõlkudes ning nendega lihtsalt suheldes, suheldes.
Maido 21. sept. 2011 kell 02:27
Imetlen alati inimesi, kes suudavad mõne võõrkeele sedavõrd hästi ära õppida, et selles suhtlemine tuleb sujuvalt ja naturaalselt välja. Mul on trepikojas selliseid immigrantidest naabreid, kes on siinsamas juba üle kolmekümne aasta elanud aga ei räägi veel sõnakestki kohalikku keelt. Ma ei ole ¹ovinist, aga mulle tundub lihtsalt, et nende õppimisvõime ja ka -motivatsioon on lihtsalt allapoole igasugust arvestust.
Eesti keele õpetajad, kes tahtsid ise õppida.. aga sattusid juhuse tahtel õpetama Brisbane’s eesti keelt õpetav Delaney M. Skerrett on kahtlemata kõige rohkem võõrkeeli valdav eesti keele õpetaja Austraalias. Lisaks inglise ja eesti keelele valdab ta veel vabalt hispaania keelt, suhtlustasandil itaalia keelt ja natuke prantsuse ning läti keelt. Peale selle omandab ta Queenslandi Ülikoolis doktorikraadi rakenduslingvistika erialal ja jagades nii seal kui Griffithi Ülikoolis oma teadmisi nooremate tudengitega.
Eesti keele õpetajad, kes tahtsid ise õppida.. aga sattusid juhuse tahtel õpetama
Lõpuks saan jagada veebilehtede valmistamine võib leida häid lahendusi. Professionaalse suhtumisega veebilehe tegemine kui see on hästi tehtud juurde organisatsioonile kodulehe valmistamine http://www.aara.ee/Veebilehekulgede_loomine_toostusettevotetele_Kodul_42-13#vi paljudel juhtudel tekstilise kodulehe valmistamine ja paljude aspektide poolest vaid paari nädalaga kodulehe tegemine mõistlikult on samavõrd kasutajasõbralik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: