Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

12. juunil avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus pagulaskunstist, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Näituse kuraator kunstiteadlane Jüri Hain. Foto: Aune Vetik Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi. Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu Rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata. Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid" ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!" avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid" on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel. Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Näitusega kaasneb kataloog, kus avaldatakse täisnimekiri eesti pagulaskunstnike töödest Rahvusraamatukogus „Näitus ja kataloog võimaldavad lülitada Eesti Rahvusraamatukogus oleva pagulaskunstnike loomingu meie pagulaskultuuri üldpilti, teadvustada selle kogu olemasolu uurijatele ja kõigile huvilistele," ütles kuraator Jüri Hain. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus. Kuraator Jüri Haini sõnul pakub Eesti Rahvusraamatukogu juhutekkeline kogu küllaltki märgilist lisa Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides talletatud eesti pagulaskunstile. „Viimast võiks kinnitada ka fakt, et 2010. aastal Eesti Kunstimuuseumis korraldatud seni suurimale ja esinduslikemale eesti pagulaskunsti näitusele valituist on tosin kunstnikku esindatud ka Eesti Rahvusraamatukogu kunstikollektsioonis." Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015. 12. juunil avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus pagulaskunstist, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele

15. juunil 2015

12. juunil avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus pagulaskunstist, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
Näituse kuraator kunstiteadlane Jüri Hain. Foto: Aune Vetik

Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused.

Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.

Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu Rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.

Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid" ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!" avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid" on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.

Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega.

Näitusega kaasneb kataloog, kus avaldatakse täisnimekiri eesti pagulaskunstnike töödest Rahvusraamatukogus

„Näitus ja kataloog võimaldavad lülitada Eesti Rahvusraamatukogus oleva pagulaskunstnike loomingu meie pagulaskultuuri üldpilti, teadvustada selle kogu olemasolu uurijatele ja kõigile huvilistele," ütles kuraator Jüri Hain.

Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.

Kuraator Jüri Haini sõnul pakub Eesti Rahvusraamatukogu juhutekkeline kogu küllaltki märgilist lisa Tallinna ja Tartu kunstimuuseumides talletatud eesti pagulaskunstile.

„Viimast võiks kinnitada ka fakt, et 2010. aastal Eesti Kunstimuuseumis korraldatud seni suurimale ja esinduslikemale eesti pagulaskunsti näitusele valituist on tosin kunstnikku esindatud ka Eesti Rahvusraamatukogu kunstikollektsioonis."

Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.

Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele 12. juunil avati Eesti Rahvusraamatukogus näitus pagulaskunstist, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud kunstiteosed.
Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
Paljud tuttavad on soovitanud kodulehtede valmistamine kohe ära teha. Mida paremini laabub veebilehe valmistamine optimeeritult ja selle kõrval staatilist lahendust täielikuks ülevaateks kodulehtede valmistamine asjatundjatelt http://www.aara.ee/Poneva_kodulehekulje_tegemine_eksootilistesse_siht_42-7#vi mis pakub põnevat klubi veebilehe loomine saab positiivselt üldistada vaid paari nädalaga klubi kodulehtede valmistus optimeeritult seda artiklit tasub lugeda.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: