Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele

19. juunist alates on Eesti Arhitektuurimuuseum mõisate päralt. Eestit on nimetatud 1000 mõisa maaks ja suvi on parim aeg sellega tutvust teha. Praegu on alles umbes pooltuhat uhket mõisahäärberit, majandushooneid muidugi kordades rohkem.

Eesti Arhitektuurimuuseum. Foto: Aune VetikKümned mõisad on külalistele avatud hotellide, restoranide, konverentsikeskuste ja muuseumidena. Väga suur osa vägevaid mõisahooneid ootavad aga endiselt parimat kasutust, sest mõisaid on Eestis nii tihedalt, et igale jõukaid omanikke ega maksvaid kliente ei jagu. Uus etapp Eesti mõisate ajaloos algas 1919. aastal kui Maareformi käigus võõrandati aadelkonnalt maad ja hooned. „Mets ja maa sai meitele", aga sellest kui targalt uue varanduse, sh ka ekstravagantsete ehitistega ümber osati käia, sõltus ennekõike kohalikest. Ja seda nii omariikluse kui ka okupatsiooni aastatel. Maareformi ajal pakuti omavalitsustele võimalus võtta mõisahooneid kasutusele kunstnike ja kirjanike kodudena, vallamajadena, haiglate, orbude- ja vanadekodudena. Kõige enam võeti aga mõisaid kasutusele koolidena, sest teatavasti on laste harimine olnud läbi aegade eestlaste suur unistus ja eeldus paremaks eluks. Seega on mõisakool kindlasti üks selline nähtus, mille sünnilugu me võime tähistada koos riigi 100. sünnipäevaga. Läbi sajandi on kool tegutsenud 300s mõisas. Tagantjärele tarkadena, eriti aga muinsuskaitse seisukohalt võime öelda, et kool on olnud mõisahoonele parim kasutus. Ühtpidi on see põnev, ise õpikuna töötav keskkond, teisalt ei ole ta lihtsalt kasutuses, aga ta on avatud kõigile. Koolis käivad ju mitte ainult lapsed, vaid ka nende vanemad ja vanavanemad, teised koolid jne. Täna tegutseb kool veel 65s mõisas. 25 neist avavad end külalistele Unustatud mõisate mängu raames 13. ja 27. juunil, 11.-12. juulil ja 1. ja 15. augustil. Täpsemat infot leiab www.unustatudmoisad.ee. Kõige terviklikuma pildi Eesti mõisatest saab aga tänavu suvel Tallinnas Rottermani Soolalaos. Arhitektuurimuuseumi suures saalis avanebki 19. juunil „mõisate kadunud hiilgus". Tuntud Eesti mööblirestauraator ja koguja Mati Raal annab oma kogude abil suurejoonelise sissevaate mõisa interjööridesse ja elustiili. Muuseumi galeriil ja keldris saab aga ülevaate sellest, mis mõisatest peale Maareformi edasi sai ehk siis Eesti mõisakoolidest. Muuseumi keldris võimaldavad neli multimeediaekraani süvitsi tutvuda mõisate arhitektuuri, restaureerimise, unikaalsete maalingute ja nende konserveerimise ning mõisakoolide edulugude, aga paraku ka muredega. Näitus on osa Euroopa Majanduspiirkonna „Mõisakoolid- säilitamine läbi kasutuse" programmist. Programmi esimese perioodi toetuste abil korrastati 10 mõisa. Teine periood lõpeb sel aastal ja programmi abiga saavad uue hingamise 4 mõisahoonet. Lisaks sellele on aga toetatud 14 mõisakogukonda erinevate jätkusuutlikkust tagavate tegevuste elluviimisel, korraldatud erinevaid koolitusi ja töötuba nii õpetajatele, vallametnikele kui ka kohalikele inimestele. Eesti mõisad on elav tunnistus sajandite pikkusest aja-, kultuuri- ja arhitektuuriloost, ning viimasest sajast aastast Eesti haridus- ja regionaalpoliitikas ning ühiskonna väärtushinnangutes. Eesti mõisakoolid on täiesti unikaalne nähtus, sajandivanune näide oma algse funktsiooni kaotanud kultuuripärandile uue võimaluse andmisest. Võrdlusmomenti saab siin tuua vaid Lätiga. Riin Alatalu EMP Mõisakoolide programmi koordinaator 19. juunist alates on Eesti Arhitektuurimuuseum mõisate päralt. Eestit on nimetatud 1000 mõisa maaks ja suvi on parim aeg sellega tutvust teha. Praegu on alles umbes pooltuhat uhket mõisahäärberit, majandushooneid muidugi kordades rohkem. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele

Riin Alatalu 1. juunil 2015

19. juunist alates on Eesti Arhitektuurimuuseum mõisate päralt. Eestit on nimetatud 1000 mõisa maaks ja suvi on parim aeg sellega tutvust teha. Praegu on alles umbes pooltuhat uhket mõisahäärberit, majandushooneid muidugi kordades rohkem.

Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele
Eesti Arhitektuurimuuseum. Foto: Aune Vetik

Kümned mõisad on külalistele avatud hotellide, restoranide, konverentsikeskuste ja muuseumidena. Väga suur osa vägevaid mõisahooneid ootavad aga endiselt parimat kasutust, sest mõisaid on Eestis nii tihedalt, et igale jõukaid omanikke ega maksvaid kliente ei jagu.

Uus etapp Eesti mõisate ajaloos algas 1919. aastal kui Maareformi käigus võõrandati aadelkonnalt maad ja hooned. „Mets ja maa sai meitele", aga sellest kui targalt uue varanduse, sh ka ekstravagantsete ehitistega ümber osati käia, sõltus ennekõike kohalikest. Ja seda nii omariikluse kui ka okupatsiooni aastatel. Maareformi ajal pakuti omavalitsustele võimalus võtta mõisahooneid kasutusele kunstnike ja kirjanike kodudena, vallamajadena, haiglate, orbude- ja vanadekodudena. Kõige enam võeti aga mõisaid kasutusele koolidena, sest teatavasti on laste harimine olnud läbi aegade eestlaste suur unistus ja eeldus paremaks eluks. Seega on mõisakool kindlasti üks selline nähtus, mille sünnilugu me võime tähistada koos riigi 100. sünnipäevaga. Läbi sajandi on kool tegutsenud 300s mõisas. Tagantjärele tarkadena, eriti aga muinsuskaitse seisukohalt võime öelda, et kool on olnud mõisahoonele parim kasutus. Ühtpidi on see põnev, ise õpikuna töötav keskkond, teisalt ei ole ta lihtsalt kasutuses, aga ta on avatud kõigile. Koolis käivad ju mitte ainult lapsed, vaid ka nende vanemad ja vanavanemad, teised koolid jne.

Täna tegutseb kool veel 65s mõisas. 25 neist avavad end külalistele Unustatud mõisate mängu raames 13. ja 27. juunil, 11.-12. juulil ja 1. ja 15. augustil. Täpsemat infot leiab www.unustatudmoisad.ee.

Kõige terviklikuma pildi Eesti mõisatest saab aga tänavu suvel Tallinnas Rottermani Soolalaos. Arhitektuurimuuseumi suures saalis avanebki 19. juunil „mõisate kadunud hiilgus". Tuntud Eesti mööblirestauraator ja koguja Mati Raal annab oma kogude abil suurejoonelise sissevaate mõisa interjööridesse ja elustiili. Muuseumi galeriil ja keldris saab aga ülevaate sellest, mis mõisatest peale Maareformi edasi sai ehk siis Eesti mõisakoolidest. Muuseumi keldris võimaldavad neli multimeediaekraani süvitsi tutvuda mõisate arhitektuuri, restaureerimise, unikaalsete maalingute ja nende konserveerimise ning mõisakoolide edulugude, aga paraku ka muredega. Näitus on osa Euroopa Majanduspiirkonna „Mõisakoolid- säilitamine läbi kasutuse" programmist. Programmi esimese perioodi toetuste abil korrastati 10 mõisa. Teine periood lõpeb sel aastal ja programmi abiga saavad uue hingamise 4 mõisahoonet. Lisaks sellele on aga toetatud 14 mõisakogukonda erinevate jätkusuutlikkust tagavate tegevuste elluviimisel, korraldatud erinevaid koolitusi ja töötuba nii õpetajatele, vallametnikele kui ka kohalikele inimestele.

Eesti mõisad on elav tunnistus sajandite pikkusest aja-, kultuuri- ja arhitektuuriloost, ning viimasest sajast aastast Eesti haridus- ja regionaalpoliitikas ning ühiskonna väärtushinnangutes. Eesti mõisakoolid on täiesti unikaalne nähtus, sajandivanune näide oma algse funktsiooni kaotanud kultuuripärandile uue võimaluse andmisest. Võrdlusmomenti saab siin tuua vaid Lätiga.

Riin Alatalu

EMP Mõisakoolide programmi koordinaator

Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele 19. juunist alates on Eesti Arhitektuurimuuseum mõisate päralt. Eestit on nimetatud 1000 mõisa maaks ja suvi on parim aeg sellega tutvust teha. Praegu on alles umbes pooltuhat uhket mõisahäärberit, majandushooneid muidugi kordades rohkem.
Eesti mõisad kutsuvad suurele suvisele näitusele
Minu arvates on soodsa veebilehtede tegemine firmadele kohe ära teha. Miks mitte asuda kodulehe koostamine optimeeritult seda parem on tulemus järjekorras veebilehtede valmistamine kvaliteetselt www.aara.ee kõvasti töötades on väiksema veebilehe arendamine kaasaegselt olulistele aspektidele mitmeid häid artikleid lihtne veebilehe tegemine kiiresti väga hea pakkumine. lihtsamat sorti veebilehe valmistamine kiiresti kui uuele ettevõttele.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: