Perthi eestlaste esimesed perepäevad

Perthi eestlaste esimesed perepäevad on peetud ning siinkohal väike kokkuvõte meie tegemistest, et ka seekord mitteosalenud peredel oleks aimu, mis toimus ja millest nad ilma jäid.

Foto: Gerly Pärs Perepäevad toimusid 10.-12. aprillil Dwellingupis, mis on Perthist 1.5tunnise autosõidu kaugusel. Meie kasutuses oli terve Jarrah Forest Lodge: toad, suur õueala, grillimaja, mängutuba pinksilaua ja audiotehnikaga, suur köök veel suurema söögisaaliga, võrguväljak jne. Kogunesime reede õhtul ja alustasime nädalavahetust grillimise ja chillimisega. Juttu jätkus meil südaööni ning oleks ilmselt jätkunud veel kauemakski, aga kuna järgmise päeva tihe programm oli ees ootamas, otsustati siiski puhkamise kasuks. Laupäeva hommikuse äratuse eest hoolitsesid Keiti ja Viktoria – ei mingit laisklemist, 7.45 oli aeg ärgata ja virgutava hommikuvõimlemisega päeva alustada. Kuidagi õnnestus meesperel sellest küll kõrvale hiilida ja nii näitasid ainult Eesti naised oma liikumisoskusi, aga anname neile andeks, nad lihtsalt ei tea, millest nad ilma jäid. Smile emoticon stiilipunktid lähevad siinkohal Ingale, kelle ülilahe võimlemiskostüüm tõi naeratuse kõigi suule. Seejärel oli aeg keha kinnitada ning peale kosutavat hommikusööki ootas meid ees Inga poolt organiseeritud Perede Seiklusmäng. Tegemist oli Adventure Race stiilis mänguga, kus pidime kontrollpunkid läbima ning igal pool ootas meid ees uus ülesanne ning vihje järgmise sihtkoha kohta. Väga kaasakiskuv ja põnev mäng oli, isad jooksid karudega võidu, lapsed kilkasid ja kõigil oli lõbu laialt. Müts maha Inga ees, kes oli mängu ettevalmistamisega väga palju vaeva näinud ning tänu sellele õnnestus see suurepäraselt. Kui elevus vaibus ja pulsid taastusid, suundusid emad ja lapsed söögituppa laste keele- ja mängutundi, mille sisutiheda programmi eest hoolitsesid Keiti ja Kersti. Tunni teemaks oli Mutionu pidu ning lisaks loomade nimede õppimisele meisterdasime ka maske ning laulsime laule. Põnevust jätkus nii lastele kui emmedele. Me oleme väga õnnelikud, et meil on kaks nii andekat õpetajat, kes tahavad ja viitsivad nii palju vaeva näha, et iga tund on alati täiuslikult läbi mõeldud ja kaasakiskuvalt ning huvitavalt läbi viidud. Aitäh teile! Samal ajal kui emad ja lapsed loomariigiga tutvusid, pidid isad rannavolle turniiri pidama, aga kuna terve nädala oli vihma kallanud, siis ei olnud kellegil väga soovi märja liiva peale jooksma minna ning selle asemel vaatasid nad mängutoas hoopis ühte mehist filmi. Märkamatult oli lõunasöögi aeg kätte jõudnud ning asusime taaskord kõik koos keha kinnitama. Peale lõunasööki läksid väiksemad lapsed tuttu ning meie tegemistesse tuli väike paus, mida igaüks oma äranägemise järgi kasutas. Peale puhkeaega hakkasid aga isad tühjadest veepudelitest rakette ehitama ja hiljem neid lennutama ning sellest kujunes üks väga vahva tegevus. Raketid lasti õhku rattapumba abil ning lendasid nad nii kõrgele kui madalale, küll vasakule küll paremale. Pealtvaatajatel oli huvitav ja lõbus ning raketimeistritel endil veel lõbusamgi. Seejärel oli aeg minu juhtimisel murumängudega alustada. Moodustasime kaks võistkonda ning Karud ja Big Noses pidid läbima terve rea takistusi küll kinni seotud silmadega, küll kinni seotud jalgadega, küll jalad kotis hupates ning erinevaid objekte loopides. Kõigil oli jällegi lõbu laialt ning ei puudunud ka sportlik võistlusmoment. Kõik see füüsiline tegevus tegi meil kõhud jällegi tühjaks ning peale murumänge oligi käes aeg õhtust sööma hakata. Peale hea ja parema manustamist ootas meid Viktoria juhtimisel ees viktoriin Autraalia ja Eesti teemadel. Nuputamist jätkus kõigile ja lisaks muule saime teada, et Brisbane'is korraldatakse prussakate võiduajamisi ning et Austraalias on pubide all rohkem maapinda kui kaevanduste all. Õhtu lõpetuseks sättisime ennast mängutoas mõnusalt diivanitele ja kott-toolidele lebotama ning vaatasime filmi "Malev". Nagu arvata võiski olid reaktsioonid ja arvamused filmi kohta väga erinevad. Pühapäeva hommikul kogunesime veel viimast korda kööki suurele pannkoogihommikule ning kui kõhud jällegi täis, oligi käes aeg lapsed ja kotid autodesse pakkida ning uutele ja vanadele sõpradele kohtumiseni öelda. Tegemist oli ühe äraütlemata toreda nädalavahetusega, ei seganud meid vihm ega päike, sest kui koos on niivõrd hea seltskond ja teha on nii palju põnevat, siis sellest rohkem kui piisab. Tagasiside ürituse kohta on olnud väga positiivne nii eestlaste kui austraallaste käest ja kindlasti kordame seda järgmisel aastal ning siis on ka kõigil teil võimalus meiega ühineda. Seekord oli meil koos 15 täiskasvanut ja 9 last, külas käisid ka konsul Anu kaasa Peteriga. Lõpetuseks veel üks ilmatuma suur aitäh orgkomiteele, ilma kelleta ma ei oleks seda üritust kohe kindlasti mitte korraldama hakanud. Inga, Keiti, Kersti, Maarika ja Viktoria – te olete maailma parimad! Perthi eestlaste esimesed perepäevad on peetud ning siinkohal väike kokkuvõte meie tegemistest, et ka seekord mitteosalenud peredel oleks aimu, mis toimus ja millest nad ilma jäid. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Perthi eestlaste esimesed perepäevad

GERLY PÄRS 11. mail 2015

Perthi eestlaste esimesed perepäevad on peetud ning siinkohal väike kokkuvõte meie tegemistest, et ka seekord mitteosalenud peredel oleks aimu, mis toimus ja millest nad ilma jäid.

Perthi eestlaste esimesed perepäevad
Foto: Gerly Pärs

Perepäevad toimusid 10.-12. aprillil Dwellingupis, mis on Perthist 1.5tunnise autosõidu kaugusel. Meie kasutuses oli terve Jarrah Forest Lodge: toad, suur õueala, grillimaja, mängutuba pinksilaua ja audiotehnikaga, suur köök veel suurema söögisaaliga, võrguväljak jne.

Kogunesime reede õhtul ja alustasime nädalavahetust grillimise ja chillimisega. Juttu jätkus meil südaööni ning oleks ilmselt jätkunud veel kauemakski, aga kuna järgmise päeva tihe programm oli ees ootamas, otsustati siiski puhkamise kasuks.

Laupäeva hommikuse äratuse eest hoolitsesid Keiti ja Viktoria – ei mingit laisklemist, 7.45 oli aeg ärgata ja virgutava hommikuvõimlemisega päeva alustada. Kuidagi õnnestus meesperel sellest küll kõrvale hiilida ja nii näitasid ainult Eesti naised oma liikumisoskusi, aga anname neile andeks, nad lihtsalt ei tea, millest nad ilma jäid. Smile emoticon stiilipunktid lähevad siinkohal Ingale, kelle ülilahe võimlemiskostüüm tõi naeratuse kõigi suule.

Seejärel oli aeg keha kinnitada ning peale kosutavat hommikusööki ootas meid ees Inga poolt organiseeritud Perede Seiklusmäng. Tegemist oli Adventure Race stiilis mänguga, kus pidime kontrollpunkid läbima ning igal pool ootas meid ees uus ülesanne ning vihje järgmise sihtkoha kohta. Väga kaasakiskuv ja põnev mäng oli, isad jooksid karudega võidu, lapsed kilkasid ja kõigil oli lõbu laialt. Müts maha Inga ees, kes oli mängu ettevalmistamisega väga palju vaeva näinud ning tänu sellele õnnestus see suurepäraselt.

Kui elevus vaibus ja pulsid taastusid, suundusid emad ja lapsed söögituppa laste keele- ja mängutundi, mille sisutiheda programmi eest hoolitsesid Keiti ja Kersti. Tunni teemaks oli Mutionu pidu ning lisaks loomade nimede õppimisele meisterdasime ka maske ning laulsime laule. Põnevust jätkus nii lastele kui emmedele. Me oleme väga õnnelikud, et meil on kaks nii andekat õpetajat, kes tahavad ja viitsivad nii palju vaeva näha, et iga tund on alati täiuslikult läbi mõeldud ja kaasakiskuvalt ning huvitavalt läbi viidud. Aitäh teile!

Samal ajal kui emad ja lapsed loomariigiga tutvusid, pidid isad rannavolle turniiri pidama, aga kuna terve nädala oli vihma kallanud, siis ei olnud kellegil väga soovi märja liiva peale jooksma minna ning selle asemel vaatasid nad mängutoas hoopis ühte mehist filmi.

Märkamatult oli lõunasöögi aeg kätte jõudnud ning asusime taaskord kõik koos keha kinnitama. Peale lõunasööki läksid väiksemad lapsed tuttu ning meie tegemistesse tuli väike paus, mida igaüks oma äranägemise järgi kasutas. Peale puhkeaega hakkasid aga isad tühjadest veepudelitest rakette ehitama ja hiljem neid lennutama ning sellest kujunes üks väga vahva tegevus. Raketid lasti õhku rattapumba abil ning lendasid nad nii kõrgele kui madalale, küll vasakule küll paremale. Pealtvaatajatel oli huvitav ja lõbus ning raketimeistritel endil veel lõbusamgi.

Seejärel oli aeg minu juhtimisel murumängudega alustada. Moodustasime kaks võistkonda ning Karud ja Big Noses pidid läbima terve rea takistusi küll kinni seotud silmadega, küll kinni seotud jalgadega, küll jalad kotis hupates ning erinevaid objekte loopides. Kõigil oli jällegi lõbu laialt ning ei puudunud ka sportlik võistlusmoment.

Kõik see füüsiline tegevus tegi meil kõhud jällegi tühjaks ning peale murumänge oligi käes aeg õhtust sööma hakata. Peale hea ja parema manustamist ootas meid Viktoria juhtimisel ees viktoriin Autraalia ja Eesti teemadel. Nuputamist jätkus kõigile ja lisaks muule saime teada, et Brisbane'is korraldatakse prussakate võiduajamisi ning et Austraalias on pubide all rohkem maapinda kui kaevanduste all.

Õhtu lõpetuseks sättisime ennast mängutoas mõnusalt diivanitele ja kott-toolidele lebotama ning vaatasime filmi "Malev". Nagu arvata võiski olid reaktsioonid ja arvamused filmi kohta väga erinevad.

Pühapäeva hommikul kogunesime veel viimast korda kööki suurele pannkoogihommikule ning kui kõhud jällegi täis, oligi käes aeg lapsed ja kotid autodesse pakkida ning uutele ja vanadele sõpradele kohtumiseni öelda.

Tegemist oli ühe äraütlemata toreda nädalavahetusega, ei seganud meid vihm ega päike, sest kui koos on niivõrd hea seltskond ja teha on nii palju põnevat, siis sellest rohkem kui piisab. Tagasiside ürituse kohta on olnud väga positiivne nii eestlaste kui austraallaste käest ja kindlasti kordame seda järgmisel aastal ning siis on ka kõigil teil võimalus meiega ühineda.

Seekord oli meil koos 15 täiskasvanut ja 9 last, külas käisid ka konsul Anu kaasa Peteriga.

Lõpetuseks veel üks ilmatuma suur aitäh orgkomiteele, ilma kelleta ma ei oleks seda üritust kohe kindlasti mitte korraldama hakanud. Inga, Keiti, Kersti, Maarika ja Viktoria – te olete maailma parimad!

Perthi eestlaste esimesed perepäevad Perthi eestlaste esimesed perepäevad on peetud ning siinkohal väike kokkuvõte meie tegemistest, et ka seekord mitteosalenud peredel oleks aimu, mis toimus ja millest nad ilma jäid.
Perthi eestlaste esimesed perepäevad
Minu arvates on artiklite kodulehtede tegemine viimistletult laabumine õigeks ajaks. Vaatasin ringi, et lihtsamat sorti kodulehe uuendamine kvaliteetselt kohta ma ei oskagi arvata põnevalt blogi kodulehtede valmistus Aara disainibüroo algupärase raamistikuga artiklite kodulehtede arendamine tellimiseks kasutada innovatiivselt viimistletud paarileheküljelise kodulehe valmistamine kaasaegselt kui vaja tegusat nõu.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: