Eesti Päevade avajumalateenistus ja avatseremoonia

27.detsembriks olid Eesti Päevade korraldustiimil pikad koosolekud peetud, ettevalmistused tehtud ning XXV Eesti Päevad Melbourne’is võisid alata.

Foto: Heldur Bender Eesti Päevade avaürituseks oli jumalateenistus Eesti Majast üle tee asuvas St John's kirikus. Avajumalateenistust teenindasid kolm Eesti koguduse pastorit Phil Haar Melbourne'ist, Meelis Rosma Sydneyst ja Andres Palm Adelaide'ist. Eriti meeldejäävaks oli see, et kõigi kolme pastori kohalolek ja jutlus täiendasid teineteist – edastades erinevaid mõtted ja tähelepanekuid, esinedes erinevates keeltes ning esindades erinevaid põlvkondi – luues ilusa terviku, mis pani ilusa alguse kogu Eesti festivalile. Eesti Päevade korraldajatele oli eriti meeldiv kuulda ka, et Eesti Päevade logo valik oli väga õnnestunud, kandes Meelis Rosma sõnade kohaselt ka kiriklikku tähendust – kujutades endas õitseva risti sümbolit, mis on seljatanud kannatuse ja surma ning kannab endas elu ja uue alguse tähendust. Jumalateenistust ilmestasid koguduse laul ja Eesti Päevadeks kokkutulnud Melbourne'i Eesti segakoori esituses kõlanud lood „Sanctus" ja „Hoia, Jumal, Eestit" Hilja Toome juhatamisel. Peale avajumalateenistust suunduti Eesti Majja, et osa saada XXV Eesti Päevade avatseremooniast. Esimese tervituskõne pidas Melbourne'i Eesti Ühingu „Kodu" esimees ja endine Eesti Päevade üldjuht Bruno Metsar, millele järgnes Austraalia Eesti Seltside organisatsioonide lippude sissetoomine ning ühislaul „Eesti lipp". Viimase lipuna kanti sisse Eesti Päevade lipp, mille XXIV Eesti Päevade üldjuht Peeter Muttik andis üle Rein Vallingule, käesolevate Melbourne'i Eesti Päevade üldjuhile. Seejärel sai sõna Eesti Päevade üldjuhi abi Sirje Jõgi, kes tervitas kõiki Melbourne'i kokkutulnuid ning ka aukülalisi ja soovis kõigile meeleolukat Eesti Päevade üritustest osavõttu. Järgnevalt tänas üldjuht Rein Valling Eesti Päevade juhatuse liikmeid, kõiki abistajaid ja ka külalisi, ilma kelleta Eesti Päevi ei saaks toimudagi. Oli ülimalt tore, et avatseremooniast võttis osa ka Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias Katrin Kanarik, kelle sõnavõtt keskendus Eesti ja eestlaste silmapaistvatele saavutustele, püüdlustele ja edasiminekutele nii kodumaal kui ka mujal maailmas viimase kahe aasta jooksul. Ta tõi välja mitmed sündmused ja saavutused, mis on Eestile tuntust toonud ning mis on Eesti jaoks erilise tähendusega – 27.märtsil 2013.a. tähistati priiuse põlistumise päeva; Eesti võimalus kuuluda ÜRO Inimõiguste Nõukogusse; 2014.a. toimus Tallinnas interneti vabaduse konverents, millest oli osavõtjaid üle kogu maailma; Eesti kui suurima interneti vabadusega riik kogu maailmas; 2013.a. külastas Eestit ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja 2014.a. USA president Barack Obama; Eesti kui e-riik ja IT-riik, olles maailmas kuulsaks saanud e-residentsuse projektiga; Arvo Pärdi heliteos „Adam's Lament" pärjati Grammy auhinnaga; Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival on arvatud maailma viieteistkümne enimtunnistatud festivalide hulka; Eesti toetus Ukrainale. Sellele järgnevalt kuulutas Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Iivo Tuul XXV Eesti Päevad avatuks. Bruno Metsari, Sirje Jõgi ja Rein Vallingu eestvedamisel kinnitati kõikidele Eesti Päevade avatseremoonial esitletud lippudele Eesti Päevade märk ning lõpetuseks lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Kuid sellega lõppes vaid avatseremoonia ametlik osa. Järgnevalt oli kõigil osalejatel võimalus keha kinnitada, muljeid vahetada ning õige pea algas käsitööliste moedemonstratsioon. Kõik moeetendusel näidatud imekaunid riideesemed said suure imetluse ja aplausi osaliseks ning lõppkokkuvõtteks võib käsitööliste üritust igati kordaläinuks pidada. Loodetavasti taaselustub see traditsioon ning saame moeetendusele kaasa elada ka järgnevatel Eesti Päevadel. Eesti maja üleval ruumis avati seejärel käsitöö näitus. 27.detsembriks olid Eesti Päevade korraldustiimil pikad koosolekud peetud, ettevalmistused tehtud ning XXV Eesti Päevad Melbourne’is võisid alata. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti Päevade avajumalateenistus ja avatseremoonia

Ulla Kamp 28. jaan. 2015

27.detsembriks olid Eesti Päevade korraldustiimil pikad koosolekud peetud, ettevalmistused tehtud ning XXV Eesti Päevad Melbourne’is võisid alata.

Eesti Päevade avajumalateenistus ja avatseremoonia
Foto: Heldur Bender

Eesti Päevade avaürituseks oli jumalateenistus Eesti Majast üle tee asuvas St John's kirikus. Avajumalateenistust teenindasid kolm Eesti koguduse pastorit Phil Haar Melbourne'ist, Meelis Rosma Sydneyst ja Andres Palm Adelaide'ist. Eriti meeldejäävaks oli see, et kõigi kolme pastori kohalolek ja jutlus täiendasid teineteist – edastades erinevaid mõtted ja tähelepanekuid, esinedes erinevates keeltes ning esindades erinevaid põlvkondi – luues ilusa terviku, mis pani ilusa alguse kogu Eesti festivalile. Eesti Päevade korraldajatele oli eriti meeldiv kuulda ka, et Eesti Päevade logo valik oli väga õnnestunud, kandes Meelis Rosma sõnade kohaselt ka kiriklikku tähendust – kujutades endas õitseva risti sümbolit, mis on seljatanud kannatuse ja surma ning kannab endas elu ja uue alguse tähendust. Jumalateenistust ilmestasid koguduse laul ja Eesti Päevadeks kokkutulnud Melbourne'i Eesti segakoori esituses kõlanud lood „Sanctus" ja „Hoia, Jumal, Eestit" Hilja Toome juhatamisel.

Peale avajumalateenistust suunduti Eesti Majja, et osa saada XXV Eesti Päevade avatseremooniast. Esimese tervituskõne pidas Melbourne'i Eesti Ühingu „Kodu" esimees ja endine Eesti Päevade üldjuht Bruno Metsar, millele järgnes Austraalia Eesti Seltside organisatsioonide lippude sissetoomine ning ühislaul „Eesti lipp". Viimase lipuna kanti sisse Eesti Päevade lipp, mille XXIV Eesti Päevade üldjuht Peeter Muttik andis üle Rein Vallingule, käesolevate Melbourne'i Eesti Päevade üldjuhile. Seejärel sai sõna Eesti Päevade üldjuhi abi Sirje Jõgi, kes tervitas kõiki Melbourne'i kokkutulnuid ning ka aukülalisi ja soovis kõigile meeleolukat Eesti Päevade üritustest osavõttu. Järgnevalt tänas üldjuht Rein Valling Eesti Päevade juhatuse liikmeid, kõiki abistajaid ja ka külalisi, ilma kelleta Eesti Päevi ei saaks toimudagi.

Oli ülimalt tore, et avatseremooniast võttis osa ka Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias Katrin Kanarik, kelle sõnavõtt keskendus Eesti ja eestlaste silmapaistvatele saavutustele, püüdlustele ja edasiminekutele nii kodumaal kui ka mujal maailmas viimase kahe aasta jooksul. Ta tõi välja mitmed sündmused ja saavutused, mis on Eestile tuntust toonud ning mis on Eesti jaoks erilise tähendusega – 27.märtsil 2013.a. tähistati priiuse põlistumise päeva; Eesti võimalus kuuluda ÜRO Inimõiguste Nõukogusse; 2014.a. toimus Tallinnas interneti vabaduse konverents, millest oli osavõtjaid üle kogu maailma; Eesti kui suurima interneti vabadusega riik kogu maailmas; 2013.a. külastas Eestit ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja 2014.a. USA president Barack Obama; Eesti kui e-riik ja IT-riik, olles maailmas kuulsaks saanud e-residentsuse projektiga; Arvo Pärdi heliteos „Adam's Lament" pärjati Grammy auhinnaga; Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival on arvatud maailma viieteistkümne enimtunnistatud festivalide hulka; Eesti toetus Ukrainale.

Sellele järgnevalt kuulutas Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Iivo Tuul XXV Eesti Päevad avatuks. Bruno Metsari, Sirje Jõgi ja Rein Vallingu eestvedamisel kinnitati kõikidele Eesti Päevade avatseremoonial esitletud lippudele Eesti Päevade märk ning lõpetuseks lauldi ühiselt Eesti Vabariigi hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".

Kuid sellega lõppes vaid avatseremoonia ametlik osa. Järgnevalt oli kõigil osalejatel võimalus keha kinnitada, muljeid vahetada ning õige pea algas käsitööliste moedemonstratsioon. Kõik moeetendusel näidatud imekaunid riideesemed said suure imetluse ja aplausi osaliseks ning lõppkokkuvõtteks võib käsitööliste üritust igati kordaläinuks pidada. Loodetavasti taaselustub see traditsioon ning saame moeetendusele kaasa elada ka järgnevatel Eesti Päevadel. Eesti maja üleval ruumis avati seejärel käsitöö näitus.

Eesti Päevade avajumalateenistus ja avatseremoonia 27.detsembriks olid Eesti Päevade korraldustiimil pikad koosolekud peetud, ettevalmistused tehtud ning XXV Eesti Päevad Melbourne’is võisid alata.
Eesti Päevade avajumalateenistus ja avatseremoonia
Vormilisuse poolelt võrreldav efektiivne veebilehe tegemine firma poolt mainimas ühte valdkonda. Olen alatasa täheldanud ülevaatliku webilehe tegemine ja see ei saa olla juhus millalgi soodne kodulehtede loomine www.aara.ee kõvasti töötades on tutvustava kodulehtede tegemine optimeeritult siis firmast, mis on mtü veebilehe valmistamine mõistlikult ja sealsamas kõrval ka
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: