Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad

Brisbane'i Eesti Mängutoa kõige tähtsam tund on muidugi mõista eesti keele tund. See algab alati hommikulauluga. Pärast seda tutvustavad lapsed ennast ja panevad sildid oma nimedega tahvlile. Edasi minnakse tunniteema juurde ning kõige lõpuks saavad vanemad lapsed teha grupis toredaid harjutusi.

Piret Hill oma poja Remiga. Fotod: Crisly TammekiviNeljapäeviti õpetab Brisbane'i Eesti Mängutoas eesti keelt pedagoogi haridusega Piret Hill, kellel on kümmekond aastat lastega töötamise kogemust. Brisbane'i Eesti Mängutoa eesti keele õpetaja Piret Hill on oma abikaasaga Brisbane'is elanud peaaegu kolm aastat. Enne seda elas ta Londonis, kus omandas bakalaureusekraadi laste ja noorsootöös ning kohtas oma austraallasest kaasat.Sa oled õppinud laste ja noorsootööd Londonis.   Millest selline valik? Piret Hill, Brisbane'i Eesti Mängutoa eesti keele õpetaja: Londonisse läksingi ma tegelikult lapsehoidjaks. Edasi sai mõeldud, mida minna ülikooli õppima. Ma töötasin juba lastega, siis sattusin lasteaeda ja selleks sai vajalik sertifikaat tehtud. Lõpuks olin lastega nii kaua juba tegelenud, et otsustasin seda ülikoolis edasi õppida. Elu kiiks.Kuidas elu Sind Londonist Brisbane'i tõi?Piret Hill: Kohtusin oma austraallasest abikaasaga Londonis. Elasime seal koos viis aastat ja siis otsustasime siia kolida.   Brisbane'i Eesti Mängutoas õpetad Sa hetkel lastele eesti keelt. Kuidas see juhtus? Piret Hill: Meil oli algul teine õpetaja, aga kui tema loobus, siis Kristina Toom-Berger küsis, kas mul oleks aega oma beebi kòrvalt hakata õpetama. Eks ma siis ikka olin nõus.Natuke on keeruline, sest ma olen senini lastega vaid inglise keeles töötanud. Isegi tuleb õppida juurde, mida ja kuidas teha. Nii et õppimist nii lastele kui mulle endalegi.   Kui palju kulub Sul aega ühe tunni ettevalmistamiseks? Piret Hill: Tavaliselt ma alustan juba pühapäeval neljapäevase tunni ettevalmistamisega. Paar õhtut ikka kulub, et läbi mõelda erinevaid ideid. Kõige rohkem kulub aega harjutuslehtedele ja nuputamisülesannetele. Need teen ise valmis.   Kust Sa teemad leiad? Piret Hill: Kui aus olla, siis internetist. Pinterestis käin väga tihti ja palju on mu eelnevast kogemusest lastega, mida oleme varem teinud lasteaedades.   Mis teemad on lapsi kõige rohkem köitnud? Piret Hill: Meil oli hästi vahva tuletõrjeteema. Lastele tuli isegi külla tuletõrjeauto. Veel meeldis neile ämblikuteema enne Halloweeni. Ämblikest olid lapsed väga vaimustuses, oli näha kohe, kuidas nad elevile läksid. Ongi nii, et kui lastel on vahva, siis on mul vahva.   Kui kerge või raske on kakskeelseid lapsi tegevusse haarata, kui see on eesti keeles? Piret Hill: Eks see raske ole. Olen tähele pannud, et vahel on mõnel lapsel raske kaasa rääkida. Nad väga tahaks, aga sõnavara jääb väheks. Eks ma siis aitan. Kui nad ütlevad inglise keeles, siis ma ütlen eesti keeles, et nad järgmine kord oskaks.   Mis motiveerib Sind õpetama Brisbane'i Eesti Mängutoas? Piret Hill: Kõige rohkem motiveerib oma laps, et ta kuuleks kedagi teist peale minu ka eesti keeles rääkimas. See on nii tähtis, et me kõik oleme koos ja loome keskkonna.Võib ju organiseerida mängutuba, aga selleks, et asi toimiks on vaja ka teisi aktiviste. Meil on tegelikult hästi toredad emmed, kes on valmis kaasa lööma ja aitama ning see muidugi motiveerib ka. Tähtis on, et teed ja oled nõus tegema. Helen Worth oma poja Michaeliga.Tallinlannast emme Helen Worth, kes on Brisbane'is elanud 9 aastat, juhendab mängutoas toredat rubriiki "Kõht täis, meel hea", mis on kaasa haaranud pea enamus mängutoas käivatest emmedest ja tema õlgadel on kord kuus kokatundide juhendamine. Helen Worth, juhendaja:  ‘Kõht täis, meel hea’ rubriik sai algatatud omavahelistest jutuajamistest, kus selgus, et kõik me emmed olime alati peale mängutoa lõppu näljased kui hundid ja kas poleks mõtekas ka meil mõni amps võtta, kui lapsed mängivad ja keelt õpivad! Kuna küpsetamine ja söögitegemine on mu suureks hobiks, siis võtsin selle toreda rubriigi koordineerimise rõõmsalt enda peale.  Eesmärk on iga nädal tutvustada mõnda tervislikku toitu, mis on kasulik nii endile, samas ka lapsesõbralik ning suhteliselt lihtne valmistada. Kuna mängutuba on täis väga andekaid osavnäpust eesti naisi, siis on viimase aasta jooksul saadud hea maitsta juba hulgaliselt imehäid küpsetisi ja suupisteid. Tänu Piret Hill’ile, kellelt saime leiva juuretise ja tänu Marii Campbell’ile, kes oma kodus korraldas leiva küpsetamise demonstratsiooni, on nüüdseks vähemalt pooled emmedest suurteks musta leiva küpsetajateks hakanud! Mida paremat veel tahta, kui üks mõnus must isetehtud rukkileib!  Eredamad hetked lastega on pannkoogitaigna tegemine ja nalja sai ka Halloween’i teemalise ‘surnud mehe sõrmede’ meisterdamisega.   Kui oluline on Brisbane’i Eesti Mängutoa olemasolu lapse keelelisele arengule?  Helen Worth: Minu poeg Michael on hetkel 17-kuune ja uute sõnade õppimine on täies hoos. Tunnen, et Brisbane’i Eesti Mängutoa olemasolu on tema keelelisele arengule absoluutselt hindamatu. Olgugi, et ma räägin temaga palju eesti keelt ka kodus, pakub mängutuba talle keskkonda, kus eesti keelt ei räägi mitte ainult emme, vaid terve hulk temavanuseid lapsi ja hulk teisi ‘tädisid’. See kasvatab temas arusaamist, et eesti keel pole mitte vaid emmega rääkimiseks, vaid sellel on laiem ja olulisem mõte ja tagamaa – see on tema teine kodumaa ja kodukeel!  Anu Harper oma poja Benjaminiga.Saaremaalt pärit piiga Anu Harper (Künnapas), kes on elanud Gold Coastil 6 aastat, kannab mängutoas hoolt muusikaminuti eest. Anu Harper: Mina olen elanud Austraalias, Gold Coastil ligi kuus aastat. Sündisin ja kasvasin üles Saaremaal, Kuressaares. Minu abikaasa Chris on austraallane ja tema emakeel on inglise keel. Meie peres kasvab 2-aastane poeg Benjamin Erik. Minu ülesandeks mängutoas on tagada, et meile tuleb taustaks lõbus eestikeelne muusika. Meil on välja kujunenud paar lemmiklaulu, mis kõlavad igal tunnil, samuti paar lemmikplaati. Hetkel käib usin jõululaulude harjutamine ja sel aastal on esituses "Päkapikk" ning "Kes elab metsa sees". Meie suureks lemmikuks, nii laste kui ka emmede seas, on Ellen Niidu "Rongisõidu" laulmine. Selleks ajaks tekib meil mängutuppa rong koos vedurijuhiga - see on meil olnud traditsiooniks juba algusest peale. Kui suur õppetöö ja kunstiring on läbi, siis on meil tavaks väike lastedisko, kus Karavani esituses kõlava "Me armastame suplemist" taustal on terve mängutuba lastekilkeid täis. Teoorias on lapsele oma emakeele õpetamine lihtne, kuid praktikas tunduvalt raskem. Meie peres on igapäevane tava lugeda eestikeelseid raamatuid, vaadata koos eestikeelseid lastesaateid, kuulata lastelaule ning külastada kord nädalas Brisbane'i Eesti Mängutuba. Abikaasa on väga toetav ja on ise koos lapsega uusi eestikeelseid sõnu omandanud. Loomulikult on see alles algus ja kakskeelsus ei piirdu vaid oskusega kahes keeles suhelda. Keerulisem töö on meil alles ees, kui laps õpib rääkima ja kirjutama ning ilma eesti vanavanemate, sõprade toetuseta, saab see olema raske, kuid kindlasti kogu vaeva väärt. Brisbane'i Eesti Mängutuba on saanud üheks oluliseks osaks meie elus. See on koht, kus me kõik oleme kolm tundi ümbritsetud vaid eestikeelsetest ja - meelsetest inimestest, kus me anname oma lastele läbi mängu, laulu ja õppetöö edasi meie keelt ja kultuuri. On näha, et lapsed mõistavad, et see on koht, kus räägitakse vaid ühes keeles ja neil kõigil on midagi ühist. Need, kes juba eesti keelt mõistavad ja räägivad, saavad mängutoas läbi rutiinitegevuste juurde uut sõnavara ja keelelist väljendusoskust ja need, kes küll mõistavad, kuid veel ei räägi, saavad kindlasti julgust ja tahtejõudu, et keelt rohkem omaks võtta. Isiklikult olen iga kord peale mängutuba rohkem motiveeritud ja tahan olla oma lapsele parem eesti keele ja kultuuri edasiandja. Mariann Märtsin koos abikaasa Luca ja tütre Sofiaga.Tallinlannast emme Mariann Märtsin, kes on Queensland University of Technology õppejõud, elab Brisbane'is oma itaallasest abikaasa ja 3-aastase tütre Sofiaga. Mariann Märtsin: Arengupsühholoogina tean ma väga hästi, kui kasulik on mitmekeelsus lapse ajule ja seega tema kognitiivsele arengule. Samas tean ma lapsevanemana, kui raske on mitmekeelse lapse kasvatamine praktikas, olukorras, kus vaid üks vanematest keelt aktiivselt kasutab. Brisbane'i Eesti Mängutuba teeb selle ettevõtmise minu jaoks oluliselt lihtsamaks, sest pakub tervele meie perele ainulaadse võimaluse eesti keele aktiivseks kasutamiseks, teiste laste ja täiskasvanutega suhtlemiseks ja aitab meil kõigil osaleda keelekeskkonnas, mis kodust ja sealsest suhetevõrgustikust eemal olles jääks meile muidu kättesaamatuks. Kristi Soom, abikaasa Ari ja poja Oliveriga.Lõuna-Eestis sündinud emme Kristi Soom kolis Austraaliasse kuus aastat tagasi. Tema on enda peale võtnud mängutoa raamatupidamise. Kristi Soom: Keeruline aga usun, et mitte võimatu. Endal peab olema tahet, kannatust ja järjepidavust. Eelnevad põlvkonnad, näiteks peale sõda, on ju samuti üleskasvanud võõrkeelses ühiskonnas. Nemad on suutnud keele säilitada ja loodan, et suudame seda ka meie. Usun, et palju oleneb ema tahtest ja perekonna toest. Minu abikaasa on väga huvitatud eesti keele omandamisest ja paljud sõnad on tallegi külge jäänud. Ka toetavad siinsed vanavanemad, et meie peres kõlaks kaks keelt ja tunnevad huvi, et mis üks või teine sõna tähendab. Minu eesmärk on, et Eestit külastades saaks Oliver oma sugulastest aru ja suudaks vestelda eesti keeles ja ma ei peaks olema tõlgi rollis. Riina Valgmaa oma tütre Miaga. Fotod: Crisly TammekiviTallinlannast emme Riina Valgmaa on Brisbane'is elanud 6 aastat ning on hetkel kodune oma 2-aastase tütre Miaga. Riina Valgmaa: Kui Mia sündis, otsustasime elukaaslasega, kes räägib soravalt vaid ühte keelt (inglise keelt), üksmeelselt, et meie jaoks on tähtis, et Mia õpiks ära eesti keele. Põhjuseid oli mitmeid, kuid kõige olulisem oli, et minu laps räägiks ikka minu emakeeles. Ja nii ma siis hakkasingi rääkima Miaga ainult eesti keeles. Minu elukaaslane on Miaga rääkinud loomulikult alati inglise keeles, kuna ta aga töötab palju, siis on Mia algusest peale kuulnud palju rohkem eesti keelt kui inglise keelt. Kui Mia sai umbes aastaseks, hakkasin talle tihti sõnu ja lauseid kordama paralleelselt nii eesti kui ka inglise keeles. Nüüd on Mia kahe aastane ja moodustab juba ilusaid täispikki lauseid eesti keeles. Ka inglise keeles saab ta kõigest aru ja on jõudnud ka lõpuks nii kaugele, et on hakanud moodustama lihtlauseid.  Kahest keelest eelistab ta kindlasti eesti keelt inglise keelele. Kui vahel üritan talle mõnda raamatut inglise keeles lugeda, ütleb ta kohe, et loeksin eesti keeles. Nii peangi kõik raamatud eesti keeles Miale ümber jutustama. Arvan, et last siin Austraalias kakskeeleseks kasvatada on raske, kuid mitte võimatu. Lapsega tuleb võimalikult palju eesti keeles rääkida ja tegeleda. Teiste perede pealt olen näinud, et kui laps varakult lasteaeda panna, ununeb eesti keel kiiresti. Seepärast oleme meie lasteaeda minekut edasi lükanud. Et lapse keeleoskus areneks on oluline keelekeskkond. Kui Mia oli 18-kuune, veetsime Eestis 5 nädalat. Need viis nädalat olid tema eesti keele oskusele nii palju juurde andnud, et Mia hakkas moodustama oma elu esimesi lihtlauseid. Paar kuud tagasi käis meil külas minu ema ja jällegi oli näha, kui palju need viis koos veedetud nädalat tema eesti keele oskust mõjutasid.  Öeldakse, et lapsed õpivad kõige paremini oma eakaaslastelt. Meie lastel siin Brisbane’is on suurepärane võimalus käia iga nädal mängimas Brisbane’i Eesti Mängutoas, mis aitab kindlasti kaasa nende keele säilitamisele ja arengule, sest neil on koht, kus teised lapsed nende kodust keelt kõnelevad ja mõistavad. Brisbane'i Eesti Mängutoa kõige tähtsam tund on muidugi mõista eesti keele tund. See algab alati hommikulauluga. Pärast seda tutvustavad lapsed ennast ja panevad sildid oma nimedega tahvlile. Edasi minnakse tunniteema juurde ning kõige lõpuks saavad vanemad lapsed teha grupis toredaid harjutusi. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad

Aale Kask-Ong 10. dets. 2014

Brisbane'i Eesti Mängutoa kõige tähtsam tund on muidugi mõista eesti keele tund. See algab alati hommikulauluga. Pärast seda tutvustavad lapsed ennast ja panevad sildid oma nimedega tahvlile. Edasi minnakse tunniteema juurde ning kõige lõpuks saavad vanemad lapsed teha grupis toredaid harjutusi.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Piret Hill oma poja Remiga. Fotod: Crisly Tammekivi

Neljapäeviti õpetab Brisbane'i Eesti Mängutoas eesti keelt pedagoogi haridusega Piret Hill, kellel on kümmekond aastat lastega töötamise kogemust.

Brisbane'i Eesti Mängutoa eesti keele õpetaja Piret Hill on oma abikaasaga Brisbane'is elanud peaaegu kolm aastat. Enne seda elas ta Londonis, kus omandas bakalaureusekraadi laste ja noorsootöös ning kohtas oma austraallasest kaasat.Sa oled õppinud laste ja noorsootööd Londonis.

 

Millest selline valik?

Piret Hill, Brisbane'i Eesti Mängutoa eesti keele õpetaja: Londonisse läksingi ma tegelikult lapsehoidjaks. Edasi sai mõeldud, mida minna ülikooli õppima. Ma töötasin juba lastega, siis sattusin lasteaeda ja selleks sai vajalik sertifikaat tehtud. Lõpuks olin lastega nii kaua juba tegelenud, et otsustasin seda ülikoolis edasi õppida. Elu kiiks.Kuidas elu Sind Londonist Brisbane'i tõi?Piret Hill: Kohtusin oma austraallasest abikaasaga Londonis. Elasime seal koos viis aastat ja siis otsustasime siia kolida.

 

Brisbane'i Eesti Mängutoas õpetad Sa hetkel lastele eesti keelt. Kuidas see juhtus?

Piret Hill: Meil oli algul teine õpetaja, aga kui tema loobus, siis Kristina Toom-Berger küsis, kas mul oleks aega oma beebi kòrvalt hakata õpetama. Eks ma siis ikka olin nõus.Natuke on keeruline, sest ma olen senini lastega vaid inglise keeles töötanud. Isegi tuleb õppida juurde, mida ja kuidas teha. Nii et õppimist nii lastele kui mulle endalegi.

 

Kui palju kulub Sul aega ühe tunni ettevalmistamiseks?

Piret Hill: Tavaliselt ma alustan juba pühapäeval neljapäevase tunni ettevalmistamisega. Paar õhtut ikka kulub, et läbi mõelda erinevaid ideid. Kõige rohkem kulub aega harjutuslehtedele ja nuputamisülesannetele. Need teen ise valmis.

 

Kust Sa teemad leiad?

Piret Hill: Kui aus olla, siis internetist. Pinterestis käin väga tihti ja palju on mu eelnevast kogemusest lastega, mida oleme varem teinud lasteaedades.

 

Mis teemad on lapsi kõige rohkem köitnud?

Piret Hill: Meil oli hästi vahva tuletõrjeteema. Lastele tuli isegi külla tuletõrjeauto. Veel meeldis neile ämblikuteema enne Halloweeni. Ämblikest olid lapsed väga vaimustuses, oli näha kohe, kuidas nad elevile läksid. Ongi nii, et kui lastel on vahva, siis on mul vahva.

 

Kui kerge või raske on kakskeelseid lapsi tegevusse haarata, kui see on eesti keeles?

Piret Hill: Eks see raske ole. Olen tähele pannud, et vahel on mõnel lapsel raske kaasa rääkida. Nad väga tahaks, aga sõnavara jääb väheks. Eks ma siis aitan. Kui nad ütlevad inglise keeles, siis ma ütlen eesti keeles, et nad järgmine kord oskaks.

 

Mis motiveerib Sind õpetama Brisbane'i Eesti Mängutoas?

Piret Hill: Kõige rohkem motiveerib oma laps, et ta kuuleks kedagi teist peale minu ka eesti keeles rääkimas. See on nii tähtis, et me kõik oleme koos ja loome keskkonna.Võib ju organiseerida mängutuba, aga selleks, et asi toimiks on vaja ka teisi aktiviste. Meil on tegelikult hästi toredad emmed, kes on valmis kaasa lööma ja aitama ning see muidugi motiveerib ka. Tähtis on, et teed ja oled nõus tegema.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Helen Worth oma poja Michaeliga.

Tallinlannast emme Helen Worth, kes on Brisbane'is elanud 9 aastat, juhendab mängutoas toredat rubriiki "Kõht täis, meel hea", mis on kaasa haaranud pea enamus mängutoas käivatest emmedest ja tema õlgadel on kord kuus kokatundide juhendamine.

Helen Worth, juhendaja:  ‘Kõht täis, meel hea’ rubriik sai algatatud omavahelistest jutuajamistest, kus selgus, et kõik me emmed olime alati peale mängutoa lõppu näljased kui hundid ja kas poleks mõtekas ka meil mõni amps võtta, kui lapsed mängivad ja keelt õpivad! Kuna küpsetamine ja söögitegemine on mu suureks hobiks, siis võtsin selle toreda rubriigi koordineerimise rõõmsalt enda peale. 

Eesmärk on iga nädal tutvustada mõnda tervislikku toitu, mis on kasulik nii endile, samas ka lapsesõbralik ning suhteliselt lihtne valmistada. Kuna mängutuba on täis väga andekaid osavnäpust eesti naisi, siis on viimase aasta jooksul saadud hea maitsta juba hulgaliselt imehäid küpsetisi ja suupisteid. Tänu Piret Hill’ile, kellelt saime leiva juuretise ja tänu Marii Campbell’ile, kes oma kodus korraldas leiva küpsetamise demonstratsiooni, on nüüdseks vähemalt pooled emmedest suurteks musta leiva küpsetajateks hakanud! Mida paremat veel tahta, kui üks mõnus must isetehtud rukkileib! 

Eredamad hetked lastega on pannkoogitaigna tegemine ja nalja sai ka Halloween’i teemalise ‘surnud mehe sõrmede’ meisterdamisega.

 

Kui oluline on Brisbane’i Eesti Mängutoa olemasolu lapse keelelisele arengule? 

Helen Worth: Minu poeg Michael on hetkel 17-kuune ja uute sõnade õppimine on täies hoos. Tunnen, et Brisbane’i Eesti Mängutoa olemasolu on tema keelelisele arengule absoluutselt hindamatu. Olgugi, et ma räägin temaga palju eesti keelt ka kodus, pakub mängutuba talle keskkonda, kus eesti keelt ei räägi mitte ainult emme, vaid terve hulk temavanuseid lapsi ja hulk teisi ‘tädisid’. See kasvatab temas arusaamist, et eesti keel pole mitte vaid emmega rääkimiseks, vaid sellel on laiem ja olulisem mõte ja tagamaa – see on tema teine kodumaa ja kodukeel! 

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Anu Harper oma poja Benjaminiga.

Saaremaalt pärit piiga Anu Harper (Künnapas), kes on elanud Gold Coastil 6 aastat, kannab mängutoas hoolt muusikaminuti eest.

Anu Harper: Mina olen elanud Austraalias, Gold Coastil ligi kuus aastat. Sündisin ja kasvasin üles Saaremaal, Kuressaares. Minu abikaasa Chris on austraallane ja tema emakeel on inglise keel. Meie peres kasvab 2-aastane poeg Benjamin Erik.

Minu ülesandeks mängutoas on tagada, et meile tuleb taustaks lõbus eestikeelne muusika. Meil on välja kujunenud paar lemmiklaulu, mis kõlavad igal tunnil, samuti paar lemmikplaati. Hetkel käib usin jõululaulude harjutamine ja sel aastal on esituses "Päkapikk" ning "Kes elab metsa sees".

Meie suureks lemmikuks, nii laste kui ka emmede seas, on Ellen Niidu "Rongisõidu" laulmine. Selleks ajaks tekib meil mängutuppa rong koos vedurijuhiga - see on meil olnud traditsiooniks juba algusest peale. Kui suur õppetöö ja kunstiring on läbi, siis on meil tavaks väike lastedisko, kus Karavani esituses kõlava "Me armastame suplemist" taustal on terve mängutuba lastekilkeid täis.

Teoorias on lapsele oma emakeele õpetamine lihtne, kuid praktikas tunduvalt raskem. Meie peres on igapäevane tava lugeda eestikeelseid raamatuid, vaadata koos eestikeelseid lastesaateid, kuulata lastelaule ning külastada kord nädalas Brisbane'i Eesti Mängutuba.

Abikaasa on väga toetav ja on ise koos lapsega uusi eestikeelseid sõnu omandanud. Loomulikult on see alles algus ja kakskeelsus ei piirdu vaid oskusega kahes keeles suhelda. Keerulisem töö on meil alles ees, kui laps õpib rääkima ja kirjutama ning ilma eesti vanavanemate, sõprade toetuseta, saab see olema raske, kuid kindlasti kogu vaeva väärt. Brisbane'i Eesti Mängutuba on saanud üheks oluliseks osaks meie elus. See on koht, kus me kõik oleme kolm tundi ümbritsetud vaid eestikeelsetest ja - meelsetest inimestest, kus me anname oma lastele läbi mängu, laulu ja õppetöö edasi meie keelt ja kultuuri.

On näha, et lapsed mõistavad, et see on koht, kus räägitakse vaid ühes keeles ja neil kõigil on midagi ühist. Need, kes juba eesti keelt mõistavad ja räägivad, saavad mängutoas läbi rutiinitegevuste juurde uut sõnavara ja keelelist väljendusoskust ja need, kes küll mõistavad, kuid veel ei räägi, saavad kindlasti julgust ja tahtejõudu, et keelt rohkem omaks võtta.

Isiklikult olen iga kord peale mängutuba rohkem motiveeritud ja tahan olla oma lapsele parem eesti keele ja kultuuri edasiandja.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Mariann Märtsin koos abikaasa Luca ja tütre Sofiaga.

Tallinlannast emme Mariann Märtsin, kes on Queensland University of Technology õppejõud, elab Brisbane'is oma itaallasest abikaasa ja 3-aastase tütre Sofiaga.

Mariann Märtsin: Arengupsühholoogina tean ma väga hästi, kui kasulik on mitmekeelsus lapse ajule ja seega tema kognitiivsele arengule. Samas tean ma lapsevanemana, kui raske on mitmekeelse lapse kasvatamine praktikas, olukorras, kus vaid üks vanematest keelt aktiivselt kasutab. Brisbane'i Eesti Mängutuba teeb selle ettevõtmise minu jaoks oluliselt lihtsamaks, sest pakub tervele meie perele ainulaadse võimaluse eesti keele aktiivseks kasutamiseks, teiste laste ja täiskasvanutega suhtlemiseks ja aitab meil kõigil osaleda keelekeskkonnas, mis kodust ja sealsest suhetevõrgustikust eemal olles jääks meile muidu kättesaamatuks.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Kristi Soom, abikaasa Ari ja poja Oliveriga.

Lõuna-Eestis sündinud emme Kristi Soom kolis Austraaliasse kuus aastat tagasi. Tema on enda peale võtnud mängutoa raamatupidamise.

Kristi Soom: Keeruline aga usun, et mitte võimatu. Endal peab olema tahet, kannatust ja järjepidavust. Eelnevad põlvkonnad, näiteks peale sõda, on ju samuti üleskasvanud võõrkeelses ühiskonnas. Nemad on suutnud keele säilitada ja loodan, et suudame seda ka meie. Usun, et palju oleneb ema tahtest ja perekonna toest. Minu abikaasa on väga huvitatud eesti keele omandamisest ja paljud sõnad on tallegi külge jäänud. Ka toetavad siinsed vanavanemad, et meie peres kõlaks kaks keelt ja tunnevad huvi, et mis üks või teine sõna tähendab. Minu eesmärk on, et Eestit külastades saaks Oliver oma sugulastest aru ja suudaks vestelda eesti keeles ja ma ei peaks olema tõlgi rollis.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Riina Valgmaa oma tütre Miaga. Fotod: Crisly Tammekivi

Tallinlannast emme Riina Valgmaa on Brisbane'is elanud 6 aastat ning on hetkel kodune oma 2-aastase tütre Miaga.

Riina Valgmaa: Kui Mia sündis, otsustasime elukaaslasega, kes räägib soravalt vaid ühte keelt (inglise keelt), üksmeelselt, et meie jaoks on tähtis, et Mia õpiks ära eesti keele. Põhjuseid oli mitmeid, kuid kõige olulisem oli, et minu laps räägiks ikka minu emakeeles. Ja nii ma siis hakkasingi rääkima Miaga ainult eesti keeles. Minu elukaaslane on Miaga rääkinud loomulikult alati inglise keeles, kuna ta aga töötab palju, siis on Mia algusest peale kuulnud palju rohkem eesti keelt kui inglise keelt. Kui Mia sai umbes aastaseks, hakkasin talle tihti sõnu ja lauseid kordama paralleelselt nii eesti kui ka inglise keeles. Nüüd on Mia kahe aastane ja moodustab juba ilusaid täispikki lauseid eesti keeles. Ka inglise keeles saab ta kõigest aru ja on jõudnud ka lõpuks nii kaugele, et on hakanud moodustama lihtlauseid. 

Kahest keelest eelistab ta kindlasti eesti keelt inglise keelele. Kui vahel üritan talle mõnda raamatut inglise keeles lugeda, ütleb ta kohe, et loeksin eesti keeles. Nii peangi kõik raamatud eesti keeles Miale ümber jutustama. Arvan, et last siin Austraalias kakskeeleseks kasvatada on raske, kuid mitte võimatu. Lapsega tuleb võimalikult palju eesti keeles rääkida ja tegeleda. Teiste perede pealt olen näinud, et kui laps varakult lasteaeda panna, ununeb eesti keel kiiresti. Seepärast oleme meie lasteaeda minekut edasi lükanud.

Et lapse keeleoskus areneks on oluline keelekeskkond. Kui Mia oli 18-kuune, veetsime Eestis 5 nädalat. Need viis nädalat olid tema eesti keele oskusele nii palju juurde andnud, et Mia hakkas moodustama oma elu esimesi lihtlauseid. Paar kuud tagasi käis meil külas minu ema ja jällegi oli näha, kui palju need viis koos veedetud nädalat tema eesti keele oskust mõjutasid. 

Öeldakse, et lapsed õpivad kõige paremini oma eakaaslastelt. Meie lastel siin Brisbane’is on suurepärane võimalus käia iga nädal mängimas Brisbane’i Eesti Mängutoas, mis aitab kindlasti kaasa nende keele säilitamisele ja arengule, sest neil on koht, kus teised lapsed nende kodust keelt kõnelevad ja mõistavad.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad Brisbane'i Eesti Mängutoa kõige tähtsam tund on muidugi mõista eesti keele tund. See algab alati hommikulauluga. Pärast seda tutvustavad lapsed ennast ja panevad sildid oma nimedega tahvlile. Edasi minnakse tunniteema juurde ning kõige lõpuks saavad vanemad lapsed teha grupis toredaid harjutusi.
Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Äraütlemata tekstilise veebilehtede valmistus siis tasub põhjalikumalt vaadata. Teiste materjalide, peale blogi veebilehe valmistamine võib vajada lisaaega ning lisaks kodulehe valmistamine asjatundjatelt http://www.aara.ee/Hasti_hallatava_kodulehe_loomine_Eesti_Etendusasut_42-2 suurema külastatavusega kiire kodulehe valmistamine mõistlikult tellimiseks kasutada juhul kui lihtsustatud kodulehtede arendamine hästi väga hea pakkumine.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: