Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad

Pole saladus, et kasvatada Austraalias eesti ja inglise keeles kõnelevat last, tuleb vaeva näha. Vanematele, kes soovivad lastele maast madalast anda võimaluse omandada ka eesti keel, on suureks toeks ja abiks üle Austraalia loodud ning tegutsevad mudilaste mängutoad.

Lastega ei saa kuidagi mööda Halloweenist. Sensoorseid elamusi pakkusid lastele jäätunud ämblikud. Foto: Crisly TammekiviEelmises Meie Kodus oli juttu Brisbane'i Eesti Mängutoa asutamisest aasta tagasi, seekord räägime lähemalt, mis seal tehakse ja mida arvavad tegijad ise.Brisbane'i Eesti Mängutuba saab kokku iga nädala nelja-päev ja üle nädala laupäeviti. Päev algab Brisbane'i Eesti Mängutoas kogunemisega, lapsed saavad veidi mängida kui emmed seavad mänguruumi valmis. Edasi läheb asi juba tõsisemaks, toimub eesti keele tund. Peale seda on laulu- ja liikumisminut ning seejärel lõunaoode. Peale väikest kehakinnitust haaratakse lapsed taas muusikaga tegevusse, millele järgneb käsitöö osa. Hommiku lõpetab lõpulaul. Iga nädal on kindel teema, et arendada mitmekülgselt laste sõnavara. Teemade valikul võetakse arvesse aastaajad kui Eesti ja Austraalia olulised tähtpäevad.Laiemale pereringile on toimunud emadepäeva ja isadepäeva tähistamine, ees on veel jõulupidu. "Läbi pidulike kogunemiste, tuues kokku mängutoa perekondi demonstreerime kakskeelsetele lastele eesti keelt kõnelevate inimeste kogukonna suurust," räägib Brisbane'i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Toom-Berger. "Samuti luues positiivseid emotsioone lauldes, mängides, naerdes koos issi, vanaema-vanaisaga mängutoa keskkonnas tekitame lastele lõbusaid mälestusi." Brisbane’i Eesti Mängutoa õpetaja Elisabet Koit on Austraalia riigi poolt akrediteeritud alghariduse pedagoog. Pildil õpetab ta lapsi oma igapäevatööl Montessori koolis. Foto: erakoguElisabet Koit õpetab mängutoas kaks korda kuus laupäeviti. Elisabet on lõpetanud Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe. Hetkel töötab noor õpetaja Brisbane'i Kenmore & District Montessori Childrens House's. Elisabet on ka Austraalia Valitsuse poolt akrediteeritud alghariduse pedagoog. Elisabet Koit, õpetaja: Õppetegevuse planeerimisel lähtun eelkõige sellest, et teema haakuks laste ümbritseva keskkonna, nende huvide või kombineeritult mõlemaga. Näiteks on meil olnud teemaks Austraalia loomad; samas võtsime lisaks võrdlusesse ka loomad Eestist ja Aafrikast. Olulisem tunnis käsitletavast teemast on aga see, et lapsed kuuleksid oma emakeelt, et nad oleksid selle sees ja saaksid sellest osa. Tegelikult on tunni teema teisejärguline. Laste keeleline tase mängu-toas on suhteliselt erinev. On lapsi kellest on näha, et nendega tegeldakse kodus, neid õpetatakse ja nad on ka ise huvitatud tunnis aktiivselt osalemast. Teine äärmus on aga see, kus lapsed ei kuule eesti keelt kodus peaaegu üldse; see on muidugi kurb, ja nende laste kaasamine on veidi keerulisem. Oma tundidesse armastan ma ka integreerida laule ja laulumänge. See annab lastele väga positivse kogemuse ja samas jääb ka keele kõla, laulu rütm ja riim neid veel kauaks "kummitama". See on nagu salaseemne istutamine. Kõige paremas mõttes. Teemade edaspidine kavandamine sõltub laste tasemest, huvist ja meie kohtumiste tihedusest. Kindlasti tahaks endiselt pöörata tähelepanu lapsi ümbritsevale ja tuua sisse ka eestimaist. Minu meelest on vahva kui meil on võrdluses Eesti ja Austraalia. Esiteks suurendab see laste teadmisi Eestist, teiseks areneb neist võrdlemisoskus ja kolmandaks, mis on kõige tähtsam, see kõik toimub eesti keeles. Isegi kui õpitu ununeb, siis keele kõla ja rütm jääb. Siinkohal panen kindlasti ka emmedele südamele lastega ikka oma emakeeles rääkida. Inglise keel – see ümbritseb meid siin niikuinii. Aga ärgem mingem lihtsamat teedpidi! Mingem ilusamat teedpidi. Ehkki olen üsna hõivatud oma siinse igapäevatööga, on eesti lastega kooskäimine mind emotsionaalselt kuigivõrd palju positiivselt tõstnud. Mul on hea meel anda oma panus meie keelekultuuri jätkumisele ja püsimisele. Iga kord kui meie tunnike on jälle seljataha jäänud, tärkab minus üks väga armas tunne - see, et me saime jälle olla meie, me saime olla koos ja anda edasi seda, mis on meile oluline. Ainult nii me hoiamegi end tegelikult elus ja hinges helisemas. Hoidkem siis, mis on oluline! Tallinlanna Sille Raagmets on elanud Austraalias pea 10 aastat ja juhendab mängutoas käsitööd ning on samuti mängutoa jutunurga algataja ja eestvedaja. Sille Raagmets, juhendaja: Elan Gold Coastil ja sõidan oma lastega enamus neljapäeviti tund aega, et saaks veeta aega koos eestlastega. Mina olen erialalt hotellis ürituste korraldaja, kuna mu mõlemad vanemad on pedagoogid, siis ei ole õpetamine mulle väga võõras teema. Olen kodune olnud nüüd juba 4 aastat oma kahe lapsega ja ikka on mulle meeldinud nendega midagi põnevat meisterdada. Käsitöövahendeid olen kokku ostnud juba oma pea neljaseks saava tütre beebi ajast ja meie hommikud lõpevad tihti laste värviliste sõrmede või kastidest mängumaja ehitamisega. Kindlasti õpetan ka oma lastele kudumist ja heegeldamist ja õmblemist, mida paljud kohalikud lapsed ei oska. Seega olen heameelega panustanud meie grupi käsitöötundidesse. Ideid kogun internetist (tihti Pinterest) ja ka laste käsitöö raamatutest, mida ema mulle on saatnud. Proovin käsitööd siduda tunni teemaga ja ka valida tegevusi, kus lapsed saaksid ise palju teha. Meil on erinevas vanuses lapsed ja veel suhteliselt väiksed, seega emad peavad alati ikka abis olema. Lastele käsitöötunnid väga meeldivad, samal ajal käib ju keele õpetamine ja uute väljendite õppimine. Kaks põnevamat tundi olid kui meisterdasime munakarpidest ämblikke ja käejäljest tuletõrje brigaadi. Lapsed tahtsid oma kunstiteosed koju kaasa võtta, et isadele näidata.Olen alustanud ka jutunurgaga, kus loen lastele hommiku lõpuks mõne raamatu. See on hea viis neid peale aktiivset tegevust maha rahustada ja jällegi keelt arendada. Idee sai alguse kodust kui lugesin uusi, Eestist kaasa tooduid raamatuid oma tütrele, kellele need väga meeldisid. Tegemist on suurte A3 suuruses raamatutega, kus on ilusad värvilised pildid, kokku on 14 raamatut erinevatel teemadel (meie pere, ehitame maja, kui ma suureks saan, seemnest kasvab puu jne). Samas lisan kindlasti palju erinevaid toredaid raamatuid vastavalt päeva teemale, näiteks huvitas eriti poisse kui luge-sime tuletõrjujatest. Paidest pärit professionaalne pere- ja portreefotograaf emme Crisly Tammekivi kinnitas Austraalias kanda pea 8 aastat tagasi. Tema tehtud on ka need toredad pildid, mis seda lugu saadavad. Crisly Tammekivi: Käime mängutoas iganädalaselt ja ootame alati pikkisilmi uut kokkusaamist. Iga ema meie mängutoas on omalaadse kogemuste ja oskuste pagasiga ja nii panustab igaüks kuidas oskused ja aeg seda parasjagu võimaldavad. Ilma emade aktiivse osaluseta ja loomulikult Kristina imelise juhtimiseta ei oleks ka mängutuba. Kõik on hingega asja juures, sest teeme seda ju endale ja oma lastele. Mul on kaks pisikest last - kohe neljaseks saav Kaspar ning 16-kuune Lola. Kuna laste isa on austraallane ja kõneleb vaid inglise keelt, siis laste kakskeelsuse saavutamine nõuab igapäevast tööd. Olen mõlemi lapsega rääkinud eesti keeles nende sündimisest saadik, kuid vanema lapse pealt on selgelt näha, et iseenesest eesti keel neile suhu ei saa, sest ingliskeele mõju on igapäeva elus kordades suurem. Parimaks eesti keele õpetamise viisiks lastele on eestikeelse keskkonna loomine. Seepärast olemegi Brisbane’is õnnega koos, et meil on Brisbane’i Eesti Mängutuba. Meil on tublid õpetajad, kes pisikestele iganädalaselt koolitunnid ettevalmistavad, kuid sellest võibolla veelgi olulisem on see, et meie lapsed teiste omasugustega koos aega veeta saavad ja eestikeelses keskonnas viibivad. Ühelt poolt aitab mängutoas käimine laste eesti keelt edendada, kuid lisaks seisneb ka selle väärtus teiste eesti emadega kohtumises ja üksteisele toeks olemises. Eestis juurat õppinud ning äsja Austraalias kihlunud Haapsalust pärit emme Elis Klimberg. Elis Klimberg: Enne, kui ma eelmise aasta jaanuaris oma toona 6-kuuse poja Henriga (1a 9k) Austraaliasse otsustasin migreeruda, valdas mind arusaadaval põhjusel meeletu hirm. Ei teadnud ma ju Austraalias pere kasvatamisest kuigi palju. Peas keerlesid küsimu-sed, kuidas ma ingliskeelses keskkonnas hakkama saan ning kuidas lapses eestlust säilitada? Olukorras, kus Henri isa ja minu elukaaslane on austraallane, oli minu jaoks prioriteediks leida endale kohalik eesti tugi-grupp, kellega koos eesti keelt ja kultuuri lapsele edasi anda. Brisbane Eesti Seltsi kaudu sain teada kohalikust eesti emmede grupist, mille armsad liikmed mind lahkelt kohe omaks võtsid. Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kuidas oleksin ilma nendeta siin kohanenud. Iganädalased kohtumised olid suurepäraseks info vahetamise ja eesti keele praktiseerimise kohaks. Kui ühel hetkel kujunes grupist Kristina eestvedamisel välja Brisbane'i Eesti Mängutuba (BEM), olime kõik õnnega koos – kindel programm, eestikeelsed mängud, laulud ja muud tegevused panid laste silmad särama. Mind valdab siiras rõõm, kui laps kodus mängutoas harjutatud laulu ümiseb. Väikerahvuse esindajana on eestlasele oluline kultuuriline ja keeleline järjepidevus, seda eriti väliseestlase vaatevinklist, kuna välisriigis on võimalused selleks ahtamad. Kakskeelsuse võtmesõnaks on keskkond. Seega, et säilitada ja kasvatada võõrsil sündinud või kasvanud lapses eesti „identiteeti", on oluline leida see järjepidevuse paik. Brisbane'is on üheks selliseks Brisbane'i Eesti Mängutuba, mis on samm lähemale suurele unistusele – kohalikule eesti koolile. Pole saladus, et kasvatada Austraalias eesti ja inglise keeles kõnelevat last, tuleb vaeva näha. Vanematele, kes soovivad lastele maast madalast anda võimaluse omandada ka eesti keel, on suureks toeks ja abiks üle Austraalia loodud ning tegutsevad mudilaste mängutoad. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad

Aale Kask-Ong 28. nov. 2014

Pole saladus, et kasvatada Austraalias eesti ja inglise keeles kõnelevat last, tuleb vaeva näha. Vanematele, kes soovivad lastele maast madalast anda võimaluse omandada ka eesti keel, on suureks toeks ja abiks üle Austraalia loodud ning tegutsevad mudilaste mängutoad.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Lastega ei saa kuidagi mööda Halloweenist. Sensoorseid elamusi pakkusid lastele jäätunud ämblikud. Foto: Crisly Tammekivi

Eelmises Meie Kodus oli juttu Brisbane'i Eesti Mängutoa asutamisest aasta tagasi, seekord räägime lähemalt, mis seal tehakse ja mida arvavad tegijad ise.Brisbane'i Eesti Mängutuba saab kokku iga nädala nelja-päev ja üle nädala laupäeviti. Päev algab Brisbane'i Eesti Mängutoas kogunemisega, lapsed saavad veidi mängida kui emmed seavad mänguruumi valmis. Edasi läheb asi juba tõsisemaks, toimub eesti keele tund. Peale seda on laulu- ja liikumisminut ning seejärel lõunaoode. Peale väikest kehakinnitust haaratakse lapsed taas muusikaga tegevusse, millele järgneb käsitöö osa. Hommiku lõpetab lõpulaul. Iga nädal on kindel teema, et arendada mitmekülgselt laste sõnavara. Teemade valikul võetakse arvesse aastaajad kui Eesti ja Austraalia olulised tähtpäevad.Laiemale pereringile on toimunud emadepäeva ja isadepäeva tähistamine, ees on veel jõulupidu. "Läbi pidulike kogunemiste, tuues kokku mängutoa perekondi demonstreerime kakskeelsetele lastele eesti keelt kõnelevate inimeste kogukonna suurust," räägib Brisbane'i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Toom-Berger. "Samuti luues positiivseid emotsioone lauldes, mängides, naerdes koos issi, vanaema-vanaisaga mängutoa keskkonnas tekitame lastele lõbusaid mälestusi."

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Brisbane’i Eesti Mängutoa õpetaja Elisabet Koit on Austraalia riigi poolt akrediteeritud alghariduse pedagoog. Pildil õpetab ta lapsi oma igapäevatööl Montessori koolis. Foto: erakogu

Elisabet Koit õpetab mängutoas kaks korda kuus laupäeviti. Elisabet on lõpetanud Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe. Hetkel töötab noor õpetaja Brisbane'i Kenmore & District Montessori Childrens House's. Elisabet on ka Austraalia Valitsuse poolt akrediteeritud alghariduse pedagoog.

Elisabet Koit, õpetaja: Õppetegevuse planeerimisel lähtun eelkõige sellest, et teema haakuks laste ümbritseva keskkonna, nende huvide või kombineeritult mõlemaga. Näiteks on meil olnud teemaks Austraalia loomad; samas võtsime lisaks võrdlusesse ka loomad Eestist ja Aafrikast. Olulisem tunnis käsitletavast teemast on aga see, et lapsed kuuleksid oma emakeelt, et nad oleksid selle sees ja saaksid sellest osa. Tegelikult on tunni teema teisejärguline.

Laste keeleline tase mängu-toas on suhteliselt erinev. On lapsi kellest on näha, et nendega tegeldakse kodus, neid õpetatakse ja nad on ka ise huvitatud tunnis aktiivselt osalemast. Teine äärmus on aga see, kus lapsed ei kuule eesti keelt kodus peaaegu üldse; see on muidugi kurb, ja nende laste kaasamine on veidi keerulisem.

Oma tundidesse armastan ma ka integreerida laule ja laulumänge. See annab lastele väga positivse kogemuse ja samas jääb ka keele kõla, laulu rütm ja riim neid veel kauaks "kummitama". See on nagu salaseemne istutamine. Kõige paremas mõttes.

Teemade edaspidine kavandamine sõltub laste tasemest, huvist ja meie kohtumiste tihedusest. Kindlasti tahaks endiselt pöörata tähelepanu lapsi ümbritsevale ja tuua sisse ka eestimaist. Minu meelest on vahva kui meil on võrdluses Eesti ja Austraalia. Esiteks suurendab see laste teadmisi Eestist, teiseks areneb neist võrdlemisoskus ja kolmandaks, mis on kõige tähtsam, see kõik toimub eesti keeles. Isegi kui õpitu ununeb, siis keele kõla ja rütm jääb. Siinkohal panen kindlasti ka emmedele südamele lastega ikka oma emakeeles rääkida. Inglise keel – see ümbritseb meid siin niikuinii. Aga ärgem mingem lihtsamat teedpidi! Mingem ilusamat teedpidi.

Ehkki olen üsna hõivatud oma siinse igapäevatööga, on eesti lastega kooskäimine mind emotsionaalselt kuigivõrd palju positiivselt tõstnud. Mul on hea meel anda oma panus meie keelekultuuri jätkumisele ja püsimisele. Iga kord kui meie tunnike on jälle seljataha jäänud, tärkab minus üks väga armas tunne - see, et me saime jälle olla meie, me saime olla koos ja anda edasi seda, mis on meile oluline. Ainult nii me hoiamegi end tegelikult elus ja hinges helisemas. Hoidkem siis, mis on oluline!

Tallinlanna Sille Raagmets on elanud Austraalias pea 10 aastat ja juhendab mängutoas käsitööd ning on samuti mängutoa jutunurga algataja ja eestvedaja.

Sille Raagmets, juhendaja: Elan Gold Coastil ja sõidan oma lastega enamus neljapäeviti tund aega, et saaks veeta aega koos eestlastega. Mina olen erialalt hotellis ürituste korraldaja, kuna mu mõlemad vanemad on pedagoogid, siis ei ole õpetamine mulle väga võõras teema. Olen kodune olnud nüüd juba 4 aastat oma kahe lapsega ja ikka on mulle meeldinud nendega midagi põnevat meisterdada. Käsitöövahendeid olen kokku ostnud juba oma pea neljaseks saava tütre beebi ajast ja meie hommikud lõpevad tihti laste värviliste sõrmede või kastidest mängumaja ehitamisega. Kindlasti õpetan ka oma lastele kudumist ja heegeldamist ja õmblemist, mida paljud kohalikud lapsed ei oska.

Seega olen heameelega panustanud meie grupi käsitöötundidesse. Ideid kogun internetist (tihti Pinterest) ja ka laste käsitöö raamatutest, mida ema mulle on saatnud. Proovin käsitööd siduda tunni teemaga ja ka valida tegevusi, kus lapsed saaksid ise palju teha. Meil on erinevas vanuses lapsed ja veel suhteliselt väiksed, seega emad peavad alati ikka abis olema. Lastele käsitöötunnid väga meeldivad, samal ajal käib ju keele õpetamine ja uute väljendite õppimine.

Kaks põnevamat tundi olid kui meisterdasime munakarpidest ämblikke ja käejäljest tuletõrje brigaadi. Lapsed tahtsid oma kunstiteosed koju kaasa võtta, et isadele näidata.Olen alustanud ka jutunurgaga, kus loen lastele hommiku lõpuks mõne raamatu. See on hea viis neid peale aktiivset tegevust maha rahustada ja jällegi keelt arendada. Idee sai alguse kodust kui lugesin uusi, Eestist kaasa tooduid raamatuid oma tütrele, kellele need väga meeldisid. Tegemist on suurte A3 suuruses raamatutega, kus on ilusad värvilised pildid, kokku on 14 raamatut erinevatel teemadel (meie pere, ehitame maja, kui ma suureks saan, seemnest kasvab puu jne). Samas lisan kindlasti palju erinevaid toredaid raamatuid vastavalt päeva teemale, näiteks huvitas eriti poisse kui luge-sime tuletõrjujatest.

Paidest pärit professionaalne pere- ja portreefotograaf emme Crisly Tammekivi kinnitas Austraalias kanda pea 8 aastat tagasi. Tema tehtud on ka need toredad pildid, mis seda lugu saadavad.

Crisly Tammekivi: Käime mängutoas iganädalaselt ja ootame alati pikkisilmi uut kokkusaamist. Iga ema meie mängutoas on omalaadse kogemuste ja oskuste pagasiga ja nii panustab igaüks kuidas oskused ja aeg seda parasjagu võimaldavad. Ilma emade aktiivse osaluseta ja loomulikult Kristina imelise juhtimiseta ei oleks ka mängutuba. Kõik on hingega asja juures, sest teeme seda ju endale ja oma lastele.

Mul on kaks pisikest last - kohe neljaseks saav Kaspar ning 16-kuune Lola. Kuna laste isa on austraallane ja kõneleb vaid inglise keelt, siis laste kakskeelsuse saavutamine nõuab igapäevast tööd. Olen mõlemi lapsega rääkinud eesti keeles nende sündimisest saadik, kuid vanema lapse pealt on selgelt näha, et iseenesest eesti keel neile suhu ei saa, sest ingliskeele mõju on igapäeva elus kordades suurem.

Parimaks eesti keele õpetamise viisiks lastele on eestikeelse keskkonna loomine. Seepärast olemegi Brisbane’is õnnega koos, et meil on Brisbane’i Eesti Mängutuba. Meil on tublid õpetajad, kes pisikestele iganädalaselt koolitunnid ettevalmistavad, kuid sellest võibolla veelgi olulisem on see, et meie lapsed teiste omasugustega koos aega veeta saavad ja eestikeelses keskonnas viibivad. Ühelt poolt aitab mängutoas käimine laste eesti keelt edendada, kuid lisaks seisneb ka selle väärtus teiste eesti emadega kohtumises ja üksteisele toeks olemises.

Eestis juurat õppinud ning äsja Austraalias kihlunud Haapsalust pärit emme Elis Klimberg.

Elis Klimberg: Enne, kui ma eelmise aasta jaanuaris oma toona 6-kuuse poja Henriga (1a 9k) Austraaliasse otsustasin migreeruda, valdas mind arusaadaval põhjusel meeletu hirm. Ei teadnud ma ju Austraalias pere kasvatamisest kuigi palju. Peas keerlesid küsimu-sed, kuidas ma ingliskeelses keskkonnas hakkama saan ning kuidas lapses eestlust säilitada?

Olukorras, kus Henri isa ja minu elukaaslane on austraallane, oli minu jaoks prioriteediks leida endale kohalik eesti tugi-grupp, kellega koos eesti keelt ja kultuuri lapsele edasi anda. Brisbane Eesti Seltsi kaudu sain teada kohalikust eesti emmede grupist, mille armsad liikmed mind lahkelt kohe omaks võtsid. Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kuidas oleksin ilma nendeta siin kohanenud. Iganädalased kohtumised olid suurepäraseks info vahetamise ja eesti keele praktiseerimise kohaks. Kui ühel hetkel kujunes grupist Kristina eestvedamisel välja Brisbane'i Eesti Mängutuba (BEM), olime kõik õnnega koos – kindel programm, eestikeelsed mängud, laulud ja muud tegevused panid laste silmad särama. Mind valdab siiras rõõm, kui laps kodus mängutoas harjutatud laulu ümiseb.

Väikerahvuse esindajana on eestlasele oluline kultuuriline ja keeleline järjepidevus, seda eriti väliseestlase vaatevinklist, kuna välisriigis on võimalused selleks ahtamad. Kakskeelsuse võtmesõnaks on keskkond. Seega, et säilitada ja kasvatada võõrsil sündinud või kasvanud lapses eesti „identiteeti", on oluline leida see järjepidevuse paik. Brisbane'is on üheks selliseks Brisbane'i Eesti Mängutuba, mis on samm lähemale suurele unistusele – kohalikule eesti koolile.

Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad Pole saladus, et kasvatada Austraalias eesti ja inglise keeles kõnelevat last, tuleb vaeva näha. Vanematele, kes soovivad lastele maast madalast anda võimaluse omandada ka eesti keel, on suureks toeks ja abiks üle Austraalia loodud ning tegutsevad mudilaste mängutoad.
Kuidas lapsed Brisbane’i Eesti Mängutoas eesti keelt õpivad
Ühelt poolt on paarileheküljelise kodulehtede valmistamine on samuti tulevikkuvaatav. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et veebilehtede loomine mille puhul on alati ajavaru lepingud veebilehtede valmistamine kaasaegselt kodulehe terviklik lähenemine lihtne veebilehe valmistamine viimistletult ja see paistab välja miks mitte ka selge struktuuriga veebilehe uuendamine mõistlikult kui on asjatundlik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: