Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks

Esimest korda on Brisbane’is niipalju eesti lapsi, et aastapäevad on tegutsenud Brisbane’i Eesti Mängutuba. Brisbane’i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Berger-Toom, kes on Eestis õppinud filoloogiat ning täna teeb majandusmagistrit Austraalias, käed rüpes ei istu. Üks projekt on ajanud teist taga. Kui me tahame siinmail kasvatada tulevasi Ilveseid, siis pole valikut.

Brisbane'i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Toom-Berger abikaasa ja tütre Oliviga. Foto: erakoguBrisbane'i Eesti Mängu-toas käib praegu 28 eesti last. Kuidas on niipalju eesti lapsi saanud Brisbane'i? Kes on nen-de vanemad? Kristina Toom-Berger: Eestlannad on sattunud Brisbane'i täiesti erinevatel põhjustel. Paljusid on siia toonud nende porfessionaalne töö, aastate möödudes on leitud elukaaslane ning pere loodud. Suur hulk eestlannasid on kohtunud oma partneriga Euroopas elades, abiellunud ning kolinud abikaasa kodulinna. Loomilikult on tuldud ka töö-ja puhkeviisaga maailma avastama, leitud partner ja edasi pere loodud. Haridushimulised noored eestlannad on valinud ka kohalikud koolid enda täiendamiseks ning asjade loomuliku arenguna siia kanda kinnitanud. Brisbane'i emade taustad on erinevad ja see kindlasti rikastab mängutuba. Enamus on Brisbane'i Eesti Mängutoas segapered, kus naispool on eestlane ja teine pool muust rahvusest.   Kas teil on ka peresid, kus mõlemad vanemad on eestlased? Kristina Toom-Berger: Brisbane'is ja selle ümbruses elab perekondasid, kus mõlemad vanemad on eestlased, aga meie mängutoas aktiivselt osalevatest perekondadest on kõik 100% segapered. Nii üllatav on kuulda kui erinevad on perekondade taustad erinevates Austraalia linnades. Rääkides Sydney emmedega olen kuulnud, et seal on palju peresid, kus mõlemad vanemad on eestlased. Meil ei ole ühtegi peret, kus mõlemad vanemad on eestlased. On üks pere, kes on eestivenelased aga esimene keel on neil kodus olnud vene keel, kuid neil on eesti pass. Sellest tulenevad ka mängutubade erinevad vajadused erinevates Austraalia linnades.   Meie Kodu on varem kirjutanud Airi Ilissoni asutatud Brisbane'i Beebiklubist. Aga mis tuli selleks ära teha, et eelmise aasta novembris käima lükata Brisbane'i Eesti Mängutuba ja et see hakkaks regulaarselt kokku saama?  Kristina Toom-Berger: Kui Brisbane'i beebiklubi kõrgpunkt möödus, siis emad jätkasid kokkusaamist üksteise juures kodudes. Kui mulle sündis tütar Olivia, olin ma kutsutud sõbranna Helen Worth'i poolt ühele toredale teejoomisele. Suureks mureks sai peagi see, et emade graafikud on tihedad ja kodud hakkasid väikeseks jääma meie suurenevale grupile. Lapsed vajasid rohkem ruumi ringi jooksmiseks. Asjade loomuliku arenguna tekkis meil vajadus regulaarse kokkusaamise päeva ja ruumi järele.Kuna ma olen tegev Queensland Playgroup'is, tekkis idee, kas me võiks nende ruumides teha bilingual grupi. Playgroup'i peakontori poolt võeti meie grupi taotlus rõõmuga vastu. Nii ma pakkusingi siinsetele eesti emadele välja, et on võimalus hakata kokku saama kindlal päeval kindlas kohas. Meie playgroup'i maja on üks suuremaid, hea asukohga ning varustatud rohkete mänguasjadega erinevatle vanusegruppidele. Maja on spetsiaalselt lastele kohandatud kohalikke turvanõudeid jälgides, samuti on ta varustatud lastele sobiliku mööbliga ning muude vahenditega. See on nagu minilasteaed. Lisaks on Kitchener Road'il asuv maja ka modernse õhukonditsioneeriga, milleta Queensland'is elades on väga raske hakkama saada, eriti kui perekonnas on väikesed beebid ning energilised lapsed.Esimene proovitund oli eelmisel aastal 22. novembril, kus emadele anti võimalus tutvuda playgroup'i majaga. Asukohat sobis paljudele meie perekondadele kuna oleme ainult 6 kilomeetrit kesklinnast.   Kvalifitseeritud õpetajatest Brisbane'i Eesti Mängutoal puudust ei ole, teil on suisa neli pedagoogilise taustaga inimest. Kuidas Te olete nad leidnud? Kas kõik on lapsevanemad? Kristina Toom-Berger: Selle aasta alguses kavandades ning arendades mängutoa päevaprogrammi tekkis meil vajadus kvalifitseeritud eelkooliealiste laste õpetajate järgi. Samal ajal olin ma kirjavahetuses proua Tiiu Salasooga, kes oskas mulle soovitada kahte noort Brisbane'is elavat eestlannast pedagoogi: Anna Kull ja Elisabet Koit. Anna, kes omab eesti keele õpetaja magistrikraadi juhendas meid esimesel poolaastal ning on hetkel puhkusel. Elisabet on akrediteeritud alghariduse pedagoog Austraalia Valitsuse poolt ning õpetab mängutoa lapsi laupäeviti.Piret Hill ühines meiega juba märtsis, aga nooremate laste õpetamisega alustas eestlanna alles paar kuud tagasi ning on oma kvalifikatsiooni omandanud Londonis. Sille Saagmets on samuti ametis nooremate laste juhendamisega. Kuna Piret ja Sille on samal ajal ka lapsevanemad, siis nemad kuulsid mängutoast Facebook'i lehekülgedel olevate kuulutuste kaudu. Informatsioon meie tegemistest liigub ka suust suhu ning Brisbane'i Eesti Seltsi inimesed on suunanud noori perekondi mängutuppa.   Sul on käsil ka Brisbane'i Eesti Mängutoa veebilehe loomine. Kellele see on suunatud ja saab suhtluskanaliks olema? Kristina Toom-Berger: Veebilehekülje loomise esmane eesmärk on teavitada kultuuriülestele perekondadele, kes on huvitatud oma lastele eesti keele ja kultuuri õpetamisest, Brisbane'i Eesti Mängutoa olemasolust ning tegemistest. Ma mõtlesin selle üle kaua, kas on üldse vaja veebilehte ja miks seda on vaja. Mängutoal on väga aktiivne kinnine Facebook'i lehekülg, aga seda avalikustada ei ole võimalik väga erinevatel põhjustel.Samas informatsiooni on vaja jagada. Kes me oleme ja mida me teeme ja kuidas me oleme organiseeritud. Teine oluline moment on mängutoa olemasolu teavitamine kohalikele organisatsioonile. Nimelt paar kuud tagasi organiseerisin ma mängutoa kehalise kasvatuse õpetajale treeningprogrammi Football Federation Queensland'i kaudu. Ja ainult paar päeva tagasi, kui mängutoa tunni teemaks oli tuleohutus, korraldasime Brisbane'i Tuletõrje ja Päästeameti kaudu tuletõrjeauto presenteerimist lastele. Selliste asjade organiseerimisel on veebilehekülje olemasolu väga positiivne ning lihtsustab meie olemasolu tõestamist. Veebileheküljel saab olema ka väga oluline funktsioon eesti keelsete lasteraamatute laenutamise näol. See on eriti tähtis kui kõik Eestis annetatud 400 raamatut jõuavad Brisbane'i.   Eesti meedias pälvis tähelepanu Sinu algatatud raamatuprojekt, mille käigus annetati Brisbane'i Eesti Mängutoale 400 raamatut, kas see tuli Sulle ka üllatusena, et lahkelt Austraalia eestlastele nii palju raamatuid annetati?  Kristina Toom-Berger: Pojekti käivitamise alguses olin ma ka ise natukene skeptiline, kuidas sellele vaadatakse ja kas üldse tuleb vastukaja. Peagi kadusid kõik kõhklused, inimesed helistasid Tartust, Tallinnast, Kuressaarest ning lahkete annetajate poolt kogutud raamatute arv aina kasvas. Niivõrd positiivset vastukaja ma ei osanud iialgi ette arvata. Isegi teistes välisriikides asuvad sõbrad ja tuttavad saatsid meile nõustavaid e-maile. Sõbranna, kes juhendab Uppsala Ülikooli raamatukogu Rootsis, saatis meie mängu-toale väga toreda ja õpetliku kirja, kuidas koostada mängutoa minilasteraamatukogu.Inimesed Eestis on väga lahked ning mõistavad meie suurt puudust eestikeelsete lasteraamatute järele. Annetajate seas oli palju Brisbane’i emmede  perekondi, sugulasi, sòpru, sõprade sõpru. Heategevusseltsid võtsid samuti vedu ning organiseerisid raamatute korjandusi omalt poolt. Saaremaa ajalehed reklaamisid meie kampaaniat. Meie tänu on ületamatu!    Brisbane’i Eesti Mängutoa pere pole ka unustanud emmesid endid. Teil on käinud põnevaid külalisesinejaid, hiljuti leidis aset leivaküpsetamiskursus ja plaanis on alustada rahvatantsutundidega?  Kristina Toom-Berger: Kui emmed on õnnelikud, siis on lapsed õnnelikud. Püüame üksteist toetada jõu ja nõuga. Noortel emadel, kelle lähedased elavad kaugel kodumaal ning väga tihti ka partneri või abikaasa perekond asub teises linnas võib mõnikord olla väga raske. Teiste eestlannadest emade toetus sellistes olukordades on väga oluline.Mängutoa emade jaoks on korraldatud mitmeid ühe minuti loenguid erinevate külalisesinejate poolt. Aasta alguses külastas meid doktorant Kristel Siilak, kes rääkis meile kakskeelsetest perekondadest. Eestlannast hambaarst Marii Campbell’i loengu laste hammaste tervishoiust oli nii huvitav, et meil tuli korraldada korduskohtumine. Loodame, et varsti on meil võimalus kohtuda doktorandist logopeedi Anna-Liisa Suttiga, et arutada laste kõnearengu probleemidest ning õppejõu Dr Mariann Märtsiniga, kes tuleb meile rääkima laste sõpruse olulisusest. Kõik nimetatud eestlannad elavad, töötavad ja õpivad Brisbane’is. Hetkel võtavad mängutoa programmidest aktiivselt osa Marii ja Mariann’i perekond.   Mis seis on rahvatantsuga? Kas Brisbane saab oma rühma?  Kristina Toom-Berger: Mul on 10 tüdrukut, kes hoiavad kätt püsti ja tahavad rahvatantsu õppida. Püüan leida eesti keelt kõnelevat rahvatantsu õpetajat. Leidsin ühe noore tüdruku Eestist, aga tema tuleb siia alles järgmisel suvel. Me tahaksime alustada varem. Ruum on olemas, grammofon on olemas, aga õpetajat ei ole veel.    Mis kannustab teid seda kõike tegema?  Kristina Toom-Berger: Praegu on paljud emmed kodused, aga me küsime endalt, mis toimub homme, ülehomme, paari aasta pärast. Meil tuleb täna ja praegu investeerida aega ja vahendeid uue põlvakonna keeleõppeks. Küsimus on, miks seda teha? Meil on olemas suurepärane näide - kes on täna Eesti president? Toomas Hendrik Ilves. Kus tema oma lapsepõlve veetis? Rootsis ning hiljem USA’s. Ta on välis-eesti poiss! Meie Brisbane’i mängutoas on 28 last. Võib olla mõni neist on tulevane president võibolla arst, või insener, kui me täna ei aita nende laste keelelist poolt arendada, homme võib olla juba liiga hilja. Ei ole 28 poissi ja tüdrukut, kes saavad tulevikus eesti keelega hakkama. Meil oleks siiralt heameel kui nad kõik tulevikus räägiksid puhtalt eesti keelt või vähemalt saaksid hakkama eesti keeles suheldes.   Kes on Austraalias Brisbane’i Mängutoa suuremad toetajad?  Kristina Toom-Berger: Kindlasti kõige suuremad tänud lähevad Austraalia Eesti Seltside Liidule, Brisbane Eesti Seltsile, Eesti peakonsulile Austraalias ning paljudele eraisikust toetajatele. Muidugi ilma kõigi Brisbane’i mängutoa emmede toetuseta ei oleks mängutuba see, mis ta täna on. Samas rahaline toetus on väga oluline. Esimesel aastal Austraalia Seltside Liit toetas meid palju ja see on meid tohutult aidanud. Meil on olnud võimalik arendada vahvaid programme ning tegevusi laste eesti keele arenguks. Meil tuleb ka rõhutada õpetajate tasustamise olulisust. Kui meil on aabitsad, aga ei ole hea ettevalmistusega õpetajaid, siis on üsna raske lastele tähti õpetada. Kui meil on õpetajad, siis hoolimata aabitsa puudumisest saame lapsed ikkagi lugema õpetada. Palju õnne sünnipäevaks just kõndima õppinud Mängutuba!Brisbane’i Eesti Mängutuba kannab hoolt ka emmede eest. Musta leiva küpsetamiskursusel õppisid emad ise korralikku rukkileiba tegema. Foto: Crisly Tammekivi Esimest korda on Brisbane’is niipalju eesti lapsi, et aastapäevad on tegutsenud Brisbane’i Eesti Mängutuba. Brisbane’i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Berger-Toom, kes on Eestis õppinud filoloogiat ning täna teeb majandusmagistrit Austraalias, käed rüpes ei istu. Üks projekt on ajanud teist taga. Kui me tahame siinmail kasvatada tulevasi Ilveseid, siis pole valikut. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks

Aale Kask-Ong 14. nov. 2014

Esimest korda on Brisbane’is niipalju eesti lapsi, et aastapäevad on tegutsenud Brisbane’i Eesti Mängutuba.
Brisbane’i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Berger-Toom, kes on Eestis õppinud filoloogiat ning täna teeb majandusmagistrit Austraalias, käed rüpes ei istu. Üks projekt on ajanud teist taga. Kui me tahame siinmail kasvatada tulevasi Ilveseid, siis pole valikut.

Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks
Brisbane'i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Toom-Berger abikaasa ja tütre Oliviga. Foto: erakogu

Brisbane'i Eesti Mängu-toas käib praegu 28 eesti last. Kuidas on niipalju eesti lapsi saanud Brisbane'i? Kes on nen-de vanemad?

Kristina Toom-Berger: Eestlannad on sattunud Brisbane'i täiesti erinevatel põhjustel. Paljusid on siia toonud nende porfessionaalne töö, aastate möödudes on leitud elukaaslane ning pere loodud. Suur hulk eestlannasid on kohtunud oma partneriga Euroopas elades, abiellunud ning kolinud abikaasa kodulinna. Loomilikult on tuldud ka töö-ja puhkeviisaga maailma avastama, leitud partner ja edasi pere loodud. Haridushimulised noored eestlannad on valinud ka kohalikud koolid enda täiendamiseks ning asjade loomuliku arenguna siia kanda kinnitanud. Brisbane'i emade taustad on erinevad ja see kindlasti rikastab mängutuba. Enamus on Brisbane'i Eesti Mängutoas segapered, kus naispool on eestlane ja teine pool muust rahvusest.

 

Kas teil on ka peresid, kus mõlemad vanemad on eestlased?

Kristina Toom-Berger: Brisbane'is ja selle ümbruses elab perekondasid, kus mõlemad vanemad on eestlased, aga meie mängutoas aktiivselt osalevatest perekondadest on kõik 100% segapered. Nii üllatav on kuulda kui erinevad on perekondade taustad erinevates Austraalia linnades. Rääkides Sydney emmedega olen kuulnud, et seal on palju peresid, kus mõlemad vanemad on eestlased. Meil ei ole ühtegi peret, kus mõlemad vanemad on eestlased. On üks pere, kes on eestivenelased aga esimene keel on neil kodus olnud vene keel, kuid neil on eesti pass. Sellest tulenevad ka mängutubade erinevad vajadused erinevates Austraalia linnades.

 

Meie Kodu on varem kirjutanud Airi Ilissoni asutatud Brisbane'i Beebiklubist. Aga mis tuli selleks ära teha, et eelmise aasta novembris käima lükata Brisbane'i Eesti Mängutuba ja et see hakkaks regulaarselt kokku saama?

 Kristina Toom-Berger: Kui Brisbane'i beebiklubi kõrgpunkt möödus, siis emad jätkasid kokkusaamist üksteise juures kodudes. Kui mulle sündis tütar Olivia, olin ma kutsutud sõbranna Helen Worth'i poolt ühele toredale teejoomisele. Suureks mureks sai peagi see, et emade graafikud on tihedad ja kodud hakkasid väikeseks jääma meie suurenevale grupile. Lapsed vajasid rohkem ruumi ringi jooksmiseks. Asjade loomuliku arenguna tekkis meil vajadus regulaarse kokkusaamise päeva ja ruumi järele.Kuna ma olen tegev Queensland Playgroup'is, tekkis idee, kas me võiks nende ruumides teha bilingual grupi. Playgroup'i peakontori poolt võeti meie grupi taotlus rõõmuga vastu. Nii ma pakkusingi siinsetele eesti emadele välja, et on võimalus hakata kokku saama kindlal päeval kindlas kohas. Meie playgroup'i maja on üks suuremaid, hea asukohga ning varustatud rohkete mänguasjadega erinevatle vanusegruppidele. Maja on spetsiaalselt lastele kohandatud kohalikke turvanõudeid jälgides, samuti on ta varustatud lastele sobiliku mööbliga ning muude vahenditega. See on nagu minilasteaed. Lisaks on Kitchener Road'il asuv maja ka modernse õhukonditsioneeriga, milleta Queensland'is elades on väga raske hakkama saada, eriti kui perekonnas on väikesed beebid ning energilised lapsed.Esimene proovitund oli eelmisel aastal 22. novembril, kus emadele anti võimalus tutvuda playgroup'i majaga. Asukohat sobis paljudele meie perekondadele kuna oleme ainult 6 kilomeetrit kesklinnast.

 

Kvalifitseeritud õpetajatest Brisbane'i Eesti Mängutoal puudust ei ole, teil on suisa neli pedagoogilise taustaga inimest. Kuidas Te olete nad leidnud? Kas kõik on lapsevanemad?

Kristina Toom-Berger: Selle aasta alguses kavandades ning arendades mängutoa päevaprogrammi tekkis meil vajadus kvalifitseeritud eelkooliealiste laste õpetajate järgi. Samal ajal olin ma kirjavahetuses proua Tiiu Salasooga, kes oskas mulle soovitada kahte noort Brisbane'is elavat eestlannast pedagoogi: Anna Kull ja Elisabet Koit. Anna, kes omab eesti keele õpetaja magistrikraadi juhendas meid esimesel poolaastal ning on hetkel puhkusel. Elisabet on akrediteeritud alghariduse pedagoog Austraalia Valitsuse poolt ning õpetab mängutoa lapsi laupäeviti.Piret Hill ühines meiega juba märtsis, aga nooremate laste õpetamisega alustas eestlanna alles paar kuud tagasi ning on oma kvalifikatsiooni omandanud Londonis. Sille Saagmets on samuti ametis nooremate laste juhendamisega. Kuna Piret ja Sille on samal ajal ka lapsevanemad, siis nemad kuulsid mängutoast Facebook'i lehekülgedel olevate kuulutuste kaudu. Informatsioon meie tegemistest liigub ka suust suhu ning Brisbane'i Eesti Seltsi inimesed on suunanud noori perekondi mängutuppa.

 

Sul on käsil ka Brisbane'i Eesti Mängutoa veebilehe loomine. Kellele see on suunatud ja saab suhtluskanaliks olema?

Kristina Toom-Berger: Veebilehekülje loomise esmane eesmärk on teavitada kultuuriülestele perekondadele, kes on huvitatud oma lastele eesti keele ja kultuuri õpetamisest, Brisbane'i Eesti Mängutoa olemasolust ning tegemistest. Ma mõtlesin selle üle kaua, kas on üldse vaja veebilehte ja miks seda on vaja. Mängutoal on väga aktiivne kinnine Facebook'i lehekülg, aga seda avalikustada ei ole võimalik väga erinevatel põhjustel.Samas informatsiooni on vaja jagada. Kes me oleme ja mida me teeme ja kuidas me oleme organiseeritud. Teine oluline moment on mängutoa olemasolu teavitamine kohalikele organisatsioonile. Nimelt paar kuud tagasi organiseerisin ma mängutoa kehalise kasvatuse õpetajale treeningprogrammi Football Federation Queensland'i kaudu. Ja ainult paar päeva tagasi, kui mängutoa tunni teemaks oli tuleohutus, korraldasime Brisbane'i Tuletõrje ja Päästeameti kaudu tuletõrjeauto presenteerimist lastele. Selliste asjade organiseerimisel on veebilehekülje olemasolu väga positiivne ning lihtsustab meie olemasolu tõestamist. Veebileheküljel saab olema ka väga oluline funktsioon eesti keelsete lasteraamatute laenutamise näol. See on eriti tähtis kui kõik Eestis annetatud 400 raamatut jõuavad Brisbane'i.

 

Eesti meedias pälvis tähelepanu Sinu algatatud raamatuprojekt, mille käigus annetati Brisbane'i Eesti Mängutoale 400 raamatut, kas see tuli Sulle ka üllatusena, et lahkelt Austraalia eestlastele nii palju raamatuid annetati? 

Kristina Toom-Berger: Pojekti käivitamise alguses olin ma ka ise natukene skeptiline, kuidas sellele vaadatakse ja kas üldse tuleb vastukaja. Peagi kadusid kõik kõhklused, inimesed helistasid Tartust, Tallinnast, Kuressaarest ning lahkete annetajate poolt kogutud raamatute arv aina kasvas. Niivõrd positiivset vastukaja ma ei osanud iialgi ette arvata. Isegi teistes välisriikides asuvad sõbrad ja tuttavad saatsid meile nõustavaid e-maile. Sõbranna, kes juhendab Uppsala Ülikooli raamatukogu Rootsis, saatis meie mängu-toale väga toreda ja õpetliku kirja, kuidas koostada mängutoa minilasteraamatukogu.Inimesed Eestis on väga lahked ning mõistavad meie suurt puudust eestikeelsete lasteraamatute järele. Annetajate seas oli palju Brisbane’i emmede  perekondi, sugulasi, sòpru, sõprade sõpru. Heategevusseltsid võtsid samuti vedu ning organiseerisid raamatute korjandusi omalt poolt. Saaremaa ajalehed reklaamisid meie kampaaniat. Meie tänu on ületamatu! 

 

Brisbane’i Eesti Mängutoa pere pole ka unustanud emmesid endid. Teil on käinud põnevaid külalisesinejaid, hiljuti leidis aset leivaküpsetamiskursus ja plaanis on alustada rahvatantsutundidega? 

Kristina Toom-Berger: Kui emmed on õnnelikud, siis on lapsed õnnelikud. Püüame üksteist toetada jõu ja nõuga. Noortel emadel, kelle lähedased elavad kaugel kodumaal ning väga tihti ka partneri või abikaasa perekond asub teises linnas võib mõnikord olla väga raske. Teiste eestlannadest emade toetus sellistes olukordades on väga oluline.Mängutoa emade jaoks on korraldatud mitmeid ühe minuti loenguid erinevate külalisesinejate poolt. Aasta alguses külastas meid doktorant Kristel Siilak, kes rääkis meile kakskeelsetest perekondadest. Eestlannast hambaarst Marii Campbell’i loengu laste hammaste tervishoiust oli nii huvitav, et meil tuli korraldada korduskohtumine. Loodame, et varsti on meil võimalus kohtuda doktorandist logopeedi Anna-Liisa Suttiga, et arutada laste kõnearengu probleemidest ning õppejõu Dr Mariann Märtsiniga, kes tuleb meile rääkima laste sõpruse olulisusest. Kõik nimetatud eestlannad elavad, töötavad ja õpivad Brisbane’is. Hetkel võtavad mängutoa programmidest aktiivselt osa Marii ja Mariann’i perekond.

 

Mis seis on rahvatantsuga? Kas Brisbane saab oma rühma? 

Kristina Toom-Berger: Mul on 10 tüdrukut, kes hoiavad kätt püsti ja tahavad rahvatantsu õppida. Püüan leida eesti keelt kõnelevat rahvatantsu õpetajat. Leidsin ühe noore tüdruku Eestist, aga tema tuleb siia alles järgmisel suvel. Me tahaksime alustada varem. Ruum on olemas, grammofon on olemas, aga õpetajat ei ole veel. 

 

Mis kannustab teid seda kõike tegema? 

Kristina Toom-Berger: Praegu on paljud emmed kodused, aga me küsime endalt, mis toimub homme, ülehomme, paari aasta pärast. Meil tuleb täna ja praegu investeerida aega ja vahendeid uue põlvakonna keeleõppeks. Küsimus on, miks seda teha? Meil on olemas suurepärane näide - kes on täna Eesti president? Toomas Hendrik Ilves. Kus tema oma lapsepõlve veetis? Rootsis ning hiljem USA’s. Ta on välis-eesti poiss! Meie Brisbane’i mängutoas on 28 last. Võib olla mõni neist on tulevane president võibolla arst, või insener, kui me täna ei aita nende laste keelelist poolt arendada, homme võib olla juba liiga hilja. Ei ole 28 poissi ja tüdrukut, kes saavad tulevikus eesti keelega hakkama. Meil oleks siiralt heameel kui nad kõik tulevikus räägiksid puhtalt eesti keelt või vähemalt saaksid hakkama eesti keeles suheldes.

 

Kes on Austraalias Brisbane’i Mängutoa suuremad toetajad? 

Kristina Toom-Berger: Kindlasti kõige suuremad tänud lähevad Austraalia Eesti Seltside Liidule, Brisbane Eesti Seltsile, Eesti peakonsulile Austraalias ning paljudele eraisikust toetajatele. Muidugi ilma kõigi Brisbane’i mängutoa emmede toetuseta ei oleks mängutuba see, mis ta täna on. Samas rahaline toetus on väga oluline. Esimesel aastal Austraalia Seltside Liit toetas meid palju ja see on meid tohutult aidanud. Meil on olnud võimalik arendada vahvaid programme ning tegevusi laste eesti keele arenguks. Meil tuleb ka rõhutada õpetajate tasustamise olulisust. Kui meil on aabitsad, aga ei ole hea ettevalmistusega õpetajaid, siis on üsna raske lastele tähti õpetada. Kui meil on õpetajad, siis hoolimata aabitsa puudumisest saame lapsed ikkagi lugema õpetada. Palju õnne sünnipäevaks just kõndima õppinud Mängutuba!

Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks
Brisbane’i Eesti Mängutuba kannab hoolt ka emmede eest. Musta leiva küpsetamiskursusel õppisid emad ise korralikku rukkileiba tegema. Foto: Crisly Tammekivi
Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks Esimest korda on Brisbane’is niipalju eesti lapsi, et aastapäevad on tegutsenud Brisbane’i Eesti Mängutuba. Brisbane’i Eesti Mängutoa asutaja Kristina Berger-Toom, kes on Eestis õppinud filoloogiat ning täna teeb majandusmagistrit Austraalias, käed rüpes ei istu. Üks projekt on ajanud teist taga. Kui me tahame siinmail kasvatada tulevasi Ilveseid, siis pole valikut.
Brisbane’i Eesti Mängutuba saab aastaseks
Olen ammu otsinud kiire veebilehe tegemine asjatundjatelt siis tasub otsida tegija. Professionaalse suhtumisega kodulehtede valmistamine on sisukuse poolest selleks postitan siia kodulehe koostamine http://www.aara.ee/Veebilehekulje_valmistamine_pillimangu-_ja_puhkpil_42-9#vi miks mitte uurida ka veebilehe valmistamine üldine õpetus ja vastupidavale platvormile mõjus veebilehtede valmistamine kuidas lähemalt elemendid
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: