Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias

Soomest alguse saanud kepikõnd (inglise keeles Nordic walking) on Eestis üsna levinud, aga Austraalias veel avastamata harrastus. Merike Viigisalu kokkupuude kepikõnniga algas juba Eestis ja nüüd loodab ta ka austraallasi kepikõnni pisikuga nakatada.

Merike Viigisalu on paberitega kepikõnniõpetaja. Foto: Nänsi Pahlberg Kaks korda nädalas õpetab ta kepikõnni kursust Mosmani Community College'is ja esmaspäeviti saavad kõik huvilised temaga ühineda Centennial pargis. Miks mitte proovida ja tutvustada Eestis populaarset ala ka siin.   Mis on kepikõnd ja kuidas Sa selleni jõudsid? Merike Viigisalu: Hakkasin sellega tegelema juba Eestis. Ostsin endale kepid, sest kõigil sõpradel olid ja see oli nii populaarne. Ma ei teadnud palju õigest tehnikast, aga hakkasin proovima ja avastasin, et tegemist polnud raketiteadusega. Kepikõnd on tegelikult nagu tavaline kõndimine, aga kuna kepid lükkavad sind maa küljest edasi, siis on samm normaalkõnniga võrreldes pisut pikem ning seetõttu saab kõndida kiiremini ja kaugemale. Tempot tehes saab ka trenni teha, sest suureneb energiakulu ja pikemad sammud on täiendavaks jõutreeninguks jalalihastele.   Miks mitte lihtsalt kõndida? Mis on kõige suurem vahe kepikõnnil ja tavalisel kõndimisel? Merike Viigisalu: Keppidega hakkab lisaks jalgadele liikuma ka ülakeha, kuna käed tõusevad kõrgemale ning tööd saavad selja-, õla- ja käelihased. Kes pole varem kepikõnniga tegelenud, võibki avastada muskleid, mida varem tundnud pole. Lisaks sellele on kepikõnd hea ka taastusraviks näiteks peale puusa- ja põlveoperatsioone, kuna keppidega kõndimine vähendab käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda.   Eestis on kepikõnd populaarne, aga kui palju siin Austraalias kepikõnnist teatakse? Merike Viigisalu: Austraalias kahjuks palju veel ei teata. Kui ma ise keppidega kõnnin, siis vaadatakse mind huvitava pilguga või arusaamatu näoga. Tihti kuulen ka kommentaare, et lund siin ju pole või et kas tulen suusatamast. Loodetavasti saab kepikõnd siin populaarsemaks, sest Austraalias on enamus aastast suveilm. Näiteks Sydney's on üheksa kuud aastast suvi ja ülejäänud kolme kuud kutsutakse talveks, mis on Eestiga võrreldes nagu kevad või sügis. Ehk siis saab aastaringselt õue jalutama minna ning ei pea muretsema paksult riidesse panemise, libeduse ja külma pärast.   Kepikõnni populariseerimisel Austraalias oled Sa haaranud härjal sarvist – oled omandanud kepikõnni juhendamise sertifikaadi ning õpetad kepikõnnikursust Mosmani Community College'is. Kuidas see juhtus? Merike Viigisalu: Kirjutasin kepikõnnist Mosmani Community College'isse ja kui mind intervjuule kutsuti, siis võtsin ka kepid kaasa. Peale lühikest jalutuskäiku oli minu intervjueerijal asi käpas ja nüüd on ta ka üks mu õpilastest. Järelikult hakkas meeldima. Oktoobrist õpetan Mosmanis kepikõndi neljapäeva ja pühapäeva hommikuti juba teist semestrit.   Räägi natuke oma kursusest. Mis on osalejate vanus? Mida te teete? Merike Viigisalu: Huvilisi on igas vanuses ning see on tore, sest kepikõnniga saab tegeleda igaüks valides endale sobiva tempo. Kepikõndi harrastades naudime ilusat maastikku, sotsialiseerume samal ajal, saame ka trenni teha. Kui pika sammuga liikuda ja end jõudsalt edasi lükata, siis kulutab inimene kuni 50% rohkem kaloreid kui tavalise kõndimisega. Lisaks sellele kasutame käimiskeppe ka võimlemisvahendina.   Kas kepikõndi saab harrastada iga kepiga või peaksid selleks olema spetsiaalsed kepid? Kas sobiks näiteks suusakepid? Merike Viigisalu: See on hea küsimus. Suusa- ja matkakeppidel on käerihm natuke teistsugune. Kõnnikeppidele on disainitud eraldi käerihm, mis tugevalt käe ümber olles toestavad kõndimist ja hoiavad kepid kõndija kõrval.   Milliseid käimiskeppe saab Austraalias osta? Merike Viigisalu: Estralian Trading Company impordib Austraaliasse Eesti päritolu brändi Iluum kõnnikeppe. Rohkem infot leiab Estraliani koduleheküljelt (www.estralian.com.au) ja varsti saab neid osta Sydneys avatavast Nordic Deli poest. Lisaks sellele saab keppe osta või rentida esmaspäeva õhtuti Centenniali pargis, kus kella kuuest hakkavad toimuma tasuta kepikõnni tunnid.   Ja see oleks iganädalane, regulaarne sportlik kohtumine eestlastele. Merike Viigisalu: Teretulnud on kõik, kes tahavad kepikõndi proovida või on sellega juba varem tegelenud. See on koht, kus saab sotsialiseeruda ja samal ajal ka trenni teha. See on lihtsasti õpitav ja nauditav tegevus. Rohkem infot esmaspäeavaõhtuste kõndide kohta leiab aadressilt www.facebook.com/nordicwalking.ausKepikõnd paneb lisaks jalgadele liikuma ka ülakeha. Foto: Nänsi Pahlberg Soomest alguse saanud kepikõnd (inglise keeles Nordic walking) on Eestis üsna levinud, aga Austraalias veel avastamata harrastus. Merike Viigisalu kokkupuude kepikõnniga algas juba Eestis ja nüüd loodab ta ka austraallasi kepikõnni pisikuga nakatada. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias

Aale Kask-Ong 3. okt. 2014

Soomest alguse saanud kepikõnd (inglise keeles Nordic walking) on Eestis üsna levinud, aga Austraalias veel avastamata harrastus. Merike Viigisalu kokkupuude kepikõnniga algas juba Eestis ja nüüd loodab ta ka austraallasi kepikõnni pisikuga nakatada.

Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias
Merike Viigisalu on paberitega kepikõnniõpetaja. Foto: Nänsi Pahlberg

Kaks korda nädalas õpetab ta kepikõnni kursust Mosmani Community College'is ja esmaspäeviti saavad kõik huvilised temaga ühineda Centennial pargis. Miks mitte proovida ja tutvustada Eestis populaarset ala ka siin.

 

Mis on kepikõnd ja kuidas Sa selleni jõudsid?

Merike Viigisalu: Hakkasin sellega tegelema juba Eestis. Ostsin endale kepid, sest kõigil sõpradel olid ja see oli nii populaarne. Ma ei teadnud palju õigest tehnikast, aga hakkasin proovima ja avastasin, et tegemist polnud raketiteadusega.

Kepikõnd on tegelikult nagu tavaline kõndimine, aga kuna kepid lükkavad sind maa küljest edasi, siis on samm normaalkõnniga võrreldes pisut pikem ning seetõttu saab kõndida kiiremini ja kaugemale. Tempot tehes saab ka trenni teha, sest suureneb energiakulu ja pikemad sammud on täiendavaks jõutreeninguks jalalihastele.

 

Miks mitte lihtsalt kõndida? Mis on kõige suurem vahe kepikõnnil ja tavalisel kõndimisel?

Merike Viigisalu: Keppidega hakkab lisaks jalgadele liikuma ka ülakeha, kuna käed tõusevad kõrgemale ning tööd saavad selja-, õla- ja käelihased. Kes pole varem kepikõnniga tegelenud, võibki avastada muskleid, mida varem tundnud pole. Lisaks sellele on kepikõnd hea ka taastusraviks näiteks peale puusa- ja põlveoperatsioone, kuna keppidega kõndimine vähendab käimisel tekkivat koormust jalaliigestele, jättes osa kehamassist käte kanda.

 

Eestis on kepikõnd populaarne, aga kui palju siin Austraalias kepikõnnist teatakse?

Merike Viigisalu: Austraalias kahjuks palju veel ei teata. Kui ma ise keppidega kõnnin, siis vaadatakse mind huvitava pilguga või arusaamatu näoga. Tihti kuulen ka kommentaare, et lund siin ju pole või et kas tulen suusatamast.

Loodetavasti saab kepikõnd siin populaarsemaks, sest Austraalias on enamus aastast suveilm. Näiteks Sydney's on üheksa kuud aastast suvi ja ülejäänud kolme kuud kutsutakse talveks, mis on Eestiga võrreldes nagu kevad või sügis. Ehk siis saab aastaringselt õue jalutama minna ning ei pea muretsema paksult riidesse panemise, libeduse ja külma pärast.

 

Kepikõnni populariseerimisel Austraalias oled Sa haaranud härjal sarvist – oled omandanud kepikõnni juhendamise sertifikaadi ning õpetad kepikõnnikursust Mosmani Community College'is. Kuidas see juhtus?

Merike Viigisalu: Kirjutasin kepikõnnist Mosmani Community College'isse ja kui mind intervjuule kutsuti, siis võtsin ka kepid kaasa. Peale lühikest jalutuskäiku oli minu intervjueerijal asi käpas ja nüüd on ta ka üks mu õpilastest. Järelikult hakkas meeldima.

Oktoobrist õpetan Mosmanis kepikõndi neljapäeva ja pühapäeva hommikuti juba teist semestrit.

 

Räägi natuke oma kursusest. Mis on osalejate vanus? Mida te teete?

Merike Viigisalu: Huvilisi on igas vanuses ning see on tore, sest kepikõnniga saab tegeleda igaüks valides endale sobiva tempo. Kepikõndi harrastades naudime ilusat maastikku, sotsialiseerume samal ajal, saame ka trenni teha. Kui pika sammuga liikuda ja end jõudsalt edasi lükata, siis kulutab inimene kuni 50% rohkem kaloreid kui tavalise kõndimisega. Lisaks sellele kasutame käimiskeppe ka võimlemisvahendina.

 

Kas kepikõndi saab harrastada iga kepiga või peaksid selleks olema spetsiaalsed kepid? Kas sobiks näiteks suusakepid?

Merike Viigisalu: See on hea küsimus. Suusa- ja matkakeppidel on käerihm natuke teistsugune. Kõnnikeppidele on disainitud eraldi käerihm, mis tugevalt käe ümber olles toestavad kõndimist ja hoiavad kepid kõndija kõrval.

 

Milliseid käimiskeppe saab Austraalias osta?

Merike Viigisalu: Estralian Trading Company impordib Austraaliasse Eesti päritolu brändi Iluum kõnnikeppe. Rohkem infot leiab Estraliani koduleheküljelt (www.estralian.com.au) ja varsti saab neid osta Sydneys avatavast Nordic Deli poest. Lisaks sellele saab keppe osta või rentida esmaspäeva õhtuti Centenniali pargis, kus kella kuuest hakkavad toimuma tasuta kepikõnni tunnid.

 

Ja see oleks iganädalane, regulaarne sportlik kohtumine eestlastele.

Merike Viigisalu: Teretulnud on kõik, kes tahavad kepikõndi proovida või on sellega juba varem tegelenud. See on koht, kus saab sotsialiseeruda ja samal ajal ka trenni teha. See on lihtsasti õpitav ja nauditav tegevus. Rohkem infot esmaspäeavaõhtuste kõndide kohta leiab aadressilt www.facebook.com/nordicwalking.aus

Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias
Kepikõnd paneb lisaks jalgadele liikuma ka ülakeha. Foto: Nänsi Pahlberg
Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias Soomest alguse saanud kepikõnd (inglise keeles Nordic walking) on Eestis üsna levinud, aga Austraalias veel avastamata harrastus. Merike Viigisalu kokkupuude kepikõnniga algas juba Eestis ja nüüd loodab ta ka austraallasi kepikõnni pisikuga nakatada.
Merike Viigisalu: populariseerime üheskoos kepikõndi Austraalias
Vormilisuse poolelt võrreldav organisatsioonile veebilehtede tegemine pakub siiski palju funktsionaalsusi. Kui on kindel tähtaeg kodulehe loomine kvaliteetselt on sisukuse poolest ja selge struktuuriga kodulehtede loomine tehniliselt kodulehtede valmistamine miks mitte uurida ka lakoonilise veebilehe valmistamine viimistletult kui ka, ja vastupidavale platvormile kodulehtede uuendamine viimistletult ka tehtud põhjalikult.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: