Näitus „Elu pagulaslaagrites läbi Karl Hintzeri fotoobjektiivi“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus

Ligi 70 000 eestlase teekonda läbi Teise maailmasõja keeriste pagulusse ja elu-olu põgenikelaagrites on fotosilma abil jäädvustanud mitmed eesti harrastus- ja elukutselised fotograafid, kellest ehk tuntuimad on Eric Soovere ja Karl Nikolai Hintzer.

Valik viimati nimetatud piltniku töid on tutvumiseks välja pandud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajeegaleriis. Näitus on avatud septembri lõpuni ja on pühendatud 70 aasta möödumisele eestlaste suurpõgenemisest läände 1944. aasta suvel ja sügisel. 1895. aastal Tartus sündinud Karl Hintzer asus aktiivsemalt fotograafiaga tegelema 1930ndate aastate teisel poolel, olles enne töötanud aastaid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis käsitöö- ja kehalise kasvatuse õpetajana. Aastatel 1941 – 1944 oli ta ametis ajalehe Postimees fotograafina, samuti eesti sõjakirjasaatjate grupi juures. Eestist evakueerus Hintzer 1944. aasta suvel, asudes esmalt Eesti Toimkonna koosseisus hooldusinspektorina Danzigis (Gdansk) abistama sinna saabuvaid pagulasi. Sõja lõppemise järel sai Hintzeri elupaigaks Lübeck Põhja-Saksamaal, kus ta innustunult jätkas tööd fotograafina. Hintzer püüdis kaadrisse eelkõige rahvuskaaslaste igapäevaelu pagulaslaagrites – lapsi toidusabas ja koolitunnis, kultuuriüritusi, verivorsti valmistamist jpm. Enda väitel olla ta sõjajärgsetel aastatel sel eesmärgil külastanud 80 eestlaste laagrit, läbides 100 000 kilomeetrit Saksamaa teid. Kuni surmani 1967. aastal Lübeckis osales Hintzer aktiivselt ka Saksamaa eesti organisatsioonide tegevuses. Karl Hintzer andis oma fotokirega silmapaistva panuse läände põgenenud eestlaste loo jäädvustamisel. See võimaldab meil ka täna, 70 aastat hiljem heita pilku pagulaste toonasesse argipäeva täis raskusi, millest siiski ei puudunud ka helged hetked. Lõviosa Hintzeri pärandist jõudis juba tema elu ajal Herderi instituudi kogudesse Marburgis, kübeke on aegade jooksul ladestunud ka Eesti Filmiarhiivi. Käesolevale näitusele välja pandud fotod on osa aastate eest Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti kirjanduse keskusesse jõudnud Hintzeri kollektsioonist. Ligi 70 000 eestlase teekonda läbi Teise maailmasõja keeriste pagulusse ja elu-olu põgenikelaagrites on fotosilma abil jäädvustanud mitmed eesti harrastus- ja elukutselised fotograafid, kellest ehk tuntuimad on Eric Soovere ja Karl Nikolai Hintzer. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Näitus „Elu pagulaslaagrites läbi Karl Hintzeri fotoobjektiivi“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus

Sander Jürisson 16. sept. 2014

Ligi 70 000 eestlase teekonda läbi Teise maailmasõja keeriste pagulusse ja elu-olu põgenikelaagrites on fotosilma abil jäädvustanud mitmed eesti harrastus- ja elukutselised fotograafid, kellest ehk tuntuimad on Eric Soovere ja Karl Nikolai Hintzer.

Valik viimati nimetatud piltniku töid on tutvumiseks välja pandud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajeegaleriis. Näitus on avatud septembri lõpuni ja on pühendatud 70 aasta möödumisele eestlaste suurpõgenemisest läände 1944. aasta suvel ja sügisel.

1895. aastal Tartus sündinud Karl Hintzer asus aktiivsemalt fotograafiaga tegelema 1930ndate aastate teisel poolel, olles enne töötanud aastaid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis käsitöö- ja kehalise kasvatuse õpetajana. Aastatel 1941 – 1944 oli ta ametis ajalehe Postimees fotograafina, samuti eesti sõjakirjasaatjate grupi juures. Eestist evakueerus Hintzer 1944. aasta suvel, asudes esmalt Eesti Toimkonna koosseisus hooldusinspektorina Danzigis (Gdansk) abistama sinna saabuvaid pagulasi.

Sõja lõppemise järel sai Hintzeri elupaigaks Lübeck Põhja-Saksamaal, kus ta innustunult jätkas tööd fotograafina. Hintzer püüdis kaadrisse eelkõige rahvuskaaslaste igapäevaelu pagulaslaagrites – lapsi toidusabas ja koolitunnis, kultuuriüritusi, verivorsti valmistamist jpm. Enda väitel olla ta sõjajärgsetel aastatel sel eesmärgil külastanud 80 eestlaste laagrit, läbides 100 000 kilomeetrit Saksamaa teid. Kuni surmani 1967. aastal Lübeckis osales Hintzer aktiivselt ka Saksamaa eesti organisatsioonide tegevuses.

Karl Hintzer andis oma fotokirega silmapaistva panuse läände põgenenud eestlaste loo jäädvustamisel. See võimaldab meil ka täna, 70 aastat hiljem heita pilku pagulaste toonasesse argipäeva täis raskusi, millest siiski ei puudunud ka helged hetked.

Lõviosa Hintzeri pärandist jõudis juba tema elu ajal Herderi instituudi kogudesse Marburgis, kübeke on aegade jooksul ladestunud ka Eesti Filmiarhiivi. Käesolevale näitusele välja pandud fotod on osa aastate eest Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Väliseesti kirjanduse keskusesse jõudnud Hintzeri kollektsioonist.

Näitus „Elu pagulaslaagrites läbi Karl Hintzeri fotoobjektiivi“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus
Näitus „Elu pagulaslaagrites läbi Karl Hintzeri fotoobjektiivi“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus Ligi 70 000 eestlase teekonda läbi Teise maailmasõja keeriste pagulusse ja elu-olu põgenikelaagrites on fotosilma abil jäädvustanud mitmed eesti harrastus- ja elukutselised fotograafid, kellest ehk tuntuimad on Eric Soovere ja Karl Nikolai Hintzer.
Näitus „Elu pagulaslaagrites läbi Karl Hintzeri fotoobjektiivi“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus
Kõlab isegi uskumatult kodulehe tegemine odavalt ja teiselt poolt samuti. Teadlikult võttes on tervikliku veebilehtede uuendamine asjatundjatelt peaks olema kättesaadav millalgi hallatava veebilehtede koostamine http://www.aara.ee/Dunaamiline_koduleht pühendunud looming ülevaatliku kodulehe tegemine firmadele tellimiseks vajalik info kindlasti tasub tellida kodulehe valmistamine odavalt on samavõrd kasutajasõbralik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: