Eestisse tagasi – mis edasi?

Paljud noored tulevad Austraaliasse sooviga siia paikseks jääda, teised tulevad, et näha, kogeda ja siis tagasi koju minna. Reporter Heleri Olo usutles noori eestlasi, kes on naasnud koju, selgitamaks välja nende mineku tagamaid ning Eestiga seotud plaane ja tegemisi. Selles väljaandes räägib oma loo Margus Saks (30).

Üks eredamaid mälestusi Austraaliast Marguse jaoks on töökogemus vanas veinimõisas, kus ta veinitegemisse mitmel erineval moel panustas. Foto: erakogu Kuidas tekkis sul mõte tulla Austraaliasse ning millal sa selle teoks tegid? Mõte kuskile Eestist välja õppima või töötama minna tekkis tegelikult ammu. 2003. aastal tulin tagasi Saksamaalt, kus õppisin ühe aasta vahetusõpilasena. Sellest ajast peale oli ajusopis mõte ja soov veel kord mõneks ajaks kuskile minna. Austraaliasse jõudsin väga mitmete asjade, olukordade ja emotsioonide kokkulangemisel. Kokkuvõtvalt võiks lihtsustades öelda, et ju siis oli lõpuks selleks õige aeg. Kohale jõudsin 2011. a märtsis ja lahkusin 2012. a aprillis.   Kus sa Austraalias elasid ja milliseid paiku külastasid? Elasin põhiliselt kolmes osariigis – Queensland'is (Brisbane), South Australias (Adelaide, Riverland, Barossa Valley) ning Victorias (Queenscliff). Lisaks sõitsin läbi Great Ocean Road'i, põigates põhimarsruudilt sisemaale ja avastades loodulikult kauneid kohti. Samuti sõitsin ringi eelnimetatud suurlinnade ümbruses.   Millega sa Austraalias tegelesid? Töötasin ja puhkasin! Kui esialgne plaan oli tegutseda oma erialasel tööl, siis tagantjärele vaadates on mul üsna hea meel, et asjad teistmoodi arenesid ning sain toimetada hoopis teistsugustes valdkondades. Üsna pikalt töötasin ühes suures kartulikasvatuse farmis traktoristina, tehes väga erinevaid põllutöid. See oli hea aeg iseendaga, andis võimaluse mõelda mineviku, oleviku ja tuleviku peale. Lühikest aega töötasin ka ühes veepargis, juhendades inimesi ja aidates kaasa nende päeva edukale kulgemisele seal. Kirsiks koogil oli töökogemus vanas veinimõisas veinitootmise hooajal. Tegemist on täiesti unikaalse veinitööstusega, kus juba enne 1900. a hakati muuhulgas ka portveini tootma ning seda tehakse järjepidevalt tänapäevani.   Kuidas sündis otsus Eestisse tagasi minna? Mul ei olnudki kunagi eesmärki ega plaani alaliselt Austraaliasse jääda. Tõsi, aina rohkem inimesi läheb Eestist ära otsusega lähemal ajal mitte tagasi tulla, kuid minul seda mõtet kordagi peast läbi ei käinud. Muru ei olnud maakera kuklapoolel rohelisem...   Millega sa praegu Eestis tegeled ja kuidas sul läheb? Mul läheb väga hästi. Tegelen müügiosakonna juhtimisega äri- ja reklaamkingituste lahendusi pakkuvas ettevõttes. Kodunt ära olles said oma peas selgeks paljud asjad ja soovid, millele varem ei olnud mõelnud ning mida varem ei teadvustanud. Selgemaks said sihid ja eesmärgid ning nende poole olengi püüelnud. Mõned neist on täitunud, mõned täitumas ja mitmed oma aega ootamas.   Mis on sinu meelest Eesti eelised Austraaliaga võrreldes ja vastupidi? Eesti on minu kodu. Igal pool mujal oled ja jääd pikaks ajaks, kui mitte alatiseks võõraks. See tähendab ka seda, et on vaja leida oma koht, oma inimesed, oma rada. Tõsi – majanduslikus mõttes oli minul Austraalias elu lihtsam, ka kulud olid väikesed. Kuid see ei pruugi kõigil nii olla. Igaühe kogemus on erinev, igaüks läheb Eestist välja erinevate unistuste ja eesmärkidega. Sellest lähtuvalt on ka tulemus ja äraoleku pikkus erinev.   Kas Austraalia eluga harjununa oled sa kohanud Eestis mingeid takistusi või midagi, mis sind häirib? Tagasi tulnuna ja ka praegu, üle kahe aasta hiljem on ikka mingeid nüansse, mis häirivad. Näiteks üleüldine teeninduskvaliteet poodides, restoranides jm, eelkõige inimeste vähene viisakus üksteise suhtes. Kuid tsiteerides vanarahvast – "Kus viga näed laita, seal tule ja aita!". Ehk siis tuleb suu lahti teha, aidata inimestel paremini oma tööd teha. Mida rohkem ise teistesse positiivselt suhtuda, seda enam saab head tagasi.   Kas on midagi, millest sa Austraaliaga seoses Eestis olles puudust tunned? Jah, heast Barossa Valley veinist. Kuid ehk varsti saab seda ka siin rohkem, tuleb vaid ise asi käsile võtta...   Lõpetuseks küsin, mida sina arvad – kas need noored, kes Austraalias töötavad ja ringi reisivad, peaksid koju tagasi minema või mitte? See on igaühe enda isiklik otsus, kõik sõltub, millest inimesed lähtuvad. Minu jaoks olid kaalukausil isiklikud suhted oma lähedastega, meil on väga lähedane ja ühtehoidev suguvõsa. Ma leian, et nii nagu ka Austraaliasse mineku soov ja motivatsioon tuli igaühel kuskilt sisemusest, tuleb ühel hetkel ka soov tagasi tulla või mujale edasi minna just enda sisemusest. Enamik inimesi pigem jääbki unistama sellistest seiklustest, julgemata neid ette võtta. Niisamuti on ka koju minekuga – kas teed selle ära või jääd unistama, et mis oleks, kui... Paljud noored tulevad Austraaliasse sooviga siia paikseks jääda, teised tulevad, et näha, kogeda ja siis tagasi koju minna. Reporter Heleri Olo usutles noori eestlasi, kes on naasnud koju, selgitamaks välja nende mineku tagamaid ning Eestiga seotud plaane ja tegemisi. Selles väljaandes räägib oma loo Margus Saks (30). suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eestisse tagasi – mis edasi?

Heleri Olo 24. augustil 2014

Paljud noored tulevad Austraaliasse sooviga siia paikseks jääda, teised tulevad, et näha, kogeda ja siis tagasi koju minna. Reporter Heleri Olo usutles noori eestlasi, kes on naasnud koju, selgitamaks välja nende mineku tagamaid ning Eestiga seotud plaane ja tegemisi. Selles väljaandes räägib oma loo Margus Saks (30).

Eestisse tagasi – mis edasi?
Üks eredamaid mälestusi Austraaliast Marguse jaoks on töökogemus vanas veinimõisas, kus ta veinitegemisse mitmel erineval moel panustas. Foto: erakogu

Kuidas tekkis sul mõte tulla Austraaliasse ning millal sa selle teoks tegid?

Mõte kuskile Eestist välja õppima või töötama minna tekkis tegelikult ammu. 2003. aastal tulin tagasi Saksamaalt, kus õppisin ühe aasta vahetusõpilasena. Sellest ajast peale oli ajusopis mõte ja soov veel kord mõneks ajaks kuskile minna. Austraaliasse jõudsin väga mitmete asjade, olukordade ja emotsioonide kokkulangemisel. Kokkuvõtvalt võiks lihtsustades öelda, et ju siis oli lõpuks selleks õige aeg. Kohale jõudsin 2011. a märtsis ja lahkusin 2012. a aprillis.

 

Kus sa Austraalias elasid ja milliseid paiku külastasid?

Elasin põhiliselt kolmes osariigis – Queensland'is (Brisbane), South Australias (Adelaide, Riverland, Barossa Valley) ning Victorias (Queenscliff). Lisaks sõitsin läbi Great Ocean Road'i, põigates põhimarsruudilt sisemaale ja avastades loodulikult kauneid kohti. Samuti sõitsin ringi eelnimetatud suurlinnade ümbruses.

 

Millega sa Austraalias tegelesid?

Töötasin ja puhkasin! Kui esialgne plaan oli tegutseda oma erialasel tööl, siis tagantjärele vaadates on mul üsna hea meel, et asjad teistmoodi arenesid ning sain toimetada hoopis teistsugustes valdkondades. Üsna pikalt töötasin ühes suures kartulikasvatuse farmis traktoristina, tehes väga erinevaid põllutöid. See oli hea aeg iseendaga, andis võimaluse mõelda mineviku, oleviku ja tuleviku peale.

Lühikest aega töötasin ka ühes veepargis, juhendades inimesi ja aidates kaasa nende päeva edukale kulgemisele seal.

Kirsiks koogil oli töökogemus vanas veinimõisas veinitootmise hooajal. Tegemist on täiesti unikaalse veinitööstusega, kus juba enne 1900. a hakati muuhulgas ka portveini tootma ning seda tehakse järjepidevalt tänapäevani.

 

Kuidas sündis otsus Eestisse tagasi minna?

Mul ei olnudki kunagi eesmärki ega plaani alaliselt Austraaliasse jääda. Tõsi, aina rohkem inimesi läheb Eestist ära otsusega lähemal ajal mitte tagasi tulla, kuid minul seda mõtet kordagi peast läbi ei käinud. Muru ei olnud maakera kuklapoolel rohelisem...

 

Millega sa praegu Eestis tegeled ja kuidas sul läheb?

Mul läheb väga hästi. Tegelen müügiosakonna juhtimisega äri- ja reklaamkingituste lahendusi pakkuvas ettevõttes. Kodunt ära olles said oma peas selgeks paljud asjad ja soovid, millele varem ei olnud mõelnud ning mida varem ei teadvustanud. Selgemaks said sihid ja eesmärgid ning nende poole olengi püüelnud. Mõned neist on täitunud, mõned täitumas ja mitmed oma aega ootamas.

 

Mis on sinu meelest Eesti eelised Austraaliaga võrreldes ja vastupidi?

Eesti on minu kodu. Igal pool mujal oled ja jääd pikaks ajaks, kui mitte alatiseks võõraks. See tähendab ka seda, et on vaja leida oma koht, oma inimesed, oma rada. Tõsi – majanduslikus mõttes oli minul Austraalias elu lihtsam, ka kulud olid väikesed. Kuid see ei pruugi kõigil nii olla. Igaühe kogemus on erinev, igaüks läheb Eestist välja erinevate unistuste ja eesmärkidega. Sellest lähtuvalt on ka tulemus ja äraoleku pikkus erinev.

 

Kas Austraalia eluga harjununa oled sa kohanud Eestis mingeid takistusi või midagi, mis sind häirib?

Tagasi tulnuna ja ka praegu, üle kahe aasta hiljem on ikka mingeid nüansse, mis häirivad. Näiteks üleüldine teeninduskvaliteet poodides, restoranides jm, eelkõige inimeste vähene viisakus üksteise suhtes. Kuid tsiteerides vanarahvast – "Kus viga näed laita, seal tule ja aita!". Ehk siis tuleb suu lahti teha, aidata inimestel paremini oma tööd teha. Mida rohkem ise teistesse positiivselt suhtuda, seda enam saab head tagasi.

 

Kas on midagi, millest sa Austraaliaga seoses Eestis olles puudust tunned?

Jah, heast Barossa Valley veinist. Kuid ehk varsti saab seda ka siin rohkem, tuleb vaid ise asi käsile võtta...

 

Lõpetuseks küsin, mida sina arvad – kas need noored, kes Austraalias töötavad ja ringi reisivad, peaksid koju tagasi minema või mitte?

See on igaühe enda isiklik otsus, kõik sõltub, millest inimesed lähtuvad. Minu jaoks olid kaalukausil isiklikud suhted oma lähedastega, meil on väga lähedane ja ühtehoidev suguvõsa. Ma leian, et nii nagu ka Austraaliasse mineku soov ja motivatsioon tuli igaühel kuskilt sisemusest, tuleb ühel hetkel ka soov tagasi tulla või mujale edasi minna just enda sisemusest.

Enamik inimesi pigem jääbki unistama sellistest seiklustest, julgemata neid ette võtta. Niisamuti on ka koju minekuga – kas teed selle ära või jääd unistama, et mis oleks, kui...

Eestisse tagasi – mis edasi? Paljud noored tulevad Austraaliasse sooviga siia paikseks jääda, teised tulevad, et näha, kogeda ja siis tagasi koju minna. Reporter Heleri Olo usutles noori eestlasi, kes on naasnud koju, selgitamaks välja nende mineku tagamaid ning Eestiga seotud plaane ja tegemisi. Selles väljaandes räägib oma loo Margus Saks (30).
Eestisse tagasi – mis edasi?
Kui valminud tulemus on mahukama veebilehtede loomine viimistletult sest nüüd on konkreetne aadress. Lepingu sõlmimiseks MTÜ kodulehtede tegemine optimeeritult poolest konkurentsis esile ning lisaks ilusa kodulehe tegemine asjatundjatelt www.aara.ee reaalselt kasutatav mugava veebilehtede loomine saab positiivselt üldistada aga lisavõimalustega suurema veebilehe tegemine kui vaja tegusat nõu.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: