Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega

Pühapäeval, 23. märtsil toimus Sydney Eesti Majas kohtumine Eesti Vabariigi suursaadikuga Austraalias hr Andres Unga'ga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis ja see oli tema teine visiit siia mandrile.

Sydney Eesti Majja olid suursaadikuga tulnud kohtuma nii noored kui vanad. Küsimused suursaadikule ei tahtnud kuidagi lõppeda. Foto: Aale Kask-Ong Aasta tagasi, 28. märtsil 2013 andis Eesti suursaadik Andres Unga üle oma volikirja Austraalia kindralkubernerile, kuid siis piirdus tema visiit vaid Canberraga. Seekord olid suursaadikul Canberras kohtumised erinevates valitsusasutustes, välisministeeriumis ja parlamendi mõlemas kojas. Suursaadik avaldas lootust, et edaspidi saab kahe riigi vahel olema rohkem suhtlust. Ja suursaadik jõudis ka Sydneysse. Siinsel eestlaskonnal oli esmakordselt võimalus kohtuda suursaadikuga pühapäeva pärastlõunal Sydney Eesti Majas. Huvi oli suur, mida näitas ka see, et istekohti tuli juurde panna ja rahvast tuli muudkui juurde. Kõrget külalist tutvustas ja avasõnad ütles Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre. Suursaadik hr Andres Unga vabandas, et siiajõudmine on võtnud aasta. Kuna Austraalia on kaugel, siis "on see reisiplaanides sõnastatud vähemalt kord aastas, kuid eelarvenumbreid vaadates tegelikkuses tähendabki see kord aastas." Seda parem meel oli tal lõpuks kohal olla ja kohtuda siinse eestlaskonnaga. "Tänavast üles jalutades oli kena näha Eesti kaarti Sydney Eesti Maja seina küljes ja Saku vihmavarju, mis on omamoodi Eestiga seotud," jagas ta esimesi muljeid kohtumisele tulles. Sydney visiidiosa oli oluline, sest siin asub Eesti Vabariigi Peakonsulaat. Hr Unga rõhutas, et iga koht, kus meie inimesed on kohal, on oluline. Me püüame toetada tegemisi, mis kodust kaugel eestluse all aset leiavad. Kõigepealt rääkis suursaadik endast. Hariduselt on ta elektroonikainsener, kuid samaaegselt Tehnikaülikooli õpingutega lõpetas ta vastloodud Eesti Diplomaatide Kooli. Lennart Meri võttis ta välisministeeriumi tööle ja esimene tööpäev oli tal 5. detsembril 1991. aastal, kus ta on senini. Hetkel on ta mitteresideeruv suursaadik kuues riigis: Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Uus-Meremaa ja Austraalia. Tõenäoliselt tulevad veel juurde Filipiinid. "Portfell, mis katab suure osa siinsest maailmaruumist." Edasi sai publik talle küsimusi esitada. Austraalia eestlasi kõige enam puudutav küsimus on mõistagi riikidevaheline haigekassa ja sotsiaalkindlustuse lepe ja selle seis. Kahjuks head uudist suursaadikul ei olnud. "Kui eelmise aasta suvel lepiti juba viimastes detailides kokku, siis uus valitus Canberras on kärpekavadega pannud seisma kõik lepingud, mis toovad lisakohustusi Austraalia valitsusele," selgitas Unga. Teine teema on riikidevaheline topeltmaksustamine. Samuti puudub siin Austraalia poole huvi, sest riikidevaheline kaubavahetus moodustab vaid 0.3%. "Aga mõlema lepinguga toimetatakse edasi, sest meil on neid asju rohkem tarvis kui Austraalia poolel," lubas Unga. Kolmas oluline teema, mis puudutab nooremat põlvkonda, on topeltkodakondsus. Siin sündinud eesti lapsed peavad 18 aastaseks saades valima, kumba kodakondsust eelistavad. Kui välisministeerium on selles küsimuses olnud liberaalne, siis siseministeerium on teistsugusel seisukohal. Suursaadik selgitas, et Eesti kodakondsuspoliitika on suuresti ehitatud neile, kes elavad Eestis ja kellel on kodakondsusega probleeme. "Tuleb vaadata, mis uus valitsus selles küsimuses ütleb," leidis Unga. "Välimisinsteerium on teadaolevalt liberaalne ja proovinud poliitikat tutvustada, aga ametkondi, kes selle temaatikaga tegelevad, on mitu ja mõned on karmimad kui teised." Loomulkult küsiti ka päevakajalistel teemadel, nagu Eesti julgeolek Ukraina sündmuste valguses, piirilepe Venemaaga ja valitsuse vahetus Eestis. Suursaadik rõhutas, et Eesti on suurte organisatsioonide nagu NATO ja Euroopa Liit liige ning avaldas arvamust, et Eestis puudub kriitiline mass, kelle najal Venemaa saaks toimetada nagu juhtus Ukrainas. Kohtumise menukust näitas ka see, et küsimused suursaadikule ei tahtnud kuidagi lõppeda ja peale ametlikku lõppu oli suursaadik veel pikalt ümbritsetud "fännklubist". Eesti suursaadik Austraalias hr Andres Unga. Sydney Eesti Maja kohtumine oli tal esimene siinse eestlaskonnaga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis. Foto: Aale Kask-Ong  Varem oli Austraaliasse akrediteeritud Eesti suursaadik Jaapanis, aasta tagasi otsustati luua omaette ametikoht. Millest see muutus? Suursaadik hr Andres Unga: Meil ei ole Kagu-Aasias ega siin ühtegi saatkonda. Seetõttu otsustatigi teha selline ametikoht, mis võtaks kõik need kokku. Ega põhitöö kõrvalt akrediteerimine pole ka lihtne. Tokyos on põhitöö ja siis tuleb veel reisida teistesse riikidesse, mis teeb sama välja, aga segab põhitööd. Siis tehti ametikoht, kus see kõik ongi põhitöö.   Kui lihtne on aga olla mitteresideeruv saadik ja töötada Eestist? Kodus olemise mõttes on see ju väga lihtne. Isegi tore. Reisimise mõttes on nii ja naa. Lennutunde tuleb muidugi palju, samas annab kodus olemine juurde selliseid elemente, mida muidu saatkonna töös kasutada ei saa. See otsekontakt nende inimestega, kes konkreetsete riikidega Eestimaal asju ajavad. Näiteks olles Pekingis kohtad sa harva inimesi, kes Eesti-Hiina vahel kaubavahetust arendavad. Nüüd Tallinnas olles saan ma nendega arutada just praktilisi asju, mis elu ja tegevust puudutavad. See on kindlasti suur väärtus! Reisimine on tüütus. Eriti siia maailmanurka lendamine.   Austraalias on kohapeal peakonsul ja mitmes linnas aukonsulid. Kuidas see pool koos töötab? Peakonsul Katrin Kanarikul on siin palju praktilisi küsimusi ja mina suhtlen rohkem oma kontaktidega Canberras. Ma praktiliste asjadega väga palju kokku ei puutu.   Te olete ka akrediteeritud veel viide riiki. Kas seal on teil teistsugused ülesanded? Sugugi mitte. Seal on selgemalt lõigatud, sest ei ole Katrin Kanariku. Igas riigis on ka aukonsulid olemas ja nemad tegelevad praktiliste asjadega, pole mingit probleemi siiamaani olnud. Pole keegi hädasse jäänud ja pole suuri kattuvusi olnud.   Mis on neis riikides suuremad "hädad"? Igasuguseid ja kõiki ma võib olla ei teagi. Meil on olnud päris õnnetuid juhtumeid, kus inimesed saavad otsa oma puhkusereisil või satuvad avariidesse, kus jäävad ilma kätest ja jalgadest. Sageli on kindlustus puudu. Kuidas sellest välja tulla peale pikki haiglapäevi ja saada inimesed koju tagasi. See nõuab aukonsulitelt suurt loomingulisust, aga siiamaani on kõik ära korraldatud. Välisministeeriumis on terve konsulaarabibüroo, kes tegeleb selliste juhtumitega. Keegi võõrasse riiki tänavale ei jää.   Kui nüüd rääkida neist noortest eesti kodanikest, kes tulevad Austraaliasse töö-ja puhkeviisaga. Kui palju nad teile peavalu põhjustavad? Peakonsulile märgatavalt rohkem kui mulle. Siiamaani pole seda teemat kahe riigi vahelises suhtluses üles tõstatatud.   Et kui meie tunnetame siin, et on probleemid, siis Eestisse nad ei jõua? Võib olla nad Eestisse jõuavad, aga ei jõua Tallinna ja Canberra vahelisse suhtlemisse. Seda ametlikult pole päevakorda võetud, aga kui me ise tunnetame, et meil on probleeme, siis me peaksime natuke aktiivsemalt neid probleeme mõlemalt poolt adresseerima ja lahendama. Pühapäeval, 23. märtsil toimus Sydney Eesti Majas kohtumine Eesti Vabariigi suursaadikuga Austraalias hr Andres Unga'ga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis ja see oli tema teine visiit siia mandrile. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega

AALE KASK-ONG 5. aprillil 2014

Pühapäeval, 23. märtsil toimus Sydney Eesti Majas kohtumine Eesti Vabariigi suursaadikuga Austraalias hr Andres Unga'ga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis ja see oli tema teine visiit siia mandrile.

Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega
Sydney Eesti Majja olid suursaadikuga tulnud kohtuma nii noored kui vanad. Küsimused suursaadikule ei tahtnud kuidagi lõppeda. Foto: Aale Kask-Ong

Aasta tagasi, 28. märtsil 2013 andis Eesti suursaadik Andres Unga üle oma volikirja Austraalia kindralkubernerile, kuid siis piirdus tema visiit vaid Canberraga.

Seekord olid suursaadikul Canberras kohtumised erinevates valitsusasutustes, välisministeeriumis ja parlamendi mõlemas kojas. Suursaadik avaldas lootust, et edaspidi saab kahe riigi vahel olema rohkem suhtlust.

Ja suursaadik jõudis ka Sydneysse.

Siinsel eestlaskonnal oli esmakordselt võimalus kohtuda suursaadikuga pühapäeva pärastlõunal Sydney Eesti Majas. Huvi oli suur, mida näitas ka see, et istekohti tuli juurde panna ja rahvast tuli muudkui juurde.

Kõrget külalist tutvustas ja avasõnad ütles Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre.

Suursaadik hr Andres Unga vabandas, et siiajõudmine on võtnud aasta. Kuna Austraalia on kaugel, siis "on see reisiplaanides sõnastatud vähemalt kord aastas, kuid eelarvenumbreid vaadates tegelikkuses tähendabki see kord aastas." Seda parem meel oli tal lõpuks kohal olla ja kohtuda siinse eestlaskonnaga.

"Tänavast üles jalutades oli kena näha Eesti kaarti Sydney Eesti Maja seina küljes ja Saku vihmavarju, mis on omamoodi Eestiga seotud," jagas ta esimesi muljeid kohtumisele tulles.

Sydney visiidiosa oli oluline, sest siin asub Eesti Vabariigi Peakonsulaat. Hr Unga rõhutas, et iga koht, kus meie inimesed on kohal, on oluline. Me püüame toetada tegemisi, mis kodust kaugel eestluse all aset leiavad.

Kõigepealt rääkis suursaadik endast. Hariduselt on ta elektroonikainsener, kuid samaaegselt Tehnikaülikooli õpingutega lõpetas ta vastloodud Eesti Diplomaatide Kooli. Lennart Meri võttis ta välisministeeriumi tööle ja esimene tööpäev oli tal 5. detsembril 1991. aastal, kus ta on senini.

Hetkel on ta mitteresideeruv suursaadik kuues riigis: Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Uus-Meremaa ja Austraalia. Tõenäoliselt tulevad veel juurde Filipiinid. "Portfell, mis katab suure osa siinsest maailmaruumist."

Edasi sai publik talle küsimusi esitada. Austraalia eestlasi kõige enam puudutav küsimus on mõistagi riikidevaheline haigekassa ja sotsiaalkindlustuse lepe ja selle seis.

Kahjuks head uudist suursaadikul ei olnud. "Kui eelmise aasta suvel lepiti juba viimastes detailides kokku, siis uus valitus Canberras on kärpekavadega pannud seisma kõik lepingud, mis toovad lisakohustusi Austraalia valitsusele," selgitas Unga.

Teine teema on riikidevaheline topeltmaksustamine. Samuti puudub siin Austraalia poole huvi, sest riikidevaheline kaubavahetus moodustab vaid 0.3%.

"Aga mõlema lepinguga toimetatakse edasi, sest meil on neid asju rohkem tarvis kui Austraalia poolel," lubas Unga.

Kolmas oluline teema, mis puudutab nooremat põlvkonda, on topeltkodakondsus. Siin sündinud eesti lapsed peavad 18 aastaseks saades valima, kumba kodakondsust eelistavad. Kui välisministeerium on selles küsimuses olnud liberaalne, siis siseministeerium on teistsugusel seisukohal. Suursaadik selgitas, et Eesti kodakondsuspoliitika on suuresti ehitatud neile, kes elavad Eestis ja kellel on kodakondsusega probleeme.

"Tuleb vaadata, mis uus valitsus selles küsimuses ütleb," leidis Unga. "Välimisinsteerium on teadaolevalt liberaalne ja proovinud poliitikat tutvustada, aga ametkondi, kes selle temaatikaga tegelevad, on mitu ja mõned on karmimad kui teised."

Loomulkult küsiti ka päevakajalistel teemadel, nagu Eesti julgeolek Ukraina sündmuste valguses, piirilepe Venemaaga ja valitsuse vahetus Eestis.

Suursaadik rõhutas, et Eesti on suurte organisatsioonide nagu NATO ja Euroopa Liit liige ning avaldas arvamust, et Eestis puudub kriitiline mass, kelle najal Venemaa saaks toimetada nagu juhtus Ukrainas.

Kohtumise menukust näitas ka see, et küsimused suursaadikule ei tahtnud kuidagi lõppeda ja peale ametlikku lõppu oli suursaadik veel pikalt ümbritsetud "fännklubist".

Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega
Eesti suursaadik Austraalias hr Andres Unga. Sydney Eesti Maja kohtumine oli tal esimene siinse eestlaskonnaga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis. Foto: Aale Kask-Ong

 

Varem oli Austraaliasse akrediteeritud Eesti suursaadik Jaapanis, aasta tagasi otsustati luua omaette ametikoht. Millest see muutus?

Suursaadik hr Andres Unga: Meil ei ole Kagu-Aasias ega siin ühtegi saatkonda. Seetõttu otsustatigi teha selline ametikoht, mis võtaks kõik need kokku. Ega põhitöö kõrvalt akrediteerimine pole ka lihtne. Tokyos on põhitöö ja siis tuleb veel reisida teistesse riikidesse, mis teeb sama välja, aga segab põhitööd. Siis tehti ametikoht, kus see kõik ongi põhitöö.

 

Kui lihtne on aga olla mitteresideeruv saadik ja töötada Eestist?

Kodus olemise mõttes on see ju väga lihtne. Isegi tore. Reisimise mõttes on nii ja naa. Lennutunde tuleb muidugi palju, samas annab kodus olemine juurde selliseid elemente, mida muidu saatkonna töös kasutada ei saa. See otsekontakt nende inimestega, kes konkreetsete riikidega Eestimaal asju ajavad. Näiteks olles Pekingis kohtad sa harva inimesi, kes Eesti-Hiina vahel kaubavahetust arendavad. Nüüd Tallinnas olles saan ma nendega arutada just praktilisi asju, mis elu ja tegevust puudutavad. See on kindlasti suur väärtus!

Reisimine on tüütus. Eriti siia maailmanurka lendamine.

 

Austraalias on kohapeal peakonsul ja mitmes linnas aukonsulid. Kuidas see pool koos töötab?

Peakonsul Katrin Kanarikul on siin palju praktilisi küsimusi ja mina suhtlen rohkem oma kontaktidega Canberras. Ma praktiliste asjadega väga palju kokku ei puutu.

 

Te olete ka akrediteeritud veel viide riiki. Kas seal on teil teistsugused ülesanded?

Sugugi mitte. Seal on selgemalt lõigatud, sest ei ole Katrin Kanariku. Igas riigis on ka aukonsulid olemas ja nemad tegelevad praktiliste asjadega, pole mingit probleemi siiamaani olnud. Pole keegi hädasse jäänud ja pole suuri kattuvusi olnud.

 

Mis on neis riikides suuremad "hädad"?

Igasuguseid ja kõiki ma võib olla ei teagi. Meil on olnud päris õnnetuid juhtumeid, kus inimesed saavad otsa oma puhkusereisil või satuvad avariidesse, kus jäävad ilma kätest ja jalgadest. Sageli on kindlustus puudu. Kuidas sellest välja tulla peale pikki haiglapäevi ja saada inimesed koju tagasi. See nõuab aukonsulitelt suurt loomingulisust, aga siiamaani on kõik ära korraldatud.

Välisministeeriumis on terve konsulaarabibüroo, kes tegeleb selliste juhtumitega. Keegi võõrasse riiki tänavale ei jää.

 

Kui nüüd rääkida neist noortest eesti kodanikest, kes tulevad Austraaliasse töö-ja puhkeviisaga. Kui palju nad teile peavalu põhjustavad?

Peakonsulile märgatavalt rohkem kui mulle. Siiamaani pole seda teemat kahe riigi vahelises suhtluses üles tõstatatud.

 

Et kui meie tunnetame siin, et on probleemid, siis Eestisse nad ei jõua?

Võib olla nad Eestisse jõuavad, aga ei jõua Tallinna ja Canberra vahelisse suhtlemisse. Seda ametlikult pole päevakorda võetud, aga kui me ise tunnetame, et meil on probleeme, siis me peaksime natuke aktiivsemalt neid probleeme mõlemalt poolt adresseerima ja lahendama.

Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega Pühapäeval, 23. märtsil toimus Sydney Eesti Majas kohtumine Eesti Vabariigi suursaadikuga Austraalias hr Andres Unga'ga. Igapäevaselt resideerub suursaadik Eestis ja see oli tema teine visiit siia mandrile.
Eesti suursaadik Austraalias Andres Unga kohtus Sydney eestlastega
Vaatasin kirjutist selge veebilehtede valmistus siis tasub otsida tegija. Veebimaastikul on kindlasti mugava veebilehe valmistamine optimeeritult sama tähtis kui ajakiri kommentaar kodulehe valmistamine www.aara.ee samas on ka sisukuse poolest toodete webilehe tegemine optimeeritult on samavõrd toimetatav kindlasti tasub tellida lihtsa kodulehtede koostamine professionaalselt ja sealsamas kõrval ka
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: