EESTLASED MELBOURNE’is

Sõnavõtt Melbourne’i Eesti Ühingu 100. aastapäeva aktusel 8. veebruaril 2014.

Sir Arvi Parbo. Foto: Sirje Jõgi Lugupeetud koosviibijad! Täna 100 aastat tagasi, 8. veebruaril 1914, asutati Melbourne'is Eesti Selts, mis sai hiljem Melbourne'i Eesti Ühinguks. Ühingu juhatus on juubeli tähistamiseks välja andnud seda ajalugu kirjeldava brošüüri. Katsun sellest lühikese kokkuvõtte teha. Esimene teadaolev eestlane Melbourne'is, Saaremaa mees Karl Heinrich Kauper, saabus siia meremehena 137 aastat tagasi. Vähehaaval saabus veel eestlasi ja aastal 1910 hakati arutama oma seltsi loomist. See sai teoks neli aastat hiljem Jakob Lukatsi algatusel. Esimese kuue aasta jooksul, aastatel 1914–1920, oli liikmete arv enamasti 6 või 7 ümber, kõige rohkem 14. Asutati raamatukogu, telliti eesti keelseid ajalehti ja tegevus koosnes omavahelistest aruteludest ning seltskondlikust läbikäimisest. Aja jooksul see tegevus vaibus ja siis lakkas. Juunis 1920 anti Seltsi arhiiv ja esemed liikme Jaan Kannuluige hoolde, kuhu need jäid järgmised 18 aastat, peaaegu kogu Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aja. Aastal 1938 anti Seltsi arhiiv ja esemed üle uuesti tegevust alustanud Melbourne'i Eesti Ühingule, mis sai järgmisel aastal nime "Kodu". Järgmise kümne aasta jooksul oli Ühingu liikmete arv 20 ja 40 vahel. Pühitseti rahvuslikke tähtpäevi ja peeti pidusid, Vabariigi aastapäeva puhul 1939. aastal korraldati Austraalia raadios saade selle tähistamiseks, esineti International Club'i karnevalil laulude ja rahvatantsudega. Teise Maailmasõja ajal tehti korjandusi Punase Risti heaks ja pärast sõda moodustati koos Sydney Eesti Seltsiga abistamiskomitee eesti sõjapõgenike toetamiseks. Eestlased DP-laagritest Saksamaal hakkasid saabuma Austraaliasse 1947. aastal. Augustis 1948 oli Ühingul juba 61 liiget ja valitud uus juhatus koosnes enamasti uustulnukatest. Pärast seda laienes nii liikmete arv kui ka tegevus kiirelt. Tähistati edasi Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha ja muid tähtpäevi nagu küüditamise aastapäev, emadepäev, Välis-Eesti päev, korraldati ühisjõulupuid, kirjanike, kunstnike ja luuletajate sünni- ja mälestuspäevi, kontserte, teatrietendusi, kunstinäitusi jne. Moodustati tegevusringe; mõni aasta hiljem olid tegutsemas näitegrupp, segakoor, naiskoor, spordiklubi, naisring, rahvatantsu rühm, raamatukogu, male- ja bridziklubi ja etnograafia - käsitöö ring. Melbourne'i Keeltekoolis (Saturday School of Modern Languages) õpetati eesti keelt. Osaleti Balti Komitees ja selle üritustel. Ühingu kõrval tegutsesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pauluse kogudus, Eesti Võitlejate Ühing Victorias, Eesti Laskeklubi Victorias, Eesti Meeslaulu Selts Melbourne'is, skautlipkond "Vikerlased" ja gaidide rühmitus "Virmalised", Skautlike Noorte Sõprade Selts, Suusaklubi Du Nord, ja Korporatsioon Ugala. Koos Sydney Eesti Seltsiga asutati 1952. aastal Austraalia Eesti Seltside Liit ja 1953 Eesti Spordiliit Austraalias. Algatati ka ülemaalise Eesti laulupeo mõte millest kujunesid Eesti Päevad Austraalias ja mida on alates 1954. aastast korraldatud 24 korda, neist 7 korda Melbourne'is. 25. Eesti Päevad toimuvad käesoleva aasta lõpul, 60 aastat hiljem, siin Melbourne'is. Suureks ürituseks oli oma maja ostmine Coburgis 1955. aastal, milleks asutati Ühistu "Eesti Maja". Liikmete arvu ja tegevuse kasvu tõttu jäi see varsti kitsaks ja aastal 1971 osteti siin see Eesti Maja, mis pärast mõningat ümberehitamist ja põhjalikku remonti Ühingu liikmete vabatahtliku tööpanusega sai ideaalseks tegevuskohaks. Aastal 1976 algasid eesti keelsed raadiosaated Melbourne'is. Enne Eesti taasiseseisvumist oli Ühingu üheks ülesandeks aidata hoida Eesti ja teiste Balti riikide vägivaldset okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt ja eestlaste vabadustahet Austraalia avalikkuse ees. Võeti osa protestidemonstratsioonidest ja selgitati olukorda parlamendi liikmetele ning publikule. See oli ka peamine Viiendate Ülemaailmsete Eesti Päevade (ESTO '88) teema Melbourne'is aastavahetusel 1988/89, mille kõigiti õnnestunud korraldamine oli Melbourne'i eestlaste suur saavutus. Sellel ESTOl oli esimest korda arvukalt osavõtjaid Eestist. Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991 pühitseti siin Eesti Majas suure osavõtjaskonnaga 29. septembril 1991. Aastal 1992 oli Ühingul 282 liiget ja seda perioodi võib arvata Melbourne'i eestlaste tegevuse seniseks kõrgpunktiks. Aeg on teinud oma töö ja ikka rohkem on pärast sõda Saksamaalt põgenikelaagritest tulnuid, kes kaua aega siinset tegevust juhtisid ja sellest väga aktiivselt osa võtsid, meist lahkunud. Ühing on endiselt elujõuline rohkem kui 200 liikmega, aga võrreldes ajaga kaks-kolmkümmend aastat tagasi on tegevus tagasihoidlikum. Tähtpäevade pühitsemine kestab edasi, kuid mitmed tegevusringid on oma tegevuse lõpetanud; praegu on aktiivsed kaks rahvatantsu rühma, spordiring, naiskoor ja etnograafia-käsitöö ring. Nendele on lisandunud uued tegevused: Seenioride Klubi, eesti keele klass, ja Social Clubi õhtud noortele. Tänasel juubelipäeval mõtleme imetlusega ja tänutundega nendele sadadele meestele ja naistele, kes viimase 100 aasta jooksul siin Melbourne'is oma igapäevaste töökohustuste ja võõrale maale uue kodu rajamise raskuste kõrval vabatahtlikult ja innukalt nii palju oma aega ja energiat on pühendanud eesti kultuuri ja vaimsuse säilitamisele ja edustamisele ning austraallastele Eesti olukorra tutvustamisele. Pole kahtlust, et vaba maailma avalik arvamine ja sümpaatia olid Eesti Vabariigi taastamisel tähtsad ja et väliseestlaste tegevus pikkade okupatsiooniaastate kestel, kaasa arvatud siin Melbourne'is, sellele oluliselt kaasa aitas. Põlvkonnad on vahetamas, nagu alati, ja teine ning kolmas pärastsõjaaegsed põlvkonnad on tegevuse üle võtnud või üle võtmas. Nendele on lisandunud hiljuti Eestist siia tulnud, mõned alaliselt ja teised ajutiselt. Nii nagu kõikidel väliseesti rahvusgruppidel üle maailma, nii on ka eesti päritoluga inimestel Melbourne'is ees küsimus, kuidas pidevalt muutuvas olukorras tulevikus edukalt ja jätkupidavalt edasi töötada. Eesti on jälle vaba ja iseseisev, aga see ei tähenda, et tulevik on nüüd kindlustatud. Vabaduse hoidmiseks tuleb pidevalt valvel olla. Üks mõjuvamaid abinõusid selleks on maailma avalik arvamine. Oma iseseisvust ja vabadust hoiame ja kindlustame kõige paremini sellega, et tegutseme ja käitume riigina, rahvana, ja ka üksikisikutena selliselt, et väärime maailma lugupidamise. Eestlastele välismaal jääb edasi ülesanne aidata Eesti mainet nende asukohamaades kõrgel hoida. Tulevik, nagu alati, on noorte päralt ja nende kätes. Soovime neile ja Melbourne'i Eesti Ühingule jõudu, meelekindlust, head õnne ja edu järgmiseks sajaks aastaks. Sõnavõtt Melbourne’i Eesti Ühingu 100. aastapäeva aktusel 8. veebruaril 2014. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

EESTLASED MELBOURNE’is

Arvi Parbo 19. veebr. 2014

Sõnavõtt Melbourne’i Eesti Ühingu 100. aastapäeva aktusel
8. veebruaril 2014.

EESTLASED  MELBOURNE’is
Sir Arvi Parbo. Foto: Sirje Jõgi

Lugupeetud koosviibijad!

Täna 100 aastat tagasi, 8. veebruaril 1914, asutati Melbourne'is Eesti Selts, mis sai hiljem Melbourne'i Eesti Ühinguks. Ühingu juhatus on juubeli tähistamiseks välja andnud seda ajalugu kirjeldava brošüüri. Katsun sellest lühikese kokkuvõtte teha.

Esimene teadaolev eestlane Melbourne'is, Saaremaa mees Karl Heinrich Kauper, saabus siia meremehena 137 aastat tagasi. Vähehaaval saabus veel eestlasi ja aastal 1910 hakati arutama oma seltsi loomist. See sai teoks neli aastat hiljem Jakob Lukatsi algatusel.

Esimese kuue aasta jooksul, aastatel 1914–1920, oli liikmete arv enamasti 6 või 7 ümber, kõige rohkem 14. Asutati raamatukogu, telliti eesti keelseid ajalehti ja tegevus koosnes omavahelistest aruteludest ning seltskondlikust läbikäimisest. Aja jooksul see tegevus vaibus ja siis lakkas. Juunis 1920 anti Seltsi arhiiv ja esemed liikme Jaan Kannuluige hoolde, kuhu need jäid järgmised 18 aastat, peaaegu kogu Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aja.

Aastal 1938 anti Seltsi arhiiv ja esemed üle uuesti tegevust alustanud Melbourne'i Eesti Ühingule, mis sai järgmisel aastal nime "Kodu". Järgmise kümne aasta jooksul oli Ühingu liikmete arv 20 ja 40 vahel. Pühitseti rahvuslikke tähtpäevi ja peeti pidusid, Vabariigi aastapäeva puhul 1939. aastal korraldati Austraalia raadios saade selle tähistamiseks, esineti International Club'i karnevalil laulude ja rahvatantsudega. Teise Maailmasõja ajal tehti korjandusi Punase Risti heaks ja pärast sõda moodustati koos Sydney Eesti Seltsiga abistamiskomitee eesti sõjapõgenike toetamiseks.

Eestlased DP-laagritest Saksamaal hakkasid saabuma Austraaliasse 1947. aastal. Augustis 1948 oli Ühingul juba 61 liiget ja valitud uus juhatus koosnes enamasti uustulnukatest.

Pärast seda laienes nii liikmete arv kui ka tegevus kiirelt. Tähistati edasi Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha ja muid tähtpäevi nagu küüditamise aastapäev, emadepäev, Välis-Eesti päev, korraldati ühisjõulupuid, kirjanike, kunstnike ja luuletajate sünni- ja mälestuspäevi, kontserte, teatrietendusi, kunstinäitusi jne. Moodustati tegevusringe; mõni aasta hiljem olid tegutsemas näitegrupp, segakoor, naiskoor, spordiklubi, naisring, rahvatantsu rühm, raamatukogu, male- ja bridziklubi ja etnograafia - käsitöö ring. Melbourne'i Keeltekoolis (Saturday School of Modern Languages) õpetati eesti keelt. Osaleti Balti Komitees ja selle üritustel.

Ühingu kõrval tegutsesid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pauluse kogudus, Eesti Võitlejate Ühing Victorias, Eesti Laskeklubi Victorias, Eesti Meeslaulu Selts Melbourne'is, skautlipkond "Vikerlased" ja gaidide rühmitus "Virmalised", Skautlike Noorte Sõprade Selts, Suusaklubi Du Nord, ja Korporatsioon Ugala.

Koos Sydney Eesti Seltsiga asutati 1952. aastal Austraalia Eesti Seltside Liit ja 1953 Eesti Spordiliit Austraalias. Algatati ka ülemaalise Eesti laulupeo mõte millest kujunesid Eesti Päevad Austraalias ja mida on alates 1954. aastast korraldatud 24 korda, neist 7 korda Melbourne'is. 25. Eesti Päevad toimuvad käesoleva aasta lõpul, 60 aastat hiljem, siin Melbourne'is.

Suureks ürituseks oli oma maja ostmine Coburgis 1955. aastal, milleks asutati Ühistu "Eesti Maja". Liikmete arvu ja tegevuse kasvu tõttu jäi see varsti kitsaks ja aastal 1971 osteti siin see Eesti Maja, mis pärast mõningat ümberehitamist ja põhjalikku remonti Ühingu liikmete vabatahtliku tööpanusega sai ideaalseks tegevuskohaks.

Aastal 1976 algasid eesti keelsed raadiosaated Melbourne'is.

Enne Eesti taasiseseisvumist oli Ühingu üheks ülesandeks aidata hoida Eesti ja teiste Balti riikide vägivaldset okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt ja eestlaste vabadustahet Austraalia avalikkuse ees. Võeti osa protestidemonstratsioonidest ja selgitati olukorda parlamendi liikmetele ning publikule. See oli ka peamine Viiendate Ülemaailmsete Eesti Päevade (ESTO '88) teema Melbourne'is aastavahetusel 1988/89, mille kõigiti õnnestunud korraldamine oli Melbourne'i eestlaste suur saavutus. Sellel ESTOl oli esimest korda arvukalt osavõtjaid Eestist.

Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991 pühitseti siin Eesti Majas suure osavõtjaskonnaga 29. septembril 1991. Aastal 1992 oli Ühingul 282 liiget ja seda perioodi võib arvata Melbourne'i eestlaste tegevuse seniseks kõrgpunktiks.

Aeg on teinud oma töö ja ikka rohkem on pärast sõda Saksamaalt põgenikelaagritest tulnuid, kes kaua aega siinset tegevust juhtisid ja sellest väga aktiivselt osa võtsid, meist lahkunud. Ühing on endiselt elujõuline rohkem kui 200 liikmega, aga võrreldes ajaga kaks-kolmkümmend aastat tagasi on tegevus tagasihoidlikum.

Tähtpäevade pühitsemine kestab edasi, kuid mitmed tegevusringid on oma tegevuse lõpetanud; praegu on aktiivsed kaks rahvatantsu rühma, spordiring, naiskoor ja etnograafia-käsitöö ring. Nendele on lisandunud uued tegevused: Seenioride Klubi, eesti keele klass, ja Social Clubi õhtud noortele.

Tänasel juubelipäeval mõtleme imetlusega ja tänutundega nendele sadadele meestele ja naistele, kes viimase 100 aasta jooksul siin Melbourne'is oma igapäevaste töökohustuste ja võõrale maale uue kodu rajamise raskuste kõrval vabatahtlikult ja innukalt nii palju oma aega ja energiat on pühendanud eesti kultuuri ja vaimsuse säilitamisele ja edustamisele ning austraallastele Eesti olukorra tutvustamisele. Pole kahtlust, et vaba maailma avalik arvamine ja sümpaatia olid Eesti Vabariigi taastamisel tähtsad ja et väliseestlaste tegevus pikkade okupatsiooniaastate kestel, kaasa arvatud siin Melbourne'is, sellele oluliselt kaasa aitas.

Põlvkonnad on vahetamas, nagu alati, ja teine ning kolmas pärastsõjaaegsed põlvkonnad on tegevuse üle võtnud või üle võtmas. Nendele on lisandunud hiljuti Eestist siia tulnud, mõned alaliselt ja teised ajutiselt. Nii nagu kõikidel väliseesti rahvusgruppidel üle maailma, nii on ka eesti päritoluga inimestel Melbourne'is ees küsimus, kuidas pidevalt muutuvas olukorras tulevikus edukalt ja jätkupidavalt edasi töötada.

Eesti on jälle vaba ja iseseisev, aga see ei tähenda, et tulevik on nüüd kindlustatud. Vabaduse hoidmiseks tuleb pidevalt valvel olla. Üks mõjuvamaid abinõusid selleks on maailma avalik arvamine. Oma iseseisvust ja vabadust hoiame ja kindlustame kõige paremini sellega, et tegutseme ja käitume riigina, rahvana, ja ka üksikisikutena selliselt, et väärime maailma lugupidamise. Eestlastele välismaal jääb edasi ülesanne aidata Eesti mainet nende asukohamaades kõrgel hoida.

Tulevik, nagu alati, on noorte päralt ja nende kätes. Soovime neile ja Melbourne'i Eesti Ühingule jõudu, meelekindlust, head õnne ja edu järgmiseks sajaks aastaks.

EESTLASED MELBOURNE’is Sõnavõtt Melbourne’i Eesti Ühingu 100. aastapäeva aktusel 8. veebruaril 2014.
EESTLASED  MELBOURNE’is
Vormilisuse poolelt võrreldav veebilehe tegemine mõistlikult siis tasub põhjalikumalt vaadata. Samavõrd hoolikalt kavandatud veebilehe uuendamine kaasaegselt peaks olema kättesaadav samas klubi kodulehe valmistamine aara.ee kodulehed algupärase raamistikuga kiire veebilehe tegemine kvaliteetselt osutab mitmeid eeliseid peale kõige on kodulehe valmistamine asjatundjatelt tasakaalustatult tähtis.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: