Sõrve – see on üllatusmuna!

Minu tee Sõrve laagrisse sai alguse augustikuus Saaremaal. Olin külas oma heal sõbral ja jõime köögis piparmünditeed. Muljetasime, mis on viimase pooleteise aasta jooksul juhtunud ja mida võiks tulevik tuua.

Sõrve laagri juhid (vasakult paremale): Andrew Kass, Liisu Ots, David Kass, Ella Ranniko, Rhys Maidla, Maare-Liis Kalamäe, Arne Rodgers. Foto: Kati Koreneff Mainisin, kuidas olen Sydneys olles igatsenud kooris laulmist ja mu sõber käis välja mõtte, et ehk on Sydney Eesti Majal oma koor nagu Kanadaski. Septembris Austraaliasse naastes avastasin oma rõõmuks, et tõepoolest, laulukoor „Lõke" harjutab igal esmaspäeval! Astusin koori, et lihtsalt eesti keeles laulda saaks, aga nagu elul ikka kombeks on, siis üks väike otsus avab terve uue maailma. Ja nii oli ka seekord. Mõni kuu hiljem Käsitööpäeval astus üks tore naisterahvas minu koori sopranitest ligi ja küsis, et ega ma ei oleks huvitatud Sõrve laagris osalemisest. Mul ei olnud õrna aimugi, mida oodata, aga samas tundus jube põnev ka. Otsustasin, et ei tohiks esimesel silmapilgul tagasi lükata huvitavaid ja uusi pakkumisi. Ütlesin „jah". Enne laagri algust hakkasin kahtlema, kas olen ikka õige otsuse teinud? Ei tea, kas saan lastega hakkama ja, jumal-jumal, see on terve nädal aega ju! Niikuinii olen pigem jalus kui abiks! Laagrijuhtide koosolek oli inforikas, aga sain oma peas ainult puzzlepildi nurgatükid paika. Miks ma küll alati „jah" ütlen? Aga lubadus oli antud. Ehk hakka aga minema ja olgu oldud! Esimene mulje laagrisse saabudes oli segane - ilus koht, aga mis on kus? Kes on kes? Kes ma olen? Tundus, et tavapärane muster on selline: lapsed kasvavad laagris üles, täiskasvanuna hakkavad juhtideks ja siis saadavad oma lapsed laagrisse. Ühesõnaga, laagri kondikava on kõigile teada. Kus on juhtide maja, kus on laste majad, kus on mis väljakud ja mis kell midagi algab. Ma käisin seal ringi nagu peata kana ja ajasin päevakaval kogu aeg näpuga järgi. Minu peamiseks nõuandjaks oli õnneks Krista (Midri), kelle abijuhiks ma olin. Olin tema sell. Õnneks oli tal hobusekannatus, sest ma küsisin seletust peaaegu iga päevatoimingu eel. Mis? Kus? Kas? Olin õnnega koos, et nii kärme, asjalik ja arusaaja juht oli mulle nõu andmas. Paar esimest päeva läks konarlikult, aga terve graafik oli nii aktiivne, et mul ei olnud aega muretsema hakatagi. Lihtsalt oli vaja teha, küsida ja aru saada. Nädal laagris tundus nagu kuu aega. Ma usun, et Sõrve oli minu jaoks suurem areng kui mõnele lapsele. Hüppa-vette-ja-olgu-ujutud meetodil. Sain nii paljude uute kogemuste osaliseks. Alustades matkamisest sellises looduses, mida minu silmad polnud veel näinud ja lõpetades suurepäraselt organiseeritud protsessi jälgimisega. Kati, laagri pealik, pidi vist laagri lõppedes mitu päeva järjest magama! Pealegi, ei ole nagu väga pikka aega lapsepõlvest möödas, aga meelest oli läinud, kuidas ma lapsena mõtlesin. Kuidas siis laste mõttemaailm töötab? Paari rebaseveaga olid vastused käes. Näiteks: ära küsi vabatahtlikutel lavale tulla, sest kõik on vabatahtlikud.. See on laager, kuhu ma saadaks hea meelega oma lapsi, sest töö ja vile käivad käsikäes. Leian, et tubade inspektsioon on üks tore leiutis. Lapsed õpivad läbi võistlusmomendi elevuse ja see paneb neid tahtma loovamaid lahendusi leidma. Mul on väga hea meel, et lapsed õpivad rahvatantsu ja eestikeelseid laule. Mina olin veel see kõige õnnelikum, et rahvatantsust osa sain! Ja tore on see, et lastele ei anta loometegevuse juures armu. Kogu aeg on vaja midagi välja mõelda. Alustades tarehüüetest kuni õhtuste mängude jaoks tegelaste leiutamistega. Niisama mökutamiseks aega ei anta ja ma arvan, et see kulub neile marjaks ära. Tegevuste käigus lapsed saavad tuttavaks, mõni saab üle oma häbelikkusest, saadakse sõpradeks ja hoitakse meel erksana. Oli lust jälgida laste arengut ja leidlikkust. Nagu ma peaaegu iga õhtu juhtide koosolekul mainisin, siis ammu ei ole ma nii südamest naerda saanud. Üks päev hullem kui teine! Heldeke! Juhid olid suurepärase huumorisoonega ja lapsed üllatasid millegagi iga päev. Arvan, et liidriks olemine oli ääretult värskendav kogemus, sest igapävaselt täiskasvanu maailmas elades kipume unustama, kui tore oli lapsepõli ja et see kunagine laps-mina on ikka veel siin. Ainult aeg ja erinevad sotsiaalsed situatsioonid on teinud oma töö selle kallal, kuidas ma maailma nüüd näen. Sõrves selle nädala jooksul olles tekib nagu oma maailm, kus iga täiskasvanu saab kord aastas rahulikult ajas tagasi minna. See on aja- ja nostalgiateraapia. Ja see laps-mina mäletab ikka veel, kui palju rõõmu leiame me väikestest asjadest. Juhina on seda tore uuesti läbi elada ja kõrvalt jälgida. Peale selle – lapsed on nii targad! Mis on üldse „tark"? Minu arust on laste „tark" see, mille poolest meie, täiskasvanud, nüüd lolliks oleme jäänud. Põhiline on see, et sellest aru saaksime. Viimasel õhtul üks eelnev juht mainis, et igal aastal pärast laagrit oli ta valmis maailmaga silmitsi seisma. Ja tema jutul on jumet! Niisiis, kes oleks ühest lihtsast otsusest arvanud, et ma saan sellise ootamatult toreda kogemuse osaliseks? Sellepärast ongi Sõrve minu jaoks üllatusmuna. Tänan südamest Barbarat, et ta minuga Sõrvest juttu tegi, ja Lembitut, kes organiseeris mu sponsorluse! Tänan kõiki kannatlikke ja huumorimeelseid laagrijuhte, pealikke ja vanemaid olijaid! Kõige suurem rõõm oli jälgida traditsioonide jätkumist, mitte ainult Eesti kultuuri, vaid ka ühe kogukonna soovi käia koos ja tähistada kokkukuuluvust ning nautida seda täiel rinnal. See on see, mis on Sõrve suurim väärtus ja loodan, et te teate, kui õnnega koos te olete. Soovin Sõrvele pikka eluiga ja jõudu! Minu tee Sõrve laagrisse sai alguse augustikuus Saaremaal. Olin külas oma heal sõbral ja jõime köögis piparmünditeed. Muljetasime, mis on viimase pooleteise aasta jooksul juhtunud ja mida võiks tulevik tuua. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Sõrve – see on üllatusmuna!

LIISU OTS 8. veebr. 2014

Minu tee Sõrve laagrisse sai alguse augustikuus Saaremaal. Olin külas oma heal sõbral ja jõime köögis piparmünditeed. Muljetasime, mis on viimase pooleteise aasta jooksul juhtunud ja mida võiks tulevik tuua.

Sõrve – see on üllatusmuna!
Sõrve laagri juhid (vasakult paremale): Andrew Kass, Liisu Ots, David Kass, Ella Ranniko, Rhys Maidla, Maare-Liis Kalamäe, Arne Rodgers. Foto: Kati Koreneff

Mainisin, kuidas olen Sydneys olles igatsenud kooris laulmist ja mu sõber käis välja mõtte, et ehk on Sydney Eesti Majal oma koor nagu Kanadaski. Septembris Austraaliasse naastes avastasin oma rõõmuks, et tõepoolest, laulukoor „Lõke" harjutab igal esmaspäeval! Astusin koori, et lihtsalt eesti keeles laulda saaks, aga nagu elul ikka kombeks on, siis üks väike otsus avab terve uue maailma. Ja nii oli ka seekord. Mõni kuu hiljem Käsitööpäeval astus üks tore naisterahvas minu koori sopranitest ligi ja küsis, et ega ma ei oleks huvitatud Sõrve laagris osalemisest. Mul ei olnud õrna aimugi, mida oodata, aga samas tundus jube põnev ka. Otsustasin, et ei tohiks esimesel silmapilgul tagasi lükata huvitavaid ja uusi pakkumisi. Ütlesin „jah".

Enne laagri algust hakkasin kahtlema, kas olen ikka õige otsuse teinud? Ei tea, kas saan lastega hakkama ja, jumal-jumal, see on terve nädal aega ju! Niikuinii olen pigem jalus kui abiks! Laagrijuhtide koosolek oli inforikas, aga sain oma peas ainult puzzlepildi nurgatükid paika. Miks ma küll alati „jah" ütlen? Aga lubadus oli antud. Ehk hakka aga minema ja olgu oldud!

Esimene mulje laagrisse saabudes oli segane - ilus koht, aga mis on kus? Kes on kes? Kes ma olen? Tundus, et tavapärane muster on selline: lapsed kasvavad laagris üles, täiskasvanuna hakkavad juhtideks ja siis saadavad oma lapsed laagrisse. Ühesõnaga, laagri kondikava on kõigile teada. Kus on juhtide maja, kus on laste majad, kus on mis väljakud ja mis kell midagi algab. Ma käisin seal ringi nagu peata kana ja ajasin päevakaval kogu aeg näpuga järgi. Minu peamiseks nõuandjaks oli õnneks Krista (Midri), kelle abijuhiks ma olin. Olin tema sell. Õnneks oli tal hobusekannatus, sest ma küsisin seletust peaaegu iga päevatoimingu eel. Mis? Kus? Kas? Olin õnnega koos, et nii kärme, asjalik ja arusaaja juht oli mulle nõu andmas. Paar esimest päeva läks konarlikult, aga terve graafik oli nii aktiivne, et mul ei olnud aega muretsema hakatagi. Lihtsalt oli vaja teha, küsida ja aru saada. Nädal laagris tundus nagu kuu aega. Ma usun, et Sõrve oli minu jaoks suurem areng kui mõnele lapsele. Hüppa-vette-ja-olgu-ujutud meetodil. Sain nii paljude uute kogemuste osaliseks. Alustades matkamisest sellises looduses, mida minu silmad polnud veel näinud ja lõpetades suurepäraselt organiseeritud protsessi jälgimisega. Kati, laagri pealik, pidi vist laagri lõppedes mitu päeva järjest magama! Pealegi, ei ole nagu väga pikka aega lapsepõlvest möödas, aga meelest oli läinud, kuidas ma lapsena mõtlesin. Kuidas siis laste mõttemaailm töötab? Paari rebaseveaga olid vastused käes. Näiteks: ära küsi vabatahtlikutel lavale tulla, sest kõik on vabatahtlikud..

See on laager, kuhu ma saadaks hea meelega oma lapsi, sest töö ja vile käivad käsikäes. Leian, et tubade inspektsioon on üks tore leiutis. Lapsed õpivad läbi võistlusmomendi elevuse ja see paneb neid tahtma loovamaid lahendusi leidma. Mul on väga hea meel, et lapsed õpivad rahvatantsu ja eestikeelseid laule. Mina olin veel see kõige õnnelikum, et rahvatantsust osa sain! Ja tore on see, et lastele ei anta loometegevuse juures armu. Kogu aeg on vaja midagi välja mõelda. Alustades tarehüüetest kuni õhtuste mängude jaoks tegelaste leiutamistega. Niisama mökutamiseks aega ei anta ja ma arvan, et see kulub neile marjaks ära. Tegevuste käigus lapsed saavad tuttavaks, mõni saab üle oma häbelikkusest, saadakse sõpradeks ja hoitakse meel erksana. Oli lust jälgida laste arengut ja leidlikkust. Nagu ma peaaegu iga õhtu juhtide koosolekul mainisin, siis ammu ei ole ma nii südamest naerda saanud. Üks päev hullem kui teine! Heldeke! Juhid olid suurepärase huumorisoonega ja lapsed üllatasid millegagi iga päev.

Arvan, et liidriks olemine oli ääretult värskendav kogemus, sest igapävaselt täiskasvanu maailmas elades kipume unustama, kui tore oli lapsepõli ja et see kunagine laps-mina on ikka veel siin. Ainult aeg ja erinevad sotsiaalsed situatsioonid on teinud oma töö selle kallal, kuidas ma maailma nüüd näen. Sõrves selle nädala jooksul olles tekib nagu oma maailm, kus iga täiskasvanu saab kord aastas rahulikult ajas tagasi minna. See on aja- ja nostalgiateraapia. Ja see laps-mina mäletab ikka veel, kui palju rõõmu leiame me väikestest asjadest. Juhina on seda tore uuesti läbi elada ja kõrvalt jälgida. Peale selle – lapsed on nii targad! Mis on üldse „tark"? Minu arust on laste „tark" see, mille poolest meie, täiskasvanud, nüüd lolliks oleme jäänud. Põhiline on see, et sellest aru saaksime.

Viimasel õhtul üks eelnev juht mainis, et igal aastal pärast laagrit oli ta valmis maailmaga silmitsi seisma. Ja tema jutul on jumet!

Niisiis, kes oleks ühest lihtsast otsusest arvanud, et ma saan sellise ootamatult toreda kogemuse osaliseks? Sellepärast ongi Sõrve minu jaoks üllatusmuna.

Tänan südamest Barbarat, et ta minuga Sõrvest juttu tegi, ja Lembitut, kes organiseeris mu sponsorluse! Tänan kõiki kannatlikke ja huumorimeelseid laagrijuhte, pealikke ja vanemaid olijaid!

Kõige suurem rõõm oli jälgida traditsioonide jätkumist, mitte ainult Eesti kultuuri, vaid ka ühe kogukonna soovi käia koos ja tähistada kokkukuuluvust ning nautida seda täiel rinnal. See on see, mis on Sõrve suurim väärtus ja loodan, et te teate, kui õnnega koos te olete. Soovin Sõrvele pikka eluiga ja jõudu!

Sõrve – see on üllatusmuna! Minu tee Sõrve laagrisse sai alguse augustikuus Saaremaal. Olin külas oma heal sõbral ja jõime köögis piparmünditeed. Muljetasime, mis on viimase pooleteise aasta jooksul juhtunud ja mida võiks tulevik tuua.
Sõrve – see on üllatusmuna!
Minimalistlike võimalustega firma kodulehtede loomine ja teda ma usaldan. Teiste materjalide, peale kodulehe tegemine sisukalt veelgi sisukamates väljaannetes millalgi veebilehe valmistamine tehniliselt Aara disainibüroo teadmiste poolest netilehe tegemine asjatundjatelt ja paljude aspektide poolest peale kõige on efektiivne kodulehtede valmistamine firmadele tasakaalustatult tähtis.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: