Austraalia koor läheb laulupeole

Sydneys veebruarikuust kooskäiv koor Kooskõlas (In Harmony) sai kutse XXIV laulupeole Eestis. Koori koosseisu kuulub laiendatud koosseisuga lauluansambel Lõke ja austraallased In Harmony koorist, kellel on huvi uuema eesti koorimuusika vastu. Projektipõhise koori taga on Lõkke eestvedaja Kieran Scott ja koorijuht Rachelle Elliott.

Kooskõlas esineb Sydney Eesti Majas, august 2013. Foto: Aune Vetik Kõik algas tegelikult juba 2009. aastal, kui Harmony Day kontserdi korraldaja Rachelle Elliott kutsus lauluansambli Lõke Parramattasse esinema. Sellest sai alguse Lõkke juhi Kieran Scotti kontakt Rachelle Elliotiga, kes näitas üles huvi eesti koorimuusika vastu. Olgem ausad, ka jutt sellest, et Eestis saavad kord iga viie aasta tagant kokku kümned tuhanded koorilauljad, et koos laulda, kõlas ahvatlevalt. XXIV Eesti Päevad Sydneys (2012) üllatasid eesti publikut igati heas mõttes, peamiselt austraallastest koosneva In Harmony koori esituses võis kuulda uuemat eesti koorimuusikat, seda Rachelle Elliotti dirigeerimisel. Selle aasta veebruarist on nii Lõkke lauljad kui austraallased käinud koos, et valmistuda 2014. aastal Tallinnas toimuvaks XXVI Laulupeoks. Kooskõlas on 42 lauljat. Oktoobrikuus saabus Eestist kauaoodatud jah-sõna. Kooskõlas lauljad astuvad koos kümnete tuhandete teiste koorilauljatega üles Tallinna laulukaare all.   Kui erakordne on see, et üks Austraalia koor saab kutse Eesti laulupeole? Kas seda on varem juhtunud? Lembit Suur, Kooskõlas laulja: Minu teada mitte. Aastaid tagasi läksid mõned Eesti Meeskoor Austraalias mehed laulupeole osalema. See oli vist 1999. aastal. Tollal oli laulupeol osalemine vähem formaalsem kui tänapäeval. Austraallastest koor pole aga kindlasti esinenud. Oluline on see, et nad ei õpi mitte ainult eesti laule, vaid ka eesti keelt.   Kuidas austraallastel eesti keele õppimine käib? Lembit Suur: Siiri Iismaa on lugenud tekstid ja pannud internetis kooriliikmetele üles. Inimesed saavad nii kodus harjutada. Kui me kokku tuleme, siis põhiline kriitika on ikka muusikaline ja viimistlemine. Aga hääldamisest räägime küll. Austraallased võtavad keelt tõsiselt. Nad on laulnud ka teistes võõrkeeltes. Nad on teistmoodi hääldamisega harjunud. Siiri Iismaa on ka tõlkinud laulud inglise keelde, et inimesed mõistaks, millest need kõnelevad.   Laulupeol on eestlastele väga oluline ajalooline ja poliitiline tähendus. Kui palju need austraallased, kes on kooriga liitunud, teavad laulupeo tähtsusest ja tähendusest meie rahvale? Lembit Suur: Me oleme sellest rääkinud ja seletanud. Meil on väike ajakiri, kus tutvustame eesti ajalugu ja mille saadame emaili teel laiali. Ajakirja toimetab kooriliige Juho Looveer. Me oleme korraldanud filmi pärastlõuna, kus vaatasime Kanada filmi "Singing Revolution". Nad saavad aru laulude tähtsusest, kui loevad inglise keelseid tõlkeid. Isamaaline sisu on laulupeo lauludes läbiv.   Kas nähakse ja tunnetatakse eesti lauludes erinevust, mis on väikerahvale omane? Lembit Suur: Absoluutselt. Eesti koorimuusika on oma poliitilisuses unikaalne ja sellest saadakse aru. Selle vastu tuntakse huvi. Laul pole üksnes meelelahutus või kunstiliseks rahulduseks, vaid omab rahvuslikku, poliitilist ja sotsiaalset tähtsust, mida tavaliselt kaasaegses koorimuusikas ei leia.   Laulupeole minev Kooskõlas koor on projektipõhine. Kuidas koor kokku sai ja milline on koori koosseis? Lembit Suur: Eesti Päevadel esines Lõke laiendatud koosseisuga. Jutuks tuli ka programmi rikastamine uuema eesti koorimuusikaga. Eesti koorid Austraalias pole enam need, mis nad olid varem. Nad ei ole võimelised palju uut materjali õppima. Seda repertuaari, mis ennegi lauldud, tehakse hästi. Aga uuem koorimuusika, rütmid, see on kõik teistmoodi. Vanemal inimesel on raske õppida või lihtsalt võõras. Lõkke juht Kieran Scott tundis Austraalia koorijuhti, Rachelle Elliotti ja hakkasime temaga rääkima. Palusime In Harmonyl laulda uuemaid eesti laule. Nad said positiivse vastuvõtu Eesti Päevadel. Lõke, In Harmony ja mõned teised, nagu mina, kes ei kuulu teise koori, oleme koos käinud veebruarist saadik. Kui Siiri Iismaa oli Eestis, siis ta astus kontakti laulupeo organiseerijatega ja uuris, mida peab tegema, et saaks kandideerida. Mina ja Harald tuleme Canberrast Sydneysse kooriproovidesse, ühed liikmed tulevad Newcastle'ist, Wollongongist ja üks kesk-NSWst. Viimane sõidab kooriproovi 8-9 tundi üks ots. Me oleme Haraldiga uhked, et meil on sama palju edasi-tagasi. Inimestel on tahe ja käiakse rõõmuga koos.   Kui raske on saada kutset laulupeole? Lembit Suur: See on piiratud. Ma tean, et reeglites on, et kutsutakse 2 koori igast liigist. Kaks segakoori, valikkoori, meeskoori, naiskoori ja lastekoori. Kokku 10 väliskoori. Me konkureerisime segakoorina. Lisaks meile pääses läbi ka segakoor Kanadast.   Kuidas on dirigent Rachelle Elliott? Lembit Suur: Ma olen mitme koorijuhi käe all laulnud siin ja välismaal. Tema on tehniliselt ja hingeliselt hea koorijuht. Rachelle Elliott on tehniliselt koolitatud, aga hingeliselt sündinud koorijuht. Sydneys veebruarikuust kooskäiv koor Kooskõlas (In Harmony) sai kutse XXIV laulupeole Eestis. Koori koosseisu kuulub laiendatud koosseisuga lauluansambel Lõke ja austraallased In Harmony koorist, kellel on huvi uuema eesti koorimuusika vastu. Projektipõhise koori taga on Lõkke eestvedaja Kieran Scott ja koorijuht Rachelle Elliott. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Austraalia koor läheb laulupeole

AALE KASK-ONG 9. nov. 2013

Sydneys veebruarikuust kooskäiv koor Kooskõlas (In Harmony) sai kutse XXIV laulupeole Eestis. Koori koosseisu kuulub laiendatud koosseisuga lauluansambel Lõke ja austraallased In Harmony koorist, kellel on huvi uuema eesti koorimuusika vastu. Projektipõhise koori taga on Lõkke eestvedaja Kieran Scott ja koorijuht Rachelle Elliott.

Austraalia koor läheb laulupeole
Kooskõlas esineb Sydney Eesti Majas, august 2013. Foto: Aune Vetik

Kõik algas tegelikult juba 2009. aastal, kui Harmony Day kontserdi korraldaja Rachelle Elliott kutsus lauluansambli Lõke Parramattasse esinema. Sellest sai alguse Lõkke juhi Kieran Scotti kontakt Rachelle Elliotiga, kes näitas üles huvi eesti koorimuusika vastu.

Olgem ausad, ka jutt sellest, et Eestis saavad kord iga viie aasta tagant kokku kümned tuhanded koorilauljad, et koos laulda, kõlas ahvatlevalt.

XXIV Eesti Päevad Sydneys (2012) üllatasid eesti publikut igati heas mõttes, peamiselt austraallastest koosneva In Harmony koori esituses võis kuulda uuemat eesti koorimuusikat, seda Rachelle Elliotti dirigeerimisel.

Selle aasta veebruarist on nii Lõkke lauljad kui austraallased käinud koos, et valmistuda 2014. aastal Tallinnas toimuvaks XXVI Laulupeoks. Kooskõlas on 42 lauljat.

Oktoobrikuus saabus Eestist kauaoodatud jah-sõna. Kooskõlas lauljad astuvad koos kümnete tuhandete teiste koorilauljatega üles Tallinna laulukaare all.

 

Kui erakordne on see, et üks Austraalia koor saab kutse Eesti laulupeole? Kas seda on varem juhtunud?
Lembit Suur, Kooskõlas laulja: Minu teada mitte. Aastaid tagasi läksid mõned Eesti Meeskoor Austraalias mehed laulupeole osalema. See oli vist 1999. aastal. Tollal oli laulupeol osalemine vähem formaalsem kui tänapäeval. Austraallastest koor pole aga kindlasti esinenud. Oluline on see, et nad ei õpi mitte ainult eesti laule, vaid ka eesti keelt.

 

Kuidas austraallastel eesti keele õppimine käib?
Lembit Suur: Siiri Iismaa on lugenud tekstid ja pannud internetis kooriliikmetele üles. Inimesed saavad nii kodus harjutada. Kui me kokku tuleme, siis põhiline kriitika on ikka muusikaline ja viimistlemine. Aga hääldamisest räägime küll.
Austraallased võtavad keelt tõsiselt. Nad on laulnud ka teistes võõrkeeltes. Nad on teistmoodi hääldamisega harjunud.
Siiri Iismaa on ka tõlkinud laulud inglise keelde, et inimesed mõistaks, millest need kõnelevad.

 

Laulupeol on eestlastele väga oluline ajalooline ja poliitiline tähendus. Kui palju need austraallased, kes on kooriga liitunud, teavad laulupeo tähtsusest ja tähendusest meie rahvale?

Lembit Suur: Me oleme sellest rääkinud ja seletanud. Meil on väike ajakiri, kus tutvustame eesti ajalugu ja mille saadame emaili teel laiali. Ajakirja toimetab kooriliige Juho Looveer.
Me oleme korraldanud filmi pärastlõuna, kus vaatasime Kanada filmi "Singing Revolution".
Nad saavad aru laulude tähtsusest, kui loevad inglise keelseid tõlkeid. Isamaaline sisu on laulupeo lauludes läbiv.

 

Kas nähakse ja tunnetatakse eesti lauludes erinevust, mis on väikerahvale omane?
Lembit Suur: Absoluutselt. Eesti koorimuusika on oma poliitilisuses unikaalne ja sellest saadakse aru. Selle vastu tuntakse huvi. Laul pole üksnes meelelahutus või kunstiliseks rahulduseks, vaid omab rahvuslikku, poliitilist ja sotsiaalset tähtsust, mida tavaliselt kaasaegses koorimuusikas ei leia.

 

Laulupeole minev Kooskõlas koor on projektipõhine. Kuidas koor kokku sai ja milline on koori koosseis?
Lembit Suur: Eesti Päevadel esines Lõke laiendatud koosseisuga. Jutuks tuli ka programmi rikastamine uuema eesti koorimuusikaga.
Eesti koorid Austraalias pole enam need, mis nad olid varem. Nad ei ole võimelised palju uut materjali õppima. Seda repertuaari, mis ennegi lauldud, tehakse hästi. Aga uuem koorimuusika, rütmid, see on kõik teistmoodi. Vanemal inimesel on raske õppida või lihtsalt võõras.
Lõkke juht Kieran Scott tundis Austraalia koorijuhti, Rachelle Elliotti ja hakkasime temaga rääkima. Palusime In Harmonyl laulda uuemaid eesti laule. Nad said positiivse vastuvõtu Eesti Päevadel.
Lõke, In Harmony ja mõned teised, nagu mina, kes ei kuulu teise koori, oleme koos käinud veebruarist saadik. Kui Siiri Iismaa oli Eestis, siis ta astus kontakti laulupeo organiseerijatega ja uuris, mida peab tegema, et saaks kandideerida.
Mina ja Harald tuleme Canberrast Sydneysse kooriproovidesse, ühed liikmed tulevad Newcastle'ist, Wollongongist ja üks kesk-NSWst. Viimane sõidab kooriproovi 8-9 tundi üks ots. Me oleme Haraldiga uhked, et meil on sama palju edasi-tagasi. Inimestel on tahe ja käiakse rõõmuga koos.

 

Kui raske on saada kutset laulupeole?
Lembit Suur: See on piiratud. Ma tean, et reeglites on, et kutsutakse 2 koori igast liigist. Kaks segakoori, valikkoori, meeskoori, naiskoori ja lastekoori. Kokku 10 väliskoori.

Me konkureerisime segakoorina. Lisaks meile pääses läbi ka segakoor Kanadast.

 

Kuidas on dirigent Rachelle Elliott?
Lembit Suur: Ma olen mitme koorijuhi käe all laulnud siin ja välismaal. Tema on tehniliselt ja hingeliselt hea koorijuht. Rachelle Elliott on tehniliselt koolitatud, aga hingeliselt sündinud koorijuht.

Austraalia koor läheb laulupeole Sydneys veebruarikuust kooskäiv koor Kooskõlas (In Harmony) sai kutse XXIV laulupeole Eestis. Koori koosseisu kuulub laiendatud koosseisuga lauluansambel Lõke ja austraallased In Harmony koorist, kellel on huvi uuema eesti koorimuusika vastu. Projektipõhise koori taga on Lõkke eestvedaja Kieran Scott ja koorijuht Rachelle Elliott.
Austraalia koor läheb laulupeole
Otsisin ja leidsin mtü kodulehtede valmistamine tehniliselt võib leida häid lahendusi. Mõistusega võttes on kodulehe loomine ja see ei ole juhuslik millalgi lakoonilise kodulehe valmistamine www.aara.ee sama lingi kaudu on saadaval firma kodulehtede loomine kvaliteetselt samavõrd suure kasuteguriga lisaks on kodulehe valmistamine optimeeritult on samavõrd kasutajasõbralik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: