Mõtteid Baltimere rahvaste festivalilt

Nüüd on Balti rahvaste festivali peetud läti majas juba mitmeid aastaid. Ma ei taha, et see kostaks välja kuidagi valesti eelmiste korraldajate soomlaste suhtes, aga läti maja on ikka väga õnnestunud paik igas mõttes.

Foto: Sirje Jõgi Loekski plusspunktid kokku. Paik ise on kergesti käidav – St Kildast järgmine "küla" ehk Elwood. Kohale saab rongide – trammide - bussidega, ja kui tulla autoga, siis võib saada ilusa mereäärse sõidu, kui otseteed St Kilda Roadi ei kasuta. Mere poolt parkides jääb jalutuskäigu kaugusele kaunis St Kilda botaanikaaed. Siiski ei ole asukoht peamine võlu. Nagu ikka, kõik määravad inimesed. Kuidas küll lätlastel on nii palju rohkem elavat rõõmsat ja vaba energiat kui ugrimugridel ... sellele pean mõttes peatuma jääma igal aastal, igal mu varasemal läti maja üritusel. Saal on puupüsti rahvast täis, käteplaksud saadavad esinejaid esimesest numbrist peale. No ei ole see ju ime, et rahvuslus elab edasi väikelaste kooris, et nii palju noori möllab rahvatantsu teha või pille mängida, kui nii palju entusiasmi ja kaasaelamist nende esinemisi saadab! Vastuvõtt on igale esinejakollektiivile lihtsalt vaimustav. Eesti väike koor laulab vahvasti, ja tantsudes on enam hoogu kui tavaliselt – oleme kõik innustatud soojast vastuvõtust ja miljööst. Kuna lahkusin ise enne peo lõppu, siis olen katsunud aru saada, mis kellani pidu kestis. Kontsert algas kell 4, aga Kairi (mu laulukoori partner) ütleb, et kell 7, kui tema lahkus, veel sooja söögini ei jõutud. Ise lahkusin varem seoses Sydney külalistega – Indrek ja Merka tegid Estralian Food kauba kaudu tutvustust eesti toidule festivali marketil, kus olid esindatud enamuse balti rahvaste tooted. Tore, et nüüd ka eestlastel selline firma olemas – ja veel ringireisiv!! Mitte et lätlastel endal oleks millestki puudus olnud. Oh, kuidas tahaks, et meie eesti majas ka sellised singipirukaid keegi teeks! Ilmselt ei olnud ma ainus piruka imetleja – kohvikust said pirukad ürituse algusajaga võrreldes (kell 12) otsa ikka liiga kiiresti. Tore oli see, et vastavalt festivali nimele - Beer and Bread – oli baaris saadaval iga rahvuse õlut. Mis veel meeldis lätlaste juures oli maja ise. Juba mainisin – kohvik, baar, kontsert hea akustikaga saalis (monitorid lae sees nagu päris kontserdisaalis), ning eriti mõnusa meeleolu loob maja ees roheluses peituv aiamööbliga sisehoov. Rahvast jagus kõikjale palju, kõiki vanusegruppe oli võrdselt, valju rõõmsat häält ning kaasaelamise – koosolemise - tuttavakssaamiste virrvarr kestis terve pika päeva läbi. Jah, lätlaste pidu kestis terve päev läbi! Minu võtab võhmale juba selle pika päeva meenutamine, nii et kavast lähemalt rääkima ei hakkagi. Pole mõtet. Kes kohal ei olnud, jääb ilma. Esinemistahet oli kõigil küllaga, ja jätkub ka järgmiseks aastaks – tulge katsuge oma käega järgi, kuidas rahvuslikku elu siinmaal kah elada saab. Nüüd on Balti rahvaste festivali peetud läti majas juba mitmeid aastaid. Ma ei taha, et see kostaks välja kuidagi valesti eelmiste korraldajate soomlaste suhtes, aga läti maja on ikka väga õnnestunud paik igas mõttes. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Mõtteid Baltimere rahvaste festivalilt

Sirje Jõgi 5. nov. 2013

Nüüd on Balti rahvaste festivali peetud läti majas juba mitmeid aastaid. Ma ei taha, et see kostaks välja kuidagi valesti eelmiste korraldajate soomlaste suhtes, aga läti maja on ikka väga õnnestunud paik igas mõttes.

Mõtteid Baltimere rahvaste festivalilt
Foto: Sirje Jõgi

Loekski plusspunktid kokku.

Paik ise on kergesti käidav – St Kildast järgmine "küla" ehk Elwood. Kohale saab rongide – trammide - bussidega, ja kui tulla autoga, siis võib saada ilusa mereäärse sõidu, kui otseteed St Kilda Roadi ei kasuta. Mere poolt parkides jääb jalutuskäigu kaugusele kaunis St Kilda botaanikaaed.

Siiski ei ole asukoht peamine võlu. Nagu ikka, kõik määravad inimesed. Kuidas küll lätlastel on nii palju rohkem elavat rõõmsat ja vaba energiat kui ugrimugridel ... sellele pean mõttes peatuma jääma igal aastal, igal mu varasemal läti maja üritusel.

Saal on puupüsti rahvast täis, käteplaksud saadavad esinejaid esimesest numbrist peale. No ei ole see ju ime, et rahvuslus elab edasi väikelaste kooris, et nii palju noori möllab rahvatantsu teha või pille mängida, kui nii palju entusiasmi ja kaasaelamist nende esinemisi saadab! Vastuvõtt on igale esinejakollektiivile lihtsalt vaimustav. Eesti väike koor laulab vahvasti, ja tantsudes on enam hoogu kui tavaliselt – oleme kõik innustatud soojast vastuvõtust ja miljööst.

Kuna lahkusin ise enne peo lõppu, siis olen katsunud aru saada, mis kellani pidu kestis. Kontsert algas kell 4, aga Kairi (mu laulukoori partner) ütleb, et kell 7, kui tema lahkus, veel sooja söögini ei jõutud. Ise lahkusin varem seoses Sydney külalistega – Indrek ja Merka tegid Estralian Food kauba kaudu tutvustust eesti toidule festivali marketil, kus olid esindatud enamuse balti rahvaste tooted. Tore, et nüüd ka eestlastel selline firma olemas – ja veel ringireisiv!!

Mitte et lätlastel endal oleks millestki puudus olnud. Oh, kuidas tahaks, et meie eesti majas ka sellised singipirukaid keegi teeks! Ilmselt ei olnud ma ainus piruka imetleja – kohvikust said pirukad ürituse algusajaga võrreldes (kell 12) otsa ikka liiga kiiresti. Tore oli see, et vastavalt festivali nimele - Beer and Bread – oli baaris saadaval iga rahvuse õlut.

Mis veel meeldis lätlaste juures oli maja ise. Juba mainisin – kohvik, baar, kontsert hea akustikaga saalis (monitorid lae sees nagu päris kontserdisaalis), ning eriti mõnusa meeleolu loob maja ees roheluses peituv aiamööbliga sisehoov.

Rahvast jagus kõikjale palju, kõiki vanusegruppe oli võrdselt, valju rõõmsat häält ning kaasaelamise – koosolemise - tuttavakssaamiste virrvarr kestis terve pika päeva läbi. Jah, lätlaste pidu kestis terve päev läbi! Minu võtab võhmale juba selle pika päeva meenutamine, nii et kavast lähemalt rääkima ei hakkagi. Pole mõtet. Kes kohal ei olnud, jääb ilma. Esinemistahet oli kõigil küllaga, ja jätkub ka järgmiseks aastaks – tulge katsuge oma käega järgi, kuidas rahvuslikku elu siinmaal kah elada saab.

Mõtteid Baltimere rahvaste festivalilt Nüüd on Balti rahvaste festivali peetud läti majas juba mitmeid aastaid. Ma ei taha, et see kostaks välja kuidagi valesti eelmiste korraldajate soomlaste suhtes, aga läti maja on ikka väga õnnestunud paik igas mõttes.
Mõtteid Baltimere rahvaste festivalilt
Kui soovid laabuvat uue netilehe tegemine sest nüüd on konkreetne aadress. Paljud on tähelepanu juhtinud tervikliku veebilehe uuendamine mõistlikult sama tähtis kui ajakiri lepingud kodulehtede valmistus odavalt http://www.aara.ee/Kodulehe_valmistamine algupärase raamistikuga lehe tegemine samavõrd suure kasuteguriga ja sisukuse poolest veebilehe tegemine on samuti kaasaegne.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: