Pidulik raamatu esitlemine Sydneys

Pühapäeval, 22. septembril toimus Eesti Arhiiv Austraalias korraldusel pidulik Vasilios Vasilase koostatud raamatu “Across Lands and Oceans to Freedom” esitlemine. Sündmus toimus Eesti kirikusaalis Strathfieldis.

Peakonsul Katrin Kanarik, õpetaja Meelis Rosma, raamatu autor Vasilios Vasilas. Kella kolmeks oli saali kogunenud publikut 80-ne ringis. Ka Thirlmere'ist oli meid kohale tulnud neli. Vasilios oli tegevuses raamatutesse pühenduste kirjutamisega. Nagu näiteks minu tütrele – "Cherish your mothers memories..." – liiga tundeküllane, et oleks seda ise kirjutanud. Ja nii paljudele teistele, ka soovikohaselt, kelle mälestused ja pildid on selles raamatus ja kes tahtsid seda kinkida oma järeltulijaile. Kui oli aeg ametlikuks avatseremooniaks, tutvustas Meelis Rosma Vasiliost – kindlasti mitmed ei olnud teda isiklikult kohanud. Meelis nimetas muuhulgas, et see on eriline au, et üritus toimub kirikusaalis nii paljude inimeste osavõtul – ja oleks tore, kui ka jumalateenistustel oleks saal nii täidetud!   Järgnevalt võttis sõna Eesti Arhiiv Austraalias nõukogu esimees Dr. Terry Kass. Esimesena tunnustas ta aborigeene, kelle pinnal üritus toimus. Ta tervitas kokkutulnuid ja eriti Vasiliose perekonda ja vanemaid, kes sel puhul kohale olid tulnud. Siis tutvustas ta raamatu koostajat ja tänas teda selle suure töö eest, mida Vasilios oli ette võtnud. Imekspandav, et kreeka päritoluga teadlane tundis huvi meie väikese rahva vastu, et korraldada meiega kokkusaamisi ja jutuajamisi – niiöelda meie jutustav ajalugu, mille ta kirjalikult ümber töötas ja koos piltidega raamatuks koostas.   Vahepalaks laulis Andra Krumins kitarri saatel "Kui ma olin väiksekene ...", kus salm "Kõik ma panin paberisse, raiusin kõik raamatusse " oli eriti sobiv käesoleva sündmuse puhul. Peakonsul Katrin Kanarik mainis oma sõnavõtus, et see on tõesti väga eriline sündmus ja suur au talle seda raamatut formaalselt tutvustada. Talle on nii Kreeka kui kreeklased väga meeldinud, olles viibinud Kreekas oma ametiülesannetes kolm aastat. Lõpetades – esitlen raamatut – siin see on!   Viimase humoorika sõnavõtuga esines Vasilios, rääkides, kuidas ta kohtus oma jaapanlannast abikaasaga ajal, kui nad olid üliõpilased. Heitis nalja oma pikkade "ponytailis" juuste üle, millesse alul temaga tutvudes ehk suhtuti skeptiliselt. Et kuidas ikka on, et üks pikajuukseline kreeklane äkki tahab kirjutada eestlastest?   Ta mainis, et kreeklastest on kirjutatud sadu raamatuid, ka tema ise on kirjutanud raamatu Lemnose saarest Kreekas, kus on tema päritolu. Hiljem tekkis huvi kirjutada – koostada raamatut teistest rahvustest ning juhuslikult, saades kontakti eestlastega, algaski tema 2 ja ½ aastane töö meiega. Allakirjutanu võib öelda, et tema soe ja entusiastlik suhtumine meie rahva saatusesse oli köitev. Nii ei olnud raske avada oma mälestuste salve meie sõjaaegsest teekonnast temaga juteldes ja kohale tuua mõningaid vanu fotosid, sest raamat, nagu temagi mainis, oli alul mõeldud pildiraamatuna vaid paari seletava lausega. Kui ta aga kuulis nii palju huvitavaid ja raskeid läbielamisi, otsustas ta raamatusse panna ka pikemad lood. Ta tänas paljusid, kes talle igati abiks olnud, külalislahkust osutanud. Kõiki ei suuda allakirjutanu mainida, kuid eesotsas Meelis Rosmaga, kes teda Thirlmere'isse tõi, et teda meile tutvustada ja tema huvist meie lugusid kirja panna. Tänu Lea Holmile, kes avas oma uksed, pakkus abi ja intervjuusid koordineeris, edasi Maie Barrow, Reet Simmul, Reet Bergmann – Canberra kontaktid, ja paljud teised, kes on nüüd saanud tema sõpradeks. Edasi tänas Eesti Arhiivi, oma abikaasat ja vanemaid, raamatu kunstilist kujundajat Anna Arensit ja kõiki, kes ligidalt ja kaugelt, nagu ka Canberrast ja Adelaide'ist, käesolevaks sündmuseks kokku olid tulnud.   Et kuupäev – 22. september on eriti tähtis, sest 69 aastat tagasi lahkusid mitmed põgenikelaevad Tallinnast ning hukkus Moero, tõstis Vasilos esile Boris Leesi, kes paari lausega seda traagilist sündmust mainis, olles ise laevahuku üks pääsenute hulgast. Boris ütles peale lühikest laevahuku kirjeldust – siin ma olen!   Peale tugevat aplausi oli aeg juua tassike kohvi ja tutvuda teiste koosviibijatega. Suure üllatusena leidsid Sydneys viibivad endised Augsburgi Eesti Gümnaasiumi õpilased, et kooliõde Tiiu Hoile (Lehtmets) on ka Adelaide'ist koos abikaasaga siin. Jällenägemine oli rõõmus ja kohe-kohe tuli selle huvitava sündmuse puhul võtta foto kuue koolisõbra taaskohtumisest peale pikki aastaid, sest ka meie lood "pandi paberisse ja raiuti raamatusse". Põhjalikud kirjeldused raamatust ja selle saamisloost on ilmunud "Meie Kodu" veergudel ja raamatus on kirjas kõik abilised, toetajad, koordineerijad nimeliselt Vasilios Vasilase poolt mainitud ja tänatud. Pühapäeval, 22. septembril toimus Eesti Arhiiv Austraalias korraldusel pidulik Vasilios Vasilase koostatud raamatu “Across Lands and Oceans to Freedom” esitlemine. Sündmus toimus Eesti kirikusaalis Strathfieldis. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Pidulik raamatu esitlemine Sydneys

ÜLLE SLAMER 11. okt. 2013

Pühapäeval, 22. septembril toimus Eesti Arhiiv Austraalias korraldusel pidulik Vasilios Vasilase koostatud raamatu “Across Lands and Oceans to Freedom” esitlemine. Sündmus toimus Eesti kirikusaalis Strathfieldis.

Pidulik raamatu esitlemine Sydneys
Peakonsul Katrin Kanarik, õpetaja Meelis Rosma, raamatu autor Vasilios Vasilas.

Kella kolmeks oli saali kogunenud publikut 80-ne ringis. Ka Thirlmere'ist oli meid kohale tulnud neli. Vasilios oli tegevuses raamatutesse pühenduste kirjutamisega. Nagu näiteks minu tütrele – "Cherish your mothers memories..." – liiga tundeküllane, et oleks seda ise kirjutanud. Ja nii paljudele teistele, ka soovikohaselt, kelle mälestused ja pildid on selles raamatus ja kes tahtsid seda kinkida oma järeltulijaile.

Kui oli aeg ametlikuks avatseremooniaks, tutvustas Meelis Rosma Vasiliost – kindlasti mitmed ei olnud teda isiklikult kohanud. Meelis nimetas muuhulgas, et see on eriline au, et üritus toimub kirikusaalis nii paljude inimeste osavõtul – ja oleks tore, kui ka jumalateenistustel oleks saal nii täidetud!

 

Järgnevalt võttis sõna Eesti Arhiiv Austraalias nõukogu esimees Dr. Terry Kass. Esimesena tunnustas ta aborigeene, kelle pinnal üritus toimus. Ta tervitas kokkutulnuid ja eriti Vasiliose perekonda ja vanemaid, kes sel puhul kohale olid tulnud. Siis tutvustas ta raamatu koostajat ja tänas teda selle suure töö eest, mida Vasilios oli ette võtnud. Imekspandav, et kreeka päritoluga teadlane tundis huvi meie väikese rahva vastu, et korraldada meiega kokkusaamisi ja jutuajamisi – niiöelda meie jutustav ajalugu, mille ta kirjalikult ümber töötas ja koos piltidega raamatuks koostas.

 

Vahepalaks laulis Andra Krumins kitarri saatel "Kui ma olin väiksekene ...", kus salm "Kõik ma panin paberisse, raiusin kõik raamatusse " oli eriti sobiv käesoleva sündmuse puhul.

Peakonsul Katrin Kanarik mainis oma sõnavõtus, et see on tõesti väga eriline sündmus ja suur au talle seda raamatut formaalselt tutvustada. Talle on nii Kreeka kui kreeklased väga meeldinud, olles viibinud Kreekas oma ametiülesannetes kolm aastat. Lõpetades – esitlen raamatut – siin see on!

 

Viimase humoorika sõnavõtuga esines Vasilios, rääkides, kuidas ta kohtus oma jaapanlannast abikaasaga ajal, kui nad olid üliõpilased. Heitis nalja oma pikkade "ponytailis" juuste üle, millesse alul temaga tutvudes ehk suhtuti skeptiliselt. Et kuidas ikka on, et üks pikajuukseline kreeklane äkki tahab kirjutada eestlastest?

 

Ta mainis, et kreeklastest on kirjutatud sadu raamatuid, ka tema ise on kirjutanud raamatu Lemnose saarest Kreekas, kus on tema päritolu. Hiljem tekkis huvi kirjutada – koostada raamatut teistest rahvustest ning juhuslikult, saades kontakti eestlastega, algaski tema 2 ja ½ aastane töö meiega. Allakirjutanu võib öelda, et tema soe ja entusiastlik suhtumine meie rahva saatusesse oli köitev. Nii ei olnud raske avada oma mälestuste salve meie sõjaaegsest teekonnast temaga juteldes ja kohale tuua mõningaid vanu fotosid, sest raamat, nagu temagi mainis, oli alul mõeldud pildiraamatuna vaid paari seletava lausega. Kui ta aga kuulis nii palju huvitavaid ja raskeid läbielamisi, otsustas ta raamatusse panna ka pikemad lood. Ta tänas paljusid, kes talle igati abiks olnud, külalislahkust osutanud. Kõiki ei suuda allakirjutanu mainida, kuid eesotsas Meelis Rosmaga, kes teda Thirlmere'isse tõi, et teda meile tutvustada ja tema huvist meie lugusid kirja panna. Tänu Lea Holmile, kes avas oma uksed, pakkus abi ja intervjuusid koordineeris, edasi Maie Barrow, Reet Simmul, Reet Bergmann – Canberra kontaktid, ja paljud teised, kes on nüüd saanud tema sõpradeks. Edasi tänas Eesti Arhiivi, oma abikaasat ja vanemaid, raamatu kunstilist kujundajat Anna Arensit ja kõiki, kes ligidalt ja kaugelt, nagu ka Canberrast ja Adelaide'ist, käesolevaks sündmuseks kokku olid tulnud.

 

Et kuupäev – 22. september on eriti tähtis, sest 69 aastat tagasi lahkusid mitmed põgenikelaevad Tallinnast ning hukkus Moero, tõstis Vasilos esile Boris Leesi, kes paari lausega seda traagilist sündmust mainis, olles ise laevahuku üks pääsenute hulgast. Boris ütles peale lühikest laevahuku kirjeldust – siin ma olen!

 

Peale tugevat aplausi oli aeg juua tassike kohvi ja tutvuda teiste koosviibijatega. Suure üllatusena leidsid Sydneys viibivad endised Augsburgi Eesti Gümnaasiumi õpilased, et kooliõde Tiiu Hoile (Lehtmets) on ka Adelaide'ist koos abikaasaga siin. Jällenägemine oli rõõmus ja kohe-kohe tuli selle huvitava sündmuse puhul võtta foto kuue koolisõbra taaskohtumisest peale pikki aastaid, sest ka meie lood "pandi paberisse ja raiuti raamatusse".

Põhjalikud kirjeldused raamatust ja selle saamisloost on ilmunud "Meie Kodu" veergudel ja raamatus on kirjas kõik abilised, toetajad, koordineerijad nimeliselt Vasilios Vasilase poolt mainitud ja tänatud.

Pidulik raamatu esitlemine Sydneys Pühapäeval, 22. septembril toimus Eesti Arhiiv Austraalias korraldusel pidulik Vasilios Vasilase koostatud raamatu “Across Lands and Oceans to Freedom” esitlemine. Sündmus toimus Eesti kirikusaalis Strathfieldis.
Pidulik raamatu esitlemine Sydneys
Mu bossil on paarileheküljelise veebilehe loomine kohta ja nüüd leidsin. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et korralik veebilehe loomine peaks olema kättesaadav tasub lugeda netilehtede tegemine hallatava kodulehtede koostamine mõistlikult reaalselt kasutatav kodulehtede valmistamine uudse lahendusega seal on põhjalikumalt kirjeldatud soodne veebilehtede koostamine tasakaalustatult tähtis. mtü veebilehe arendamine professionaalselt juures tähtis ka tugi.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: