Uus raamat talletab paljude eestlaste teekonna Austraaliasse

Pühapäeval, 22. septembril kell 3 esitletakse Sydney kirikusaalis Vasilios Vasilase värskelt valminud raamatut "Across Lands and Oceans… to Freedom". Inglisekeelne kogum annab vòimaluse läbi piltide ja mälestuste elada kaasa II maailmasòja päevil Eestist lahkunud ja läbi Saksamaa ning Rootsi siia, Austraaliasse ja Uus-Meremaale jòudnud eestlastele. Nagu reedab pealkirigi oli see tõeline odüsseia, täis ebakindlust ja lootusi.

Ma ei liialda, kui tunnistan, et see raamat on üks neist, mis teeb ajaloo elavaks. 20. sajand oli "pöörete aeg" ajaloos. Kui traditsiooniline ajalugu keskendus ja vahel keskendub nüüdki valitsustele, arvudele vòi heal juhul riigivanema perekonna saatusele, siis kaasaegne ajaloolane ei karda olla rohkem antropoloog, leida inspiratsiooni sotsiaalteadustest. Monumentaalajaloo mandumisega on viimastel kümnenditel hakanud ajalookirjutust huvitama inimene. Inimesed oma tunnete, mòttete, lòhnataju ja maitsemeeltega. Jah, just nimelt maitsemeeltega. Mitmed Saksamaa laagritest Itaaliasse toodud ümberasujad meenutavad apelsinide maitset, mida neile Austraaliasse viivat laeva oodates pakuti. Millise veidralt kreemise mekiga oli milkshake uue kodumaa pinnal. Vòi millist vastumeelsust tekitas esimesel kahel aastal sisse söödetud rasvane lambaliha. Need detailid, mille jutustajad lugejani toovad, mòjuvad nagu pausid muusikas. Kuid mitte ainult. Raamatus on palju emotsioone, mida tunti Eestist lahkudes, mis mòtted olid Saksamaal olles ja lòpuks siia jòudes. Kõik need etapid on jagatud eraldi peatükkidesse ja peatükid ise koosnevad piltidest koos meenutustega. Mõni lugu avaneb läbi mitme jutustaja silme üha uuesti ja uuesti. Mõni foto on tulnud päevavalgele alles nüüd ja saanud loos tähenduse. Kuid on ka lugusid, mis räägivad sellest kuidas lapsele oli kogu see rännak põnev ja vanemad püüdsid lapsi säästa muredest. Tihti siia jõudes ei tulnud enam jutuks läbi elatud valu ja palju sellest valust on järeltulijatele vaid aimatav. Teised räägivad lõhkikistud peredest, esimese kahe aasta lahusolekutest Austraalia pinnal ja tööst, mis polnud meelakkumine. Raamatu autori kohalolu mälestustes on minimaalne, sest raamat koosneb inimeste endi jutustatud lugudest. Ometi on autor kohal. Ta on küsinud inimestelt, mida nad mingil ajahetkel tundsid. Lugejana pani nii mõnigi lugu mind mõtlema, kas neid küsimusi on sellele jutustajale varem esitatudki. Ja kas suur hulk lugusid pole juba igavikku kaasa võetud. Raamatu autor ja Sydney ajalooõpetaja, Vasilios Vasilas, võttis vaevaks ja käis oma kulu ning kirjadega eestlasi intervjueerimas Thirlmere'is, Melbourne'is, Adelaide'is ja Uus-Meremaal. Kreeka juurtega autoril eestlastega otsene side puudub, aga vaatamata sellele leidus inimesi, kes avasid talle oma kodude uksed ja olid valmis lugusid rääkima. Tänu neile sai teos võimalikuks ja autori innukusele ka kaante vahele. Siiski osa lugusid on ka varem kirja pandud või uuesti avaldatud. Spontaanset jutustust on neis küll vähem kuid etapp elust on rekonstrueeritud. Kui nüüd tagasi minna monumentaalajaloo ja "oral history" (Vasilios Vasilase enda kasutatud termin) vòrdluse juurde, siis me teame, et laeva "Moero" pòhjaminek 22. septembril 1944 oli tragöödia Eesti rahvale. Kuigi täpset hukkunute arvu ei ole teada, arvatakse et paar tuhat inimest kaotas elu. Kui traditsiooniline ajalugu jääb sellisel juhul kinni numbrite ja faktide maailma, siis "Moero" pealt pääsenud Boris Leesi meenutus annab elava pildi juhtunust. Reet Simmul oli samuti üks "Moero" konvoil Eestist lahkujaid. Ta tunnistab, et teiste lugusid lugedes sai ta ka ise teada, mis "Moeroga" täpselt juhtus. Seda nii 70 aastat hiljem! Vòib olla ainus kitsaskoht, mis sellise teose puhul esile kerkib on mälu selektiivsus ja vahel ei klapi kòik kuupäevad. Kuid sellest ei peaks heituma. Teose väärtus peitub lugude paljususes ja pildimaterjalis, mis seda saadab. Ühe generatsiooni odüsseia Austraaliasse on talletatud. Ka see, mis tunnetega uus kodumaa vastu võeti. Mõnusat talupojatarkust kumab läbi Hillar Semenovi uue alguse meenutusest Austraaliast. Ainus asi, mis talle närvidele käis, oli see kui küsiti "kuidas talle siin meeldib?" ja sellele tuli vastata „väga meeldib". See, kas koht meeldib, selgub ajaga, kui oled siin juba elanud. Nüüd aastaid hiljem võib ta öelda, et meeldib küll (lk 260). Kahtlemata on kaante vahele jõudnud väärtuslik materjal väga paljudele kogukondadele. Kòigepealt muidugi Austraalia eestlastele endile ja meie identiteedile. Ilmumine inglise keelsena laiendab publiku ringi veelgi, alates eestlaste järeltulijatest, kes enam eesti keelt ei valda kuni austraallasteni, keda huvitab sisserände ajalugu. Eestlased olid ühed esimesed "uus austraallased" ja raamat pakub uue vaatenurga1940.-50. aastate vahetuse elule Austraalias. Unustada ei tohiks ka kodueestlasi, kellele teos on samuti hindamatuks allikaks. Kuidas tundsid, teadsid ja nägid asju eestlased teekonnal ja hiljem Austraalias. Pühapäeval, 22. septembril kell 3 esitletakse Sydney kirikusaalis Vasilios Vasilase värskelt valminud raamatut "Across Lands and Oceans… to Freedom". Inglisekeelne kogum annab vòimaluse läbi piltide ja mälestuste elada kaasa II maailmasòja päevil Eestist lahkunud ja läbi Saksamaa ning Rootsi siia, Austraaliasse ja Uus-Meremaale jòudnud eestlastele. Nagu reedab pealkirigi oli see tõeline odüsseia, täis ebakindlust ja lootusi. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Uus raamat talletab paljude eestlaste teekonna Austraaliasse

AALE KASK-ONG 16. sept. 2013

Pühapäeval, 22. septembril kell 3 esitletakse Sydney kirikusaalis Vasilios Vasilase värskelt valminud raamatut "Across Lands and Oceans… to Freedom". Inglisekeelne kogum annab vòimaluse läbi piltide ja mälestuste elada kaasa II maailmasòja päevil Eestist lahkunud ja läbi Saksamaa ning Rootsi siia, Austraaliasse ja Uus-Meremaale jòudnud eestlastele. Nagu reedab pealkirigi oli see tõeline odüsseia, täis ebakindlust ja lootusi.

Uus raamat talletab paljude eestlaste teekonna Austraaliasse

Ma ei liialda, kui tunnistan, et see raamat on üks neist, mis teeb ajaloo elavaks. 20. sajand oli "pöörete aeg" ajaloos. Kui traditsiooniline ajalugu keskendus ja vahel keskendub nüüdki valitsustele, arvudele vòi heal juhul riigivanema perekonna saatusele, siis kaasaegne ajaloolane ei karda olla rohkem antropoloog, leida inspiratsiooni sotsiaalteadustest. Monumentaalajaloo mandumisega on viimastel kümnenditel hakanud ajalookirjutust huvitama inimene.

Inimesed oma tunnete, mòttete, lòhnataju ja maitsemeeltega. Jah, just nimelt maitsemeeltega. Mitmed Saksamaa laagritest Itaaliasse toodud ümberasujad meenutavad apelsinide maitset, mida neile Austraaliasse viivat laeva oodates pakuti. Millise veidralt kreemise mekiga oli milkshake uue kodumaa pinnal. Vòi millist vastumeelsust tekitas esimesel kahel aastal sisse söödetud rasvane lambaliha. Need detailid, mille jutustajad lugejani toovad, mòjuvad nagu pausid muusikas.

Kuid mitte ainult. Raamatus on palju emotsioone, mida tunti Eestist lahkudes, mis mòtted olid Saksamaal olles ja lòpuks siia jòudes. Kõik need etapid on jagatud eraldi peatükkidesse ja peatükid ise koosnevad piltidest koos meenutustega.

Mõni lugu avaneb läbi mitme jutustaja silme üha uuesti ja uuesti. Mõni foto on tulnud päevavalgele alles nüüd ja saanud loos tähenduse. Kuid on ka lugusid, mis räägivad sellest kuidas lapsele oli kogu see rännak põnev ja vanemad püüdsid lapsi säästa muredest. Tihti siia jõudes ei tulnud enam jutuks läbi elatud valu ja palju sellest valust on järeltulijatele vaid aimatav. Teised räägivad lõhkikistud peredest, esimese kahe aasta lahusolekutest Austraalia pinnal ja tööst, mis polnud meelakkumine.

Raamatu autori kohalolu mälestustes on minimaalne, sest raamat koosneb inimeste endi jutustatud lugudest. Ometi on autor kohal. Ta on küsinud inimestelt, mida nad mingil ajahetkel tundsid. Lugejana pani nii mõnigi lugu mind mõtlema, kas neid küsimusi on sellele jutustajale varem esitatudki.

Ja kas suur hulk lugusid pole juba igavikku kaasa võetud.

Raamatu autor ja Sydney ajalooõpetaja, Vasilios Vasilas, võttis vaevaks ja käis oma kulu ning kirjadega eestlasi intervjueerimas Thirlmere'is, Melbourne'is, Adelaide'is ja Uus-Meremaal. Kreeka juurtega autoril eestlastega otsene side puudub, aga vaatamata sellele leidus inimesi, kes avasid talle oma kodude uksed ja olid valmis lugusid rääkima. Tänu neile sai teos võimalikuks ja autori innukusele ka kaante vahele.

Siiski osa lugusid on ka varem kirja pandud või uuesti avaldatud. Spontaanset jutustust on neis küll vähem kuid etapp elust on rekonstrueeritud.

Kui nüüd tagasi minna monumentaalajaloo ja "oral history" (Vasilios Vasilase enda kasutatud termin) vòrdluse juurde, siis me teame, et laeva "Moero" pòhjaminek 22. septembril 1944 oli tragöödia Eesti rahvale. Kuigi täpset hukkunute arvu ei ole teada, arvatakse et paar tuhat inimest kaotas elu. Kui traditsiooniline ajalugu jääb sellisel juhul kinni numbrite ja faktide maailma, siis "Moero" pealt pääsenud Boris Leesi meenutus annab elava pildi juhtunust.

Reet Simmul oli samuti üks "Moero" konvoil Eestist lahkujaid. Ta tunnistab, et teiste lugusid lugedes sai ta ka ise teada, mis "Moeroga" täpselt juhtus. Seda nii 70 aastat hiljem!

Vòib olla ainus kitsaskoht, mis sellise teose puhul esile kerkib on mälu selektiivsus ja vahel ei klapi kòik kuupäevad. Kuid sellest ei peaks heituma.

Teose väärtus peitub lugude paljususes ja pildimaterjalis, mis seda saadab. Ühe generatsiooni odüsseia Austraaliasse on talletatud. Ka see, mis tunnetega uus kodumaa vastu võeti.

Mõnusat talupojatarkust kumab läbi Hillar Semenovi uue alguse meenutusest Austraaliast. Ainus asi, mis talle närvidele käis, oli see kui küsiti "kuidas talle siin meeldib?" ja sellele tuli vastata „väga meeldib". See, kas koht meeldib, selgub ajaga, kui oled siin juba elanud. Nüüd aastaid hiljem võib ta öelda, et meeldib küll (lk 260).

Kahtlemata on kaante vahele jõudnud väärtuslik materjal väga paljudele kogukondadele. Kòigepealt muidugi Austraalia eestlastele endile ja meie identiteedile. Ilmumine inglise keelsena laiendab publiku ringi veelgi, alates eestlaste järeltulijatest, kes enam eesti keelt ei valda kuni austraallasteni, keda huvitab sisserände ajalugu. Eestlased olid ühed esimesed "uus austraallased" ja raamat pakub uue vaatenurga1940.-50. aastate vahetuse elule Austraalias. Unustada ei tohiks ka kodueestlasi, kellele teos on samuti hindamatuks allikaks. Kuidas tundsid, teadsid ja nägid asju eestlased teekonnal ja hiljem Austraalias.

Uus raamat talletab paljude eestlaste teekonna Austraaliasse Pühapäeval, 22. septembril kell 3 esitletakse Sydney kirikusaalis Vasilios Vasilase värskelt valminud raamatut "Across Lands and Oceans… to Freedom". Inglisekeelne kogum annab vòimaluse läbi piltide ja mälestuste elada kaasa II maailmasòja päevil Eestist lahkunud ja läbi Saksamaa ning Rootsi siia, Austraaliasse ja Uus-Meremaale jòudnud eestlastele. Nagu reedab pealkirigi oli see tõeline odüsseia, täis ebakindlust ja lootusi.
Uus raamat talletab paljude eestlaste teekonna Austraaliasse
Kui soovid laabuvat veebilehtede arendamine kvaliteetselt jaoks on haruldane leid. Sellegipoolest on mõistlik vaadata ilusa veebilehe tegemine sisukalt puhul kvaliteedieelist ja väiksema veebilehtede valmistamine viimistletult http://www.aara.ee/Turvalise_kodulehe_valmistamine.html algupärase raamistikuga veebilehtede tegemine saadaval ka üksikult ja vastupidavale platvormile ettevõtte kodulehe tegemine kaasaegselt millel on palju funktsioone.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: