Airi Ilisson-Cruz: Vahel peab selleks mujal ära käima, et näha Eesti häid külgi

Austraaliasse mitte ainult ei tulda, vaid ka siit minnakse tagasi kodumaale. Endine Brisbane Eesti Seltsi esinaine (2011-2012) ja raamatu "Minu Austraalia" (2009) autor Airi Ilisson-Cruz räägib Meie Kodule, miks ta otsustas peale siinoldud aega kodumaale naasta ja mida hindab nüüd Eesti elus rohkem.

Austraalias oldud viie aasta jooksul jõudis Airi Ilisson-Cruz juhtida Brisbane Eesti Seltsi ja tema sulest ilmus raamat "Minu Austraalia". Foto: Kristjan Madalvee Sa oled elanud ja töötanud enamiku oma elust Eestis, siis elasid 5 aastat Austraalias ja nüüd oled tagasi Eestis. Kuidas tundub eesti elu Sulle kui tagasitulijale? Mida näed teisiti? Airi Ilisson-Cruz: Tegelikult arvan nii, et ega Eesti elus iseenesest olegi väga palju muutunud võrreldes mõne aasta taguse ajaga. Võib-olla on asi ka selles, et käisin Eestis kogu aeg võrdlemisi sageli (st olin võimalusel igal aastal mõned kuud Eestis ja ka teine laps sündis Hiiumaal). Sestap suuri üllatusi ei esinenudki, kui tagasi tulin. Kui ehk, siis vaid erialaselt tundsin end esialgu veidi nagu James Bond filmis Skyfall – ehk roostes. Vahepeal sai ju Austraalias igasugu erinevaid tööotsi tehtud ning varasemad oskused kippusid ununema. Kommunikatsioonierialal, kus töötan, oli toimunud päris palju muutusi, liikumisi ning nii võttiski oma pool aastakest aega, et asjad jälle sujuma hakkaksid. Nüüd, vastupidi, on jällegi tunne, nagu poleks ära käinud ja pausi sisse teinudki.   Kui raske või kerge oli Sul tagasi tulles tööd leida, lapsed lasteaeda saada ja elamine leida? Airi Ilisson-Cruz: Mul on vist elus vedanud, aga kõik sujus päris hästi. Lasteaiakohtade osas õnnestus juba enne Austraaliast äratulekut kokkuleppele saada. Helistasin linnavalitsusse, nad soovitasid paari lasteaeda, kus võis kohti leiduda, ning sealtkaudu hakkas hargnema. Elamisega samuti – küsisin ringi ja leidsin sobiva koha, kuhu kohe Tallinnas maabudes sisse saime. Tööga läks kuidagi eriti lihtsalt. Algul oli mõte esialgu hinge tõmmata ja kuukene kohalikku eluolusse sisse sulada. Läks aga nii, et saabumisnädalal nägin üht huvipakkuvat pakkumist, kandideerisin ja juba paari nädalaga olin tööl. Usun siiralt, et iga asi on millekski hea. Järelikult sattusin tulema õigel hetkel.   Su lapsed sündisid Austraalias ja alustasid siin lasteaias käimist. Kui kergelt kohanesid nad Eestis? Ja mis nad arvavad eesti lasteaiast? Airi Ilisson-Cruz: Lapsed kohanevad elumuudatustega ikka hämmastavalt kiiresti. Esimesel kuul lasteaias olid nad hästi vaiksed ja kippusid omavahel näiteks koduteel auto tagaistmel inglise keeles lobisema. Siis käis krõks ära ja järsku ühel päeval panin tähele, et nad on kodus omavahel mängides eesti keelele üle läinud. Hetkel on nad kahjuks juba peaaegu täielikult inglise keele minetanud, mäletavad pigem üksikuid sõnu. Sellest on iseenesest väga kahju. Loodetavasti inglise keel istub neil siiski kusagil sees ja tuleb võimaliku keskkonnamuutusega taas esile.   Kas Sulle tundub, et eluaeg Eestis elanud inimesed ei oska piisavalt hinnata Eesti väiksusest tulevaid eeliseid? Airi Ilisson-Cruz: Kindlasti tundub. Eestlase iseloom ongi juba kord selline, et pigem ikka nurisetakse – kas on ilm liiga külm või kuum, tööd liiga vähe või palju jm. Samas, kui pole ära käinud, siis jälle kiputakse tõesti vahel mitte aduma häid külgi Eesti elus. Kasvõi seda, et ühest Eesti otsast teise saab sõita loetud tundidega või et töökohad asuvad võrdlemisi lähedal. Paljud tuttavad, teiste hulgas ka ma ise, saan viie minutiga jala tööle jalutada – ja see on tegelikult päris mõnus boonus.   Miks tasub tagasi Eestisse tulla? Airi Ilisson-Cruz: Mul on nii mõnedki noored tuttavad, kes hetkel Austraaliasse minemas. Ütlen neile ikka, et ära tasub käia ja tagasi tasub ka tulla. Siis oskad elusid paremini võrrelda ning tead ehk selgemalt, kus päriselt tahad elada. Samas üldse ei väida, et kõigil on Eestisse tagasi tulles lihtne hakkama saada. Eks ka sellepärast ära minnakse, et paremat elu leida. Nii et jah, tasub läbi mõelda, et millised on personaalsed plussid ja miinused siin või seal riigis elades. Ning kui ikka plussid kindlasti peale jäävad, siis võib tagasi tulla küll.   Kas Austraaliaga on kõik? Või näed end ühel hetkel ka siia naasmas? Airi Ilisson-Cruz: Ära iial ütle iial. Austraalia on mu kallis kodumaa, samuti nagu Eestigi, ning lõplikult ei suuda, taha ega kavatsegi teda maha jätta. Täpsema osas jätaks hetkel otsad lahti (naerab). Austraaliasse mitte ainult ei tulda, vaid ka siit minnakse tagasi kodumaale. Endine Brisbane Eesti Seltsi esinaine (2011-2012) ja raamatu "Minu Austraalia" (2009) autor Airi Ilisson-Cruz räägib Meie Kodule, miks ta otsustas peale siinoldud aega kodumaale naasta ja mida hindab nüüd Eesti elus rohkem. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Airi Ilisson-Cruz: Vahel peab selleks mujal ära käima, et näha Eesti häid külgi

AALE KASK-ONG 7. sept. 2013

Austraaliasse mitte ainult ei tulda, vaid ka siit minnakse tagasi kodumaale. Endine Brisbane Eesti Seltsi esinaine (2011-2012) ja raamatu "Minu Austraalia" (2009) autor Airi Ilisson-Cruz räägib Meie Kodule, miks ta otsustas peale siinoldud aega kodumaale naasta ja mida hindab nüüd Eesti elus rohkem.

Airi Ilisson-Cruz: Vahel peab selleks mujal ära käima, et näha Eesti häid külgi
Austraalias oldud viie aasta jooksul jõudis Airi Ilisson-Cruz juhtida Brisbane Eesti Seltsi ja tema sulest ilmus raamat "Minu Austraalia". Foto: Kristjan Madalvee

Sa oled elanud ja töötanud enamiku oma elust Eestis, siis elasid 5 aastat Austraalias ja nüüd oled tagasi Eestis. Kuidas tundub eesti elu Sulle kui tagasitulijale? Mida näed teisiti?

Airi Ilisson-Cruz: Tegelikult arvan nii, et ega Eesti elus iseenesest olegi väga palju muutunud võrreldes mõne aasta taguse ajaga. Võib-olla on asi ka selles, et käisin Eestis kogu aeg võrdlemisi sageli (st olin võimalusel igal aastal mõned kuud Eestis ja ka teine laps sündis Hiiumaal). Sestap suuri üllatusi ei esinenudki, kui tagasi tulin. Kui ehk, siis vaid erialaselt tundsin end esialgu veidi nagu James Bond filmis Skyfall – ehk roostes.

Vahepeal sai ju Austraalias igasugu erinevaid tööotsi tehtud ning varasemad oskused kippusid ununema. Kommunikatsioonierialal, kus töötan, oli toimunud päris palju muutusi, liikumisi ning nii võttiski oma pool aastakest aega, et asjad jälle sujuma hakkaksid. Nüüd, vastupidi, on jällegi tunne, nagu poleks ära käinud ja pausi sisse teinudki.

 

Kui raske või kerge oli Sul tagasi tulles tööd leida, lapsed lasteaeda saada ja elamine leida?

Airi Ilisson-Cruz: Mul on vist elus vedanud, aga kõik sujus päris hästi. Lasteaiakohtade osas õnnestus juba enne Austraaliast äratulekut kokkuleppele saada. Helistasin linnavalitsusse, nad soovitasid paari lasteaeda, kus võis kohti leiduda, ning sealtkaudu hakkas hargnema.

Elamisega samuti – küsisin ringi ja leidsin sobiva koha, kuhu kohe Tallinnas maabudes sisse saime. Tööga läks kuidagi eriti lihtsalt. Algul oli mõte esialgu hinge tõmmata ja kuukene kohalikku eluolusse sisse sulada. Läks aga nii, et saabumisnädalal nägin üht huvipakkuvat pakkumist, kandideerisin ja juba paari nädalaga olin tööl.

Usun siiralt, et iga asi on millekski hea. Järelikult sattusin tulema õigel hetkel.

 

Su lapsed sündisid Austraalias ja alustasid siin lasteaias käimist. Kui kergelt kohanesid nad Eestis? Ja mis nad arvavad eesti lasteaiast?

Airi Ilisson-Cruz: Lapsed kohanevad elumuudatustega ikka hämmastavalt kiiresti. Esimesel kuul lasteaias olid nad hästi vaiksed ja kippusid omavahel näiteks koduteel auto tagaistmel inglise keeles lobisema. Siis käis krõks ära ja järsku ühel päeval panin tähele, et nad on kodus omavahel mängides eesti keelele üle läinud.

Hetkel on nad kahjuks juba peaaegu täielikult inglise keele minetanud, mäletavad pigem üksikuid sõnu. Sellest on iseenesest väga kahju. Loodetavasti inglise keel istub neil siiski kusagil sees ja tuleb võimaliku keskkonnamuutusega taas esile.

 

Kas Sulle tundub, et eluaeg Eestis elanud inimesed ei oska piisavalt hinnata Eesti väiksusest tulevaid eeliseid?

Airi Ilisson-Cruz: Kindlasti tundub. Eestlase iseloom ongi juba kord selline, et pigem ikka nurisetakse – kas on ilm liiga külm või kuum, tööd liiga vähe või palju jm. Samas, kui pole ära käinud, siis jälle kiputakse tõesti vahel mitte aduma häid külgi Eesti elus. Kasvõi seda, et ühest Eesti otsast teise saab sõita loetud tundidega või et töökohad asuvad võrdlemisi lähedal. Paljud tuttavad, teiste hulgas ka ma ise, saan viie minutiga jala tööle jalutada – ja see on tegelikult päris mõnus boonus.

 

Miks tasub tagasi Eestisse tulla?

Airi Ilisson-Cruz: Mul on nii mõnedki noored tuttavad, kes hetkel Austraaliasse minemas. Ütlen neile ikka, et ära tasub käia ja tagasi tasub ka tulla. Siis oskad elusid paremini võrrelda ning tead ehk selgemalt, kus päriselt tahad elada. Samas üldse ei väida, et kõigil on Eestisse tagasi tulles lihtne hakkama saada. Eks ka sellepärast ära minnakse, et paremat elu leida. Nii et jah, tasub läbi mõelda, et millised on personaalsed plussid ja miinused siin või seal riigis elades. Ning kui ikka plussid kindlasti peale jäävad, siis võib tagasi tulla küll.

 

Kas Austraaliaga on kõik? Või näed end ühel hetkel ka siia naasmas?

Airi Ilisson-Cruz: Ära iial ütle iial. Austraalia on mu kallis kodumaa, samuti nagu Eestigi, ning lõplikult ei suuda, taha ega kavatsegi teda maha jätta. Täpsema osas jätaks hetkel otsad lahti (naerab).

Airi Ilisson-Cruz: Vahel peab selleks mujal ära käima, et näha Eesti häid külgi Austraaliasse mitte ainult ei tulda, vaid ka siit minnakse tagasi kodumaale. Endine Brisbane Eesti Seltsi esinaine (2011-2012) ja raamatu "Minu Austraalia" (2009) autor Airi Ilisson-Cruz räägib Meie Kodule, miks ta otsustas peale siinoldud aega kodumaale naasta ja mida hindab nüüd Eesti elus rohkem.
Airi Ilisson-Cruz: Vahel peab selleks mujal ära käima, et näha Eesti häid külgi
Minu arvates on arusaadava veebilehe tegemine kaasaegselt võib leida häid lahendusi. Miks mitte asuda galerii kodulehe valmistamine asjatundjatelt ja see peab vastu aastaid samas fotodega kodulehe tegemine optimeeritult turvaline koduleht miks mitte uurida ka toodete kodulehe tegemine kvaliteetselt sealsamas on palju näiteid miks mitte ka lakoonilise veebilehe uuendamine maksimaalselt kestvate tulemustega.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: