Katrin Kanarik asub peakonsuli ülesandeid täitma augustikuus. Foto:Välisministeerium Katrin Kanarik on töötanud Eesti Välisministeeriumis peaaegu kakskümmend aastat. 1995. aastal asus ta seal tööle Läänemeremaade Nõukogu vanemametnikuna, edasi juhtis büroo direktorina Poliitikaosakonna Regionaalse koostöö bürood (1996 – 2000), Lääne- ja Lõuna-Euroopa ja Põhja-Ameerika bürood (2003-2007) ning Venemaa bürood (2010-2012) ning Välismajandusosakonnas Arengukoostöö ja humanitaarabi bürood (2012-2013). Kolm aastat oli Katrin Kanarik asjuriks (Charge d'Affaires) Eesti saatkonnas Ateenas (2000-2003) ning hiljem töötas Stockholmis Eesti saatkonna asejuhina (2007-2010). Katrin Kanarik jõuab Austraaliasse ja alustab Eesti peakonsulina tööd 4. augustil. Teda on autasustatud Itaalia Vabariigi Teeneteordeni ohvitseriristiga, Portugali Vabariigi Teeneteordeni komandöriristiga ja Hispaania Teeneteordeni rüütliristiga.   Millised on Te senised kokkupuuted Austraalia ja selle eestlaskonnaga? Katrin Kanarik: Olen väga põnevil, et mul on võimalik alustada tööd Eesti peakonsulina Austraalias ja tutvuda lähemalt selle huvitava maa ja inimestega. Siiani ei ole ma Austraaliat veel kordagi külastanud, kuigi olen töö ja õppimisega seoses ning ka puhkereisidel sattunud erinevatele mandritele ja mitmetesse Eestist vägagi kaugetesse maadesse. Seni olen lähemalt kokku puutunud Eesti kogukondadega USAs ja Rootsis, kus olen pikemalt õppinud ja töötanud. Nendesse riikidesse, samuti Kanadasse, on ka mitmeid meie pere liikmeid Teise maailmasõja ajal emigreerunud. Samadel põhjustel on meil peresidemeid ka Austraalias, kuid aastate jooksul ja põlvkondade vahetudes on põhiliselt minu vanavanemate ja vanemate poolt ülalhoitud kontaktid jäänud järjest harvemaks ja pea kadunud. Seda huvitavam tundub võimalus neid taasavastada!   Kui tihedad on Eesti ja Austraalia riikidevahelised suhted ning kas selles valdkonnas annaks rohkem ära teha? Katrin Kanarik: Austraalia ja Eesti vahelised suhted on väga head, kuid kindlasti on suhete tihendamise osas võimalik senisest veelgi rohkem ära teha. Alates ajast kui Austraalia ühe esimese riigina taastunnustas Eesti iseseisvust (27.08.1991) ning sõlmiti diplomaatilised suhted (21.11.1991), on toimunud vähe kahepoolseid kõrgetasemelisi visiite. Visiitide ja ka Välisministeeriumide vaheliste poliitilise konsultatsioonide planeerimisele ja elluviimisele (eelmised toimusid augustis 2010 Tallinnas) tuleb igati kaasa aidata, samuti koostöö süvendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks on töös kahepoolse lepingulise baasi laiendamine, majandus- ja kaubandussuhete ja investeeringute edendamine ning kontaktide tihendamine. Eesti ja Austraalia kultuurisuhted on head, nii professionaalse tasandi kontaktide kaudu kui ka tänu Eesti kogukonnale. Kuid ka siin saab Peakonsulaat aidata kaasa juba toimivate kontaktide süvendamisele.   Austraalia on tänu töö-ja puhkeviisale Eesti noorte eelistatuim sihtpunkt väljastpoolt Euroopat, kuid nii mõnigi noor otsustab siia püsivalt jääda. Kuidas Teile tundub, kas see peaks tegema Eesti riiki murelikuks või on Eesti kogukonna kasv siin pigem tervitatav nähtus? Katrin Kanarik: Töötamisõigusega viisade lepingu poolt antavad võimalused on väga teretulnud. On hea, et eesti noored saavad laiendada oma maailmapilti, samal ajal omandada töö- ja elukogemusi ning selle käigus jõuda paremale äratundmisele, millistele õpingutele, mis elukutse omandamisele või millises valdkonnas töötamisele edaspidi pühenduda. Suurem osa noori pöörduvad pärast Austraalias töötamist-õppimist paljude kasulike kogemuste võrra rikkamana Eestisse tagasi ja saavad anda oma panuse meie ühiskonna edasisse arendamisse. Juhul kui eesmärk on aga Eestist äraoldavat aega veelgi pikendada, on muidugi äärmiselt oluline järgida väga täpselt Austraalia seadusi, pean siin silmas esimeses järjekorras viisa ja immigratsiooni regulatsioone, vastasel juhul võib see avaldada negatiivset mõju noore inimese enda tulevikuväljavaadetele. ..............................................................................................................   Katrin Kanarik on sündinud 1956. aastal Tartus. 1963 -1974 õppis Tallinna 42. Keskkoolis (praegune Kadrioru Gümnaasium) 1974 - 1979 õppis Tartu Ülikooli Geograafia- Bioloogiateaduskonnas (magistrikraad). Ta on avaldanud teaduslikke uurimusi meditsiini alal ning artikleid välispoliitika teemadel ning esinenud ettekannetega mitmetel kodumaistel ja rahvusvahelistel konverentsidel. Ta on kuulunud Tartu Ülikooli Eurokolledži nõukogusse ning ja Euroopa Liidu Vene Uuringute õppeprogrammi nõukogusse. Augustikuus asub Eesti esindust Sydneys juhtima uus peakonsul - Katrin Kanarik. Senise peakonsuli Triinu Rajasalu kaheaastane lähetus Austraalias saab läbi ning ta asub välisministeeriumi süsteemis uuele ametikohale. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list

Eestlaste hääl aastast 1949