Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre: muresid on rohkem kui rõõme

Madis Alvre on olnud aastakümneid seotud tegevusega Sydney Eesti Majas. Paarkümmend aastat on ta ka olnud Sydney Eesti Seltsi (SES) juhatuses. Selle aasta apillikuus valiti Madis Alvre esmakordselt SESi juhatuse esimeheks.

Madis Alvre on Sydney eestlastele eelkõige tuttav rahvatantsuansambel “Virmalised” pikaaegse juhina. Mida Sa esimehena tahaksid ära teha? Mis on Sulle kõige olulisem? Madis Alvre, SES esimees: Kui nüüd aus olla, siis kõige olulisema küsimuse oleme juba lahendanud. SESi eesmärk oli rohkem koostööd teha kooperatiiviga. Samas, nüüd olen ma kooperatiivi juhatuses ka - kahe mütsiga (naerab). Kooperatiivil ei ole muud sissetulekut kui rendipind, pood, mis asub maja ees, seega neil on raskusi kohustuste täitmisega, kuidas hoida maja korras. Selts on maja korrashoidu toetanud, sest seltsil on natukene raha. Ta on küll mittetulundusühing, aga saaks pinda välja üürida. Kuid tegelikult seni seda ei saanud teha, sest kooperatiiv oli selle vastu. Seltsi poole aga pöörduti pidevalt küsimusega, kas pindu saaks üürida. Näiteks, üks teatrikompanii soovis majas proove teha ja oli suisa huvitatud esinduse avamisest siin. See toonuks meile sissetulekut, aga kahjuks kukkus kõik läbi. Kooperatiiv oli vastu. Eesti Maja nähti ainult eestlaste kohana.   Kuidas SES juhatuse liikmed maja kasutamist näevad? Madis Alvre: Sydney seltsi juhatus näeb Eesti Maja veidi teises valguses. Me oleme osa Sydney linnast. Mitte et maja oleks kõigile saadaval, kuid võiks olla ka n-ö community hall kohalikele. Mulle tundub, et me ei tohiks end müüride taha peita ja võiksime eesti kultuuri tutvustada ka laiemalt. Hiljuti tuli kinoõhtule üks Surry Hills'i elanik, kes rääkis, et on sellest majast 14 aastat mööda jalutanud ja mõelnud, mis siin asub. Ka E-klubi laadale juhtus kohalikke, kes teavad, et siin majas midagi toimub, aga pole varem toimunust osa saanud. See oli meile võimalus endid tutvustada. Või rootslastele, kes käivad kolmapäeviti kohvikuvormis koos Goulburn Street'il Saksa kiriku juures nagu meie neljapäevane E-klubi. Nemad tulid samuti meie maja vaatama, et kas ei saaks seda kasutada oma kohvikuõhtuteks. Jällegi kooperatiiv oli vastu, sest ei tahetud teisi peale eestlaste majja. Maja tuleb aga üleval pidada ja see vajab majandamist.   Kas siin pole huvide konflikti, et pooled inimesed on samad SES juhatuses ja kooperatiivis? Madis Alvre: Mõne arvates kindlasti. Aga ma näen seda nii, et nüüd me töötame õiges suunas, et asju üksmeelselt lahendada. Me vastutame nii maja eest, kui korraldame üritusi ning toome sissetulekut. Põhiline eesmärk on, et maja oleks saadaval eesti ühiskonnale ja oleks heas korras.   SES liikmed maksavad 40 dollarit aastas liikmemaksu, mis on tekitanud nurinat. Madis Alvre: Me tõstsime liikmemaksu paar aastat tagasi, aga ega see suurt midagi ei päästa. Pidime seda tegema, sest 5-10 dollarit aastas ei kata midagi. Mõni kulutab kohvile ja väljas söögile päevas rohkem. Ikka küsitakse, mis ma selle eest saan? Soe tunne südames, et oled midagi head teinud. Ausalt, ma ei saa vahel aru, paljud tulevad Eesti Majja ja on nii kitsid. Miks ei võiks olla eesmärk panustada eestlusse ja maja püsimisse. Mõned arvavad, et nad on juba küllalt teinud, nüüd võiks keegi teine teha. Tänane generatsioon ei saa seda kahjuks tasuda, sest me ei saa ka muidu teha. Ilus on, kui üritustel kavade või kohvilaua eest antaks mõni münt.   Kui Eesti Maja üritustel käia, siis on enamus väga vanad või noored. Väga vähe on Sinu vanuseid, keskealisi. Kus nad on? Madis Alvre: Viga tehti varasemal ajal, kui ei lubatud nooremaid SESi juhatusse. Oli küllalt vanu, kes tahtsid ise asju vedada. Neile ei lubatud sõnaõigust ja nooremad lõid käega. Need tollased noored, kes olid huvitatud, enam tagasi ei tule. Neil on teised huvid. Mõned kadusid ka ise, kui jõudsid teismelise ikka. Neile suruti niipalju eesti keelt peale ja veeti siia, et kui nad said ise otsustada, kuhu minna, ei tahetud Eesti Majja enam tulla. Nüüd kui meil on kinoõhtud, esto-dinner ja E-klubi, siis aeg-ajalt mõni leiab tee Eesti Majja aga harjumust tulla pole.   Kui mõelda Eesti Maja ja eestluse tulevikule siin, kas ja kes on edasiviijad? Madis Alvre: Tegijatena me ikka küsime, et kellele me jätame selle kõik? Mina leian, et võibolla neile uutele eestlastele, kes on siia nüüd tulnud. Nad suudavad eestlust edasi kanda, et majas on eesti keel ja meel. Sest ilma keeleta ei ole mingit kultuuri. Kui kõik on ingliskeelne, siis võid läbi käia kohalikus pubis.   Kas seetõttu on ka Sõrvekad jäänud seltsile kaugeks, sest enamus ei räägi eesti keelt? Madis Alvre: Sõrve rahvas on juba aastaid kõrvale hoidnud. See on võib olla ka põlvkonna küsimus - nad ei tunne, et nad vajaks seltsi. Algaastatel vedas Sydney Eesti Seltsi Täienduskooli hoolekogu Sõrve laagrit. Hiljuti viisime koos läbi heategevusõhtusöögi. Ühel neljapäeva õhtul, kui nad Eesti Majas koosolekut pidasid, siis oli märgata, et nad alla E-klubisse ei tulnud. Neid see olemine ei huvita. Võib olla sellepärast, et seal räägitakse eesti keelt.   Ürituste organiseerimine Eesti Majas saab siis vaid olla seltsi, õigemini selle juhatuse, õlul? Madis Alvre: Me püüame korraldada ja pakkuda niipalju kui suudame. Aga ma leian, et ühiskond, kes tahab maja tarvitada, peab ka ise organiseerima midagi! Mitte et kõik tehakse ette ära ja inimesed lihtsalt tulevad ning istuvad maha. Me püüame üritusi läbi viia nii odavalt kui võimalik. Osa ilma sissepääsuta, siis on korv annetuseks.   Nüüd on saalinurgas ka baar. Madis Alvre: Baar on andnud küll uue süsti. Inimesed saavad süüa ja juua. Saab ka kangemat.   Ürituste valik Eesti Majas on kasvanud viimase kahe aastaga. Kas võib öelda, et kõigile on midagi? Kas saaks rohkem teha? Madis Alvre: Oleme koos Sydney Soome Seltsiga korraldanud seltskondlikke üritusi. Vastlapäeva oleme tähistanud ja ka Taasiseseisvumisepäeva. Meil on Kevadpidu ja ka traditsooniline Jõululõuna. Kahjuks juhatuse liikmed ei suuda rohkem läbi viia. Meil on vaja juurde inimesi, kes tuleks ja teeks. See ei pea tingimata olema meie asi, näiteks tangoõhtud või seltskonnatants. Sinna saaks tulla nii eestlased, kui muidu tantsust huvitatud. Kui inimesed hakkavad majas käima, tahavad nad siin ka sünnipäevi või pulmapidusid korraldada. Maja oleks siis kasutuses ja tuleks sissetulekut. Maja on vaja kasutada.   Sydney Eesti Maja korrashoid on valulaps SESile nagu oleme rääkinud. Aga kas selts vajab maja? Madis Alvre: Põhimõtteliselt võiks selts eksisteerida ükskõik kus kohas. Mugav on muidugi, kui on maja olemas. Kui liikmete arv langeb niipalju, ja kui kindlat sissetulekut ei ole ja ei suudeta enam maja ülal hoida, siis tuleb välja kolida. Kui vaja mõnda suuremat üritust läbi viia, siis üürime ja katame piletitulust rendi ning muid kohustusi pole. Tuleme, maksame raha ja lähme koju. Selle peale ei taha õieti mõelda. Kui nüüd Sydney Eesti Majast rääkida. Uhiuus köök on olemas, baar ka.   Mitmed ruumid ja saal läbinud uuenduskuuri. Mis on edasi seltsil kavas? Madis Alvre: Selts on viinud läbi mitmeid töid. Uus kaasaegne köök võimaldab meil palju rohkem teha. Nüüd mõtleb juhatus , kuidas saab ruume paremini jaotada arvestades organisatsioonide vajadusi. Arhiiv on valulaps, sest vajab rohkem ruume. Käsitööring vajab rohkem ruumi.Raamatukogu ruum aga on tarvitamata. Meie Kodu toimetus saaks hakkama väiksema pinnaga. Ideaalne oleks, kui saaks teisi pindu ka ajutiselt välja üürida. Mis ruumidega teha ja kuidas neid kasutada, saab olema suur küsimus. Madis Alvre on olnud aastakümneid seotud tegevusega Sydney Eesti Majas. Paarkümmend aastat on ta ka olnud Sydney Eesti Seltsi (SES) juhatuses. Selle aasta apillikuus valiti Madis Alvre esmakordselt SESi juhatuse esimeheks. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre: muresid on rohkem kui rõõme

AALE KASK-ONG 8. juulil 2013

Madis Alvre on olnud aastakümneid seotud tegevusega Sydney Eesti Majas. Paarkümmend aastat on ta ka olnud Sydney Eesti Seltsi (SES) juhatuses. Selle aasta apillikuus valiti Madis Alvre esmakordselt SESi juhatuse esimeheks.

Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre: muresid on rohkem kui rõõme
Madis Alvre on Sydney eestlastele eelkõige tuttav rahvatantsuansambel “Virmalised” pikaaegse juhina.

Mida Sa esimehena tahaksid ära teha? Mis on Sulle kõige olulisem?

Madis Alvre, SES esimees: Kui nüüd aus olla, siis kõige olulisema küsimuse oleme juba lahendanud. SESi eesmärk oli rohkem koostööd teha kooperatiiviga. Samas, nüüd olen ma kooperatiivi juhatuses ka - kahe mütsiga (naerab). Kooperatiivil ei ole muud sissetulekut kui rendipind, pood, mis asub maja ees, seega neil on raskusi kohustuste täitmisega, kuidas hoida maja korras. Selts on maja korrashoidu toetanud, sest seltsil on natukene raha. Ta on küll mittetulundusühing, aga saaks pinda välja üürida. Kuid tegelikult seni seda ei saanud teha, sest kooperatiiv oli selle vastu. Seltsi poole aga pöörduti pidevalt küsimusega, kas pindu saaks üürida. Näiteks, üks teatrikompanii soovis majas proove teha ja oli suisa huvitatud esinduse avamisest siin. See toonuks meile sissetulekut, aga kahjuks kukkus kõik läbi. Kooperatiiv oli vastu. Eesti Maja nähti ainult eestlaste kohana.

 

Kuidas SES juhatuse liikmed maja kasutamist näevad?

Madis Alvre: Sydney seltsi juhatus näeb Eesti Maja veidi teises valguses. Me oleme osa Sydney linnast. Mitte et maja oleks kõigile saadaval, kuid võiks olla ka n-ö community hall kohalikele. Mulle tundub, et me ei tohiks end müüride taha peita ja võiksime eesti kultuuri tutvustada ka laiemalt. Hiljuti tuli kinoõhtule üks Surry Hills'i elanik, kes rääkis, et on sellest majast 14 aastat mööda jalutanud ja mõelnud, mis siin asub. Ka E-klubi laadale juhtus kohalikke, kes teavad, et siin majas midagi toimub, aga pole varem toimunust osa saanud. See oli meile võimalus endid tutvustada.

Või rootslastele, kes käivad kolmapäeviti kohvikuvormis koos Goulburn Street'il Saksa kiriku juures nagu meie neljapäevane E-klubi. Nemad tulid samuti meie maja vaatama, et kas ei saaks seda kasutada oma kohvikuõhtuteks. Jällegi kooperatiiv oli vastu, sest ei tahetud teisi peale eestlaste majja. Maja tuleb aga üleval pidada ja see vajab majandamist.

 

Kas siin pole huvide konflikti, et pooled inimesed on samad SES juhatuses ja kooperatiivis?

Madis Alvre: Mõne arvates kindlasti. Aga ma näen seda nii, et nüüd me töötame õiges suunas, et asju üksmeelselt lahendada. Me vastutame nii maja eest, kui korraldame üritusi ning toome sissetulekut. Põhiline eesmärk on, et maja oleks saadaval eesti ühiskonnale ja oleks heas korras.

 

SES liikmed maksavad 40 dollarit aastas liikmemaksu, mis on tekitanud nurinat.

Madis Alvre: Me tõstsime liikmemaksu paar aastat tagasi, aga ega see suurt midagi ei päästa. Pidime seda tegema, sest 5-10 dollarit aastas ei kata midagi. Mõni kulutab kohvile ja väljas söögile päevas rohkem.

Ikka küsitakse, mis ma selle eest saan? Soe tunne südames, et oled midagi head teinud. Ausalt, ma ei saa vahel aru, paljud tulevad Eesti Majja ja on nii kitsid. Miks ei võiks olla eesmärk panustada eestlusse ja maja püsimisse. Mõned arvavad, et nad on juba küllalt teinud, nüüd võiks keegi teine teha. Tänane generatsioon ei saa seda kahjuks tasuda, sest me ei saa ka muidu teha. Ilus on, kui üritustel kavade või kohvilaua eest antaks mõni münt.

 

Kui Eesti Maja üritustel käia, siis on enamus väga vanad või noored. Väga vähe on Sinu vanuseid, keskealisi. Kus nad on?

Madis Alvre: Viga tehti varasemal ajal, kui ei lubatud nooremaid SESi juhatusse. Oli küllalt vanu, kes tahtsid ise asju vedada. Neile ei lubatud sõnaõigust ja nooremad lõid käega. Need tollased noored, kes olid huvitatud, enam tagasi ei tule. Neil on teised huvid. Mõned kadusid ka ise, kui jõudsid teismelise ikka. Neile suruti niipalju eesti keelt peale ja veeti siia, et kui nad said ise otsustada, kuhu minna, ei tahetud Eesti Majja enam tulla.

Nüüd kui meil on kinoõhtud, esto-dinner ja E-klubi, siis aeg-ajalt mõni leiab tee Eesti Majja aga harjumust tulla pole.

 

Kui mõelda Eesti Maja ja eestluse tulevikule siin, kas ja kes on edasiviijad?

Madis Alvre: Tegijatena me ikka küsime, et kellele me jätame selle kõik? Mina leian, et võibolla neile uutele eestlastele, kes on siia nüüd tulnud. Nad suudavad eestlust edasi kanda, et majas on eesti keel ja meel. Sest ilma keeleta ei ole mingit kultuuri. Kui kõik on ingliskeelne, siis võid läbi käia kohalikus pubis.

 

Kas seetõttu on ka Sõrvekad jäänud seltsile kaugeks, sest enamus ei räägi eesti keelt?

Madis Alvre: Sõrve rahvas on juba aastaid kõrvale hoidnud. See on võib olla ka põlvkonna küsimus - nad ei tunne, et nad vajaks seltsi. Algaastatel vedas Sydney Eesti Seltsi Täienduskooli hoolekogu Sõrve laagrit. Hiljuti viisime koos läbi heategevusõhtusöögi.

Ühel neljapäeva õhtul, kui nad Eesti Majas koosolekut pidasid, siis oli märgata, et nad alla E-klubisse ei tulnud. Neid see olemine ei huvita. Võib olla sellepärast, et seal räägitakse eesti keelt.

 

Ürituste organiseerimine Eesti Majas saab siis vaid olla seltsi, õigemini selle juhatuse, õlul?

Madis Alvre: Me püüame korraldada ja pakkuda niipalju kui suudame. Aga ma leian, et ühiskond, kes tahab maja tarvitada, peab ka ise organiseerima midagi! Mitte et kõik tehakse ette ära ja inimesed lihtsalt tulevad ning istuvad maha.

Me püüame üritusi läbi viia nii odavalt kui võimalik. Osa ilma sissepääsuta, siis on korv annetuseks.

 

Nüüd on saalinurgas ka baar.

Madis Alvre: Baar on andnud küll uue süsti. Inimesed saavad süüa ja juua. Saab ka kangemat.

 

Ürituste valik Eesti Majas on kasvanud viimase kahe aastaga. Kas võib öelda, et kõigile on midagi? Kas saaks rohkem teha?

Madis Alvre: Oleme koos Sydney Soome Seltsiga korraldanud seltskondlikke üritusi. Vastlapäeva oleme tähistanud ja ka Taasiseseisvumisepäeva. Meil on Kevadpidu ja ka traditsooniline Jõululõuna. Kahjuks juhatuse liikmed ei suuda rohkem läbi viia. Meil on vaja juurde inimesi, kes tuleks ja teeks. See ei pea tingimata olema meie asi, näiteks tangoõhtud või seltskonnatants. Sinna saaks tulla nii eestlased, kui muidu tantsust huvitatud.
Kui inimesed hakkavad majas käima, tahavad nad siin ka sünnipäevi või pulmapidusid korraldada. Maja oleks siis kasutuses ja tuleks sissetulekut. Maja on vaja kasutada.

 

Sydney Eesti Maja korrashoid on valulaps SESile nagu oleme rääkinud. Aga kas selts vajab maja?

Madis Alvre: Põhimõtteliselt võiks selts eksisteerida ükskõik kus kohas. Mugav on muidugi, kui on maja olemas. Kui liikmete arv langeb niipalju, ja kui kindlat sissetulekut ei ole ja ei suudeta enam maja ülal hoida, siis tuleb välja kolida. Kui vaja mõnda suuremat üritust läbi viia, siis üürime ja katame piletitulust rendi ning muid kohustusi pole. Tuleme, maksame raha ja lähme koju. Selle peale ei taha õieti mõelda.

Kui nüüd Sydney Eesti Majast rääkida. Uhiuus köök on olemas, baar ka.

 

Mitmed ruumid ja saal läbinud uuenduskuuri. Mis on edasi seltsil kavas?

Madis Alvre: Selts on viinud läbi mitmeid töid. Uus kaasaegne köök võimaldab meil palju rohkem teha. Nüüd mõtleb juhatus , kuidas saab ruume paremini jaotada arvestades organisatsioonide vajadusi. Arhiiv on valulaps, sest vajab rohkem ruume. Käsitööring vajab rohkem ruumi.Raamatukogu ruum aga on tarvitamata. Meie Kodu toimetus saaks hakkama väiksema pinnaga. Ideaalne oleks, kui saaks teisi pindu ka ajutiselt välja üürida. Mis ruumidega teha ja kuidas neid kasutada, saab olema suur küsimus.

Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre: muresid on rohkem kui rõõme Madis Alvre on olnud aastakümneid seotud tegevusega Sydney Eesti Majas. Paarkümmend aastat on ta ka olnud Sydney Eesti Seltsi (SES) juhatuses. Selle aasta apillikuus valiti Madis Alvre esmakordselt SESi juhatuse esimeheks.
Sydney Eesti Seltsi esimees Madis Alvre: muresid on rohkem kui rõõme
Ühelt poolt on tervikliku kodulehtede uuendamine optimeeritult sest kvaliteet maksab. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et toimetatava kodulehe loomine optimeeritult on sisukuse poolest selleks postitan siia lihtne netilehe tegemine Aara disain OÜ miks mitte uurida ka uus kodulehe valmistamine üldine õpetus kindlasti tasub tellida hea veebilehe koostamine siis on tulemus mitmeks aastaks.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: