Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset

ESIKOHT Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja HÕBE Maailmakarika sarja esimesel etapil. Eesti tippsõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja võistlesid eelmine nädal Sydney külje all Penrithis. Neljapaadil olid nad Pekingi Olümpiamängudel üheksandad ja Londonis neljandad. Läinud septembris krooniti nad aga Euroopa meistriks. Seekord mindi võistlustulle kahepaadil.

Sõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja. Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com Austraalia lahtistel meistrivõistluseteltuli tandem Taimsoo-Raja esimeseks ja Maailmakarika sarja esimesel etapil tuldi Uus-Meremaa järel teiseks. Eestlanna Kaisa Pajusalusai viienda koha, kuid võttis Penrithist kaasa elu esimesed maailmakarika punktid.   Austraalia lahtised meistrivõistlused ja MK-sari Sydneys avavad uue sõudmise hooaja, mis tundega lähete uuele hooajale vastu? Kuidas vorm on? Kaspar Taimsoo: Väga hea tundega läheme uuele hooajale vastu. Oleme neljapaadi vahetanud jälle kahepaadi vastu, vana kamp on jälle koos. Isiklikult loodan, et eelmine hooaeg andis meile päris palju uut energiat ja hingamist. Tahaksin loota, et asjad lähevad tõusvalt ülesmäge. Vorm on muidugi väga hea.   Varem olete sõitnud neljapaadil, miks te nüüd kahepaadi kasuks otsustasite? Kaspar Taimsoo: Põhiline põhjus oliTõnu Endreksoni soov sõita ühepaadil ja selle võimaluse talle ka leidsime. Sellest tulenevalt on neljapaat lagunenud.   Kuidas Penrith on meeldinud treeningpaigana? Matti Killing, treener: Väga normaalne koht. Nagu ma olen ka Eestimaale sõnumeid saatnud. Jõgi meenutab Pärnu jõge. Vool meenutab Emajõge. Sillad on nagu Pärnuski - kaks silda. Väga mõnus ja rahulik koht. Kõige tähtsam on see, et kohaliku klubi inimesed on väga sõbralikud. Nad on meile vastu tulnud ja leidnud aerud(Allar Raja ja Kaspar Taimsoo pidid Austraalias läbi ajama võõraste aerudega, sest nende enda aerud ei mahtunud lennukisse - toim) ning aidanud paatide transpordiga. Kui meil finantse jagub, siis loodame ka järgmine aasta siin olla ja MK-l osaleda.   Kui kerge on Eesti kliimas, kus talvel naljalt vee peale ei saa, sõudmisega olümpiatasemel tegelda? Matti Killing: Mitte võimatu, aga siin tuleb hooaegasid võtta erinevalt ja ülesandeid püstitada ka erinevalt. On ka selliseid aegu, kus MM peetakse hilissügisel, näiteks kui olime mõni aasta tagasi Uus-Meremaal Karapiro järvel. Siis sai talvel suusatada. Aga Olümpiaga läks jälle nii, et jaanuarikuust alates tuli usinasti Hispaanias vee peal käia. Praktiliselt iga kuu sai seal kaks ja pool nädalat veedetud. Vahepeal suuska ja muud asja. Saab, aga mitte nii mõnusalt nagu kliimas, kus, kui tuleb tahtmine peale, siissõuad. Eestimaal novembrist aprilli alguseni ikka sõuda suurt ei saa.   Kui vanalt tuleb sõudmisega tegelema hakata, et tippu jõuda? Matti Killing: Enamusel on vanuses 13-14 viimane ja õigem aeg. Kui enne on teiste aladega tegeletud, siis see annab ka hea baasi. On ka erandeid, nagu Kaspar, keda on peaaegu lutipudeliga paadi juurde toodud ja selliseid näiteid, kes on alustanud ülikoolis ning jõudnud maailmatasemele ja olümpiamedalini. Kõik oleneb olukorrast.   Kas treeningute ja võistluste kõrvalt on Teil olnud mahti Sydneys ja Penrithis ringi vaadata. Mis mulje on need paigad jätnud? Matti Killing: Põgusalt küll. Saabudes ootas meid väike üllatus. Paadid, mis pidid kohal olema, jäid päeva hiljaks ja siis tekkisid probleemid tollitöötajaga, kes konteinereid avab. Nii jäigi meil mõni päev aega Sydneyga tutvumiseks. Sportlased ei saagi kunagi sellist pilti nagu turist. Meie oma töö on ikka kõige tähtsam. Mõnusalt sai siiski aega veedetud linnas, rannas ja paraadidel.   Meie Kodu tänab Triinu Rajasalu tänu kellele intervjuu eesti sportlastega sai võimalikuks! Allar Raja, treener Matti Killing, Kaspar Taimsoo. Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com ALLAR RAJA Igapäevaselt töötad Põhja Politseiperfektuuris. Kui kerge on politseitööd ja tippsporti ühildada? Allar Raja: Kuna haridustee sai valitud Sisekaitseakadeemia ja politsei kõrgharidus, siis peale kooli lõppu oleks kena sinna ka tööle asuda. Tänu Põhja politseiperfektile Elmar Vaherile, kes võimaldab mul neid kahte asja ühildada, saan ära teha oma treeninglaagrid ja võistlused. Kirjas olen põhjaperfektuuri konvoi teenistuses väikse töökoormusega, mida saab nihutada, et need kaks asja ära mahuks. Olen Eestis üks väheseid sportlasi, keda süsteem toetab niipalju, et saan ka tippsporti teha. Ühel päeval kui tippspordiga on kõik, siis lähen põhikohaga politseisse tööle, aga vahepeal hoian end toimuvaga kursis.   Peate koos Kaspar Taimsooga oma tegemistest ka blogi, kust tekkis mõte blogi pidada ja kuidas blogi elab? Või olete facebooki kolinud? Allar Raja: Vaatasime, mis teised teevad ja esialgne idee oli teha fotoblogi. Kuna Kaspar on IT ja arvuti peale vähe käpp ka, siis panime blogi püsti ja hakkasime sinna pilte lisama ning vaikselt tekkis ka juttu juurde. Nii ta läks. Eks ta nüüd ole rohkem kolinud Facebooki, aga plaanis on ka elustada blogilehekülg. Saime palju klikke ja endalegi oli see kalendri eest, kust vaadata, mis oli aasta jooksul juhtunud. Mitte vaid kaasaelajatele, vaid ka iseendale. Tore meenutada.     KASPAR TAIMSOO Oled Eesti sõudeliidu juhatuses, kui palju toetab Eesti riik sõudmist kui spordiala ja kas võiks rohkem toetada? Kaspar Taimsoo: Eesti spordi toetuse rahad tulevad ikkagi hasartmängumaksu nõukogust ja alkoholiaktsiisist. Mida rohkem rahvas mängib hasartmänge, seda rohkem raha on. Alati võiks rohkem olla, aga põhiline on, et asjad saavad tehtud. A-koondis tegutseb suures osas erasponsorite toel, kes toetavad alaliitu või kindlat projekti. Ots otsaga saame kokku. Jaanuaris ja veebruaris hoidsime kokku, laagrites ei käinud ja saime selle rahaga tulla nüüd Sydneysse sõudma. Kui keegi soovib meid toetada, siis oleme alati läbirääkimisteks avatud.   Ajal, mil eesti noormeestel on pop viilida kohustuslikust ajateenistusest, oled läbinud selle ja Eesti Kaitseväes on Sul kaprali auaste - kui oluline on Sinu jaoks riiki teenida? Kaspar Taimsoo: Minu jaoks on oluline. Ma olen ise näinud mitme inimese pealt, kuidas ajateenistus on poisikesest teinud minu silmis tubli mehehakatise. Ma arvan, et isegi kui igaüks ei taha Eesti riiki tulihingeliselt elulõpuni teenida, siis ajateenistuse peaks ikkagi läbima. Need kogemused tulevad kasuks kogu eluks. Mõttemaailma ja ratsionaalse tegutsemise kohapealt on see suisa hädavajalik.   Presidendi vastuvõtul käisid Sa rahvariietes. Tahad Sa rääkida lähemalt, kas kodukandi rõivastes? Kaspar Taimsoo: Paar aastat tagasi, kui mind kutsusti esimest korda vastuvõtule, käisin rahvarõivastes. Kutsusin ema kaasa. Ta on vanuses, kus ta mõtles, et ühe õhtu jaoks ei hakka õhtukleiti tegema. Ja mul ei olnud ka veel uut ülikonda. Nii oli mugav hoopis mulgi rahvarõivad selga panna. Mulle see sobis, olen alati olnud patriootlik mulk.   MATTI KILLING Sõudetreenerina oled tegutsenud juba 46 aastat, tiim Raja-Taimsoo on praegu maailma tipptegijate seas. Kas võib öelda, et see on iga treeneri unistus? Matti Killing: Kindlasti! Eks need treenerid jäävad püsima, kes omale ja oma õpilastele eesmärke seavad. Ja küllaltki kõrgeid. Ilma selleta ei saa ja ei tule ka tulemust. Mul on olnud mitmed kontingendid õpilasi, kellest parimad on välja ujunud ja noorte MM-il või võistlusel medalid kätte saanud. Mind on sellega õnnistatud.   Kui kerge on väikeriigist tulles aidata oma sportlasi maailma tasemele? Mis on põhilised mured? Matti Killing: Muresid võib alati leida. Ma olen alati olnud sellise vaatega, et treener on korp kai ja laeva vahel. Olgu see siis olümpiakomitee või vanasti spordikomitee või kultuuriministeeriumi ja sportlase vahel. Alati on lihtne öelda, et sealt ei saada ja ei ole võimalik ja ei saa teha. Ma olen võtnud ikka selle hoiaku, et kõik asjad on lahendatavad ja raha ei ole maailmast otsa lõppenud. See ongi üks edu mudeleid.   KAISA PAJUSALU Oled ühepaadi sõudmises üks maailma kiiremaid naisi. Kui lihtne on treenida, kui Eestis pole Sulle vastast? Kaisa Pajusalu: See on natuke liialdus, et ma üks kiirematest olen. Mul on sinna sammuke või paar astuda. Päris olümpiamedalile ei suuda ma veel konkureerida. Kindlasti ei tule see aga kasuks, kui üksi treenid. Pluss on see, et sind hoitakse rohkem. Trenni teha on aga väga nüri. Seda kogesin ma päris hästi, kui ma nüüd Uus-Meremaal kaks kuud trenni tegin. Alguses oli see mulle kohutavalt raske. Nad ongi seal tuntud oma intensiivsete trennidega. Kui juhtud parim olema ja siis oled suure pingutusega kuskil keskel, siis hea tunne see pole. Aga tahaks minna veel kellegiga koos trenni tegema, sest see on edasiviiv jõud. Mis Su edasised plaanid sel hooajal on? Kaisa Pajusalu: Mai lõpus on Sevillas, Hispaanias Euroopa meistrivõistlused. Juuli alguses on Kaaselis üliõpilaste universaat, edasi kolmas MK etapp, mille põhjal otsustatakse, kas ma olen piisavalt hea, et mind saata MM-ile Lõuna-Koreas. Need on suuremad asjad, aga sinna vahele mahub hulgaliselt väiksemaid regatte ja võistlusi. Kas plaanid järgmine aasta tulla tagasi siia kanti - Uus-Meremaale ja Austraaliasse? Kaisa Pajusalu: Kui hästi läheb, siis täiesti võimalik. Ei kinnita ega lükka ümber. ESIKOHT Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja HÕBE Maailmakarika sarja esimesel etapil. Eesti tippsõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja võistlesid eelmine nädal Sydney külje all Penrithis. Neljapaadil olid nad Pekingi Olümpiamängudel üheksandad ja Londonis neljandad. Läinud septembris krooniti nad aga Euroopa meistriks. Seekord mindi võistlustulle kahepaadil. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset

AALE KASK-ONG 27. märtsil 2013

ESIKOHT Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja HÕBE Maailmakarika sarja esimesel etapil.

Eesti tippsõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja võistlesid eelmine nädal Sydney külje all Penrithis. Neljapaadil olid nad Pekingi Olümpiamängudel üheksandad ja Londonis neljandad. Läinud septembris krooniti nad aga Euroopa meistriks. Seekord mindi võistlustulle kahepaadil.

Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset
Sõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja. Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com

Austraalia lahtistel meistrivõistluseteltuli tandem Taimsoo-Raja esimeseks ja Maailmakarika sarja esimesel etapil tuldi Uus-Meremaa järel teiseks. Eestlanna Kaisa Pajusalusai viienda koha, kuid võttis Penrithist kaasa elu esimesed maailmakarika punktid.

 

Austraalia lahtised meistrivõistlused ja MK-sari Sydneys avavad uue sõudmise hooaja, mis tundega lähete uuele hooajale vastu? Kuidas vorm on?

Kaspar Taimsoo: Väga hea tundega läheme uuele hooajale vastu. Oleme neljapaadi vahetanud jälle kahepaadi vastu, vana kamp on jälle koos. Isiklikult loodan, et eelmine hooaeg andis meile päris palju uut energiat ja hingamist. Tahaksin loota, et asjad lähevad tõusvalt ülesmäge. Vorm on muidugi väga hea.

 

Varem olete sõitnud neljapaadil, miks te nüüd kahepaadi kasuks otsustasite?

Kaspar Taimsoo: Põhiline põhjus oliTõnu Endreksoni soov sõita ühepaadil ja selle võimaluse talle ka leidsime. Sellest tulenevalt on neljapaat lagunenud.

 

Kuidas Penrith on meeldinud treeningpaigana?
Matti Killing, treener: Väga normaalne koht. Nagu ma olen ka Eestimaale sõnumeid saatnud. Jõgi meenutab Pärnu jõge. Vool meenutab Emajõge. Sillad on nagu Pärnuski - kaks silda. Väga mõnus ja rahulik koht. Kõige tähtsam on see, et kohaliku klubi inimesed on väga sõbralikud. Nad on meile vastu tulnud ja leidnud aerud(Allar Raja ja Kaspar Taimsoo pidid Austraalias läbi ajama võõraste aerudega, sest nende enda aerud ei mahtunud lennukisse - toim) ning aidanud paatide transpordiga. Kui meil finantse jagub, siis loodame ka järgmine aasta siin olla ja MK-l osaleda.

 

Kui kerge on Eesti kliimas, kus talvel naljalt vee peale ei saa, sõudmisega olümpiatasemel tegelda?
Matti Killing: Mitte võimatu, aga siin tuleb hooaegasid võtta erinevalt ja ülesandeid püstitada ka erinevalt. On ka selliseid aegu, kus MM peetakse hilissügisel, näiteks kui olime mõni aasta tagasi Uus-Meremaal Karapiro järvel. Siis sai talvel suusatada. Aga Olümpiaga läks jälle nii, et jaanuarikuust alates tuli usinasti Hispaanias vee peal käia. Praktiliselt iga kuu sai seal kaks ja pool nädalat veedetud. Vahepeal suuska ja muud asja. Saab, aga mitte nii mõnusalt nagu kliimas, kus, kui tuleb tahtmine peale, siissõuad. Eestimaal novembrist aprilli alguseni ikka sõuda suurt ei saa.

 

Kui vanalt tuleb sõudmisega tegelema hakata, et tippu jõuda?
Matti Killing: Enamusel on vanuses 13-14 viimane ja õigem aeg. Kui enne on teiste aladega tegeletud, siis see annab ka hea baasi. On ka erandeid, nagu Kaspar, keda on peaaegu lutipudeliga paadi juurde toodud ja selliseid näiteid, kes on alustanud ülikoolis ning jõudnud maailmatasemele ja olümpiamedalini. Kõik oleneb olukorrast.

 

Kas treeningute ja võistluste kõrvalt on Teil olnud mahti Sydneys ja Penrithis ringi vaadata. Mis mulje on need paigad jätnud?

Matti Killing: Põgusalt küll. Saabudes ootas meid väike üllatus. Paadid, mis pidid kohal olema, jäid päeva hiljaks ja siis tekkisid probleemid tollitöötajaga, kes konteinereid avab. Nii jäigi meil mõni päev aega Sydneyga tutvumiseks. Sportlased ei saagi kunagi sellist pilti nagu turist. Meie oma töö on ikka kõige tähtsam. Mõnusalt sai siiski aega veedetud linnas, rannas ja paraadidel.

 

Meie Kodu tänab Triinu Rajasalu tänu kellele intervjuu eesti sportlastega sai võimalikuks!

Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset
Allar Raja, treener Matti Killing, Kaspar Taimsoo. Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com

ALLAR RAJA

Igapäevaselt töötad Põhja Politseiperfektuuris. Kui kerge on politseitööd ja tippsporti ühildada?
Allar Raja: Kuna haridustee sai valitud Sisekaitseakadeemia ja politsei kõrgharidus, siis peale kooli lõppu oleks kena sinna ka tööle asuda. Tänu Põhja politseiperfektile Elmar Vaherile, kes võimaldab mul neid kahte asja ühildada, saan ära teha oma treeninglaagrid ja võistlused. Kirjas olen põhjaperfektuuri konvoi teenistuses väikse töökoormusega, mida saab nihutada, et need kaks asja ära mahuks. Olen Eestis üks väheseid sportlasi, keda süsteem toetab niipalju, et saan ka tippsporti teha. Ühel päeval kui tippspordiga on kõik, siis lähen põhikohaga politseisse tööle, aga vahepeal hoian end toimuvaga kursis.

 

Peate koos Kaspar Taimsooga oma tegemistest ka blogi, kust tekkis mõte blogi pidada ja kuidas blogi elab? Või olete facebooki kolinud?
Allar Raja: Vaatasime, mis teised teevad ja esialgne idee oli teha fotoblogi. Kuna Kaspar on IT ja arvuti peale vähe käpp ka, siis panime blogi püsti ja hakkasime sinna pilte lisama ning vaikselt tekkis ka juttu juurde. Nii ta läks. Eks ta nüüd ole rohkem kolinud Facebooki, aga plaanis on ka elustada blogilehekülg. Saime palju klikke ja endalegi oli see kalendri eest, kust vaadata, mis oli aasta jooksul juhtunud. Mitte vaid kaasaelajatele, vaid ka iseendale. Tore meenutada.

 

 

KASPAR TAIMSOO

Oled Eesti sõudeliidu juhatuses, kui palju toetab Eesti riik sõudmist kui spordiala ja kas võiks rohkem toetada?
Kaspar Taimsoo: Eesti spordi toetuse rahad tulevad ikkagi hasartmängumaksu nõukogust ja alkoholiaktsiisist. Mida rohkem rahvas mängib hasartmänge, seda rohkem raha on. Alati võiks rohkem olla, aga põhiline on, et asjad saavad tehtud. A-koondis tegutseb suures osas erasponsorite toel, kes toetavad alaliitu või kindlat projekti. Ots otsaga saame kokku. Jaanuaris ja veebruaris hoidsime kokku, laagrites ei käinud ja saime selle rahaga tulla nüüd Sydneysse sõudma. Kui keegi soovib meid toetada, siis oleme alati läbirääkimisteks avatud.

 

Ajal, mil eesti noormeestel on pop viilida kohustuslikust ajateenistusest, oled läbinud selle ja Eesti Kaitseväes on Sul kaprali auaste - kui oluline on Sinu jaoks riiki teenida?
Kaspar Taimsoo: Minu jaoks on oluline. Ma olen ise näinud mitme inimese pealt, kuidas ajateenistus on poisikesest teinud minu silmis tubli mehehakatise. Ma arvan, et isegi kui igaüks ei taha Eesti riiki tulihingeliselt elulõpuni teenida, siis ajateenistuse peaks ikkagi läbima. Need kogemused tulevad kasuks kogu eluks. Mõttemaailma ja ratsionaalse tegutsemise kohapealt on see suisa hädavajalik.

 

Presidendi vastuvõtul käisid Sa rahvariietes. Tahad Sa rääkida lähemalt, kas kodukandi rõivastes?
Kaspar Taimsoo: Paar aastat tagasi, kui mind kutsusti esimest korda vastuvõtule, käisin rahvarõivastes. Kutsusin ema kaasa. Ta on vanuses, kus ta mõtles, et ühe õhtu jaoks ei hakka õhtukleiti tegema. Ja mul ei olnud ka veel uut ülikonda. Nii oli mugav hoopis mulgi rahvarõivad selga panna. Mulle see sobis, olen alati olnud patriootlik mulk.

 

MATTI KILLING

Sõudetreenerina oled tegutsenud juba 46 aastat, tiim Raja-Taimsoo on praegu maailma tipptegijate seas. Kas võib öelda, et see on iga treeneri unistus?
Matti Killing: Kindlasti! Eks need treenerid jäävad püsima, kes omale ja oma õpilastele eesmärke seavad. Ja küllaltki kõrgeid. Ilma selleta ei saa ja ei tule ka tulemust. Mul on olnud mitmed kontingendid õpilasi, kellest parimad on välja ujunud ja noorte MM-il või võistlusel medalid kätte saanud. Mind on sellega õnnistatud.

 

Kui kerge on väikeriigist tulles aidata oma sportlasi maailma tasemele? Mis on põhilised mured?
Matti Killing: Muresid võib alati leida. Ma olen alati olnud sellise vaatega, et treener on korp kai ja laeva vahel. Olgu see siis olümpiakomitee või vanasti spordikomitee või kultuuriministeeriumi ja sportlase vahel. Alati on lihtne öelda, et sealt ei saada ja ei ole võimalik ja ei saa teha. Ma olen võtnud ikka selle hoiaku, et kõik asjad on lahendatavad ja raha ei ole maailmast otsa lõppenud. See ongi üks edu mudeleid.

 

KAISA PAJUSALU

Oled ühepaadi sõudmises üks maailma kiiremaid naisi. Kui lihtne on treenida, kui Eestis pole Sulle vastast?
Kaisa Pajusalu: See on natuke liialdus, et ma üks kiirematest olen. Mul on sinna sammuke või paar astuda. Päris olümpiamedalile ei suuda ma veel konkureerida. Kindlasti ei tule see aga kasuks, kui üksi treenid. Pluss on see, et sind hoitakse rohkem. Trenni teha on aga väga nüri. Seda kogesin ma päris hästi, kui ma nüüd Uus-Meremaal kaks kuud trenni tegin. Alguses oli see mulle kohutavalt raske. Nad ongi seal tuntud oma intensiivsete trennidega. Kui juhtud parim olema ja siis oled suure pingutusega kuskil keskel, siis hea tunne see pole. Aga tahaks minna veel kellegiga koos trenni tegema, sest see on edasiviiv jõud.

Mis Su edasised plaanid sel hooajal on?
Kaisa Pajusalu: Mai lõpus on Sevillas, Hispaanias Euroopa meistrivõistlused. Juuli alguses on Kaaselis üliõpilaste universaat, edasi kolmas MK etapp, mille põhjal otsustatakse, kas ma olen piisavalt hea, et mind saata MM-ile Lõuna-Koreas. Need on suuremad asjad, aga sinna vahele mahub hulgaliselt väiksemaid regatte ja võistlusi.

Kas plaanid järgmine aasta tulla tagasi siia kanti - Uus-Meremaale ja Austraaliasse?
Kaisa Pajusalu: Kui hästi läheb, siis täiesti võimalik. Ei kinnita ega lükka ümber.



Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset ESIKOHT Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja HÕBE Maailmakarika sarja esimesel etapil. Eesti tippsõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja võistlesid eelmine nädal Sydney külje all Penrithis. Neljapaadil olid nad Pekingi Olümpiamängudel üheksandad ja Londonis neljandad. Läinud septembris krooniti nad aga Euroopa meistriks. Seekord mindi võistlustulle kahepaadil.
Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset
Üks põnev artikkel kodulehe uuendamine mõistlikult jaoks on haruldane leid. Olen otsinud kodulehe koostamine kvaliteetselt ja selle kõrval staatilist lahendust juurde netilehe tegemine kaasaegselt website responsive miks mitte uurida ka tervikliku kodulehtede koostamine kaasaegselt olulistele aspektidele ja pole vaja oodata, et lihtsa kodulehe tegemine kohta infot lugeda.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: