Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas tegevuse

Eesti laul ja eesti meel, truuks neil jääme eluteel! Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas 28. veebruaril 2013 toimunud peakoosolekul oma tegevuse. Otsus lõpetada tegevus võeti vastu suure häälteenamusega, aga mitte ühel häälel.

Teel metsatöö laagrisse Simsvilles. Eesti Meeskoor Austraalias Newcastle’i jaamas 14. jaanuari hommikul 1948. Keskel tumedas ülikonnas asutaja koorijuht Elmar Saarepere. Kui viibisime EMA viimasel 65. aastapäeva koosviibimisel, oli sellest juba aimu, aga siiski ka väike lootusesäde, et ehk mingil vähem formaalsel viisil jätkub tegevus. Kahjuks seda ei toimu, nii et nüüd on kohane lühike tagasivaade koori kauaaegsele tegevusele. EMA, mis asutati teel Austraaliasse laeval General Stuart Heintzelman 6. novembril 1947, oli siiani kõige kauem püsinud koor Austraalia eestlaste kogukonnas. Koor asutati laeva pardal Elmar Saarepere algatusel 13-ne noore mehega.   Esimene kutse kooril esineda toimus juba laeval, kus lauldi laeva juhtkonnale. Peale Fremantle'is laevalt lahkumist tuli koorile juba kutse 1. detsembril esineda Perthi ringhäälingus. Kui oli jõutud Kanimbla pardal Melbourne'i, külastas laeva tolleaegne immigratsiooni minister A.Calwell. Lauldi ministri auks. Nii kasvas meeskoori menu, nende laul hakkas austraallastele eriti meeldima. Kutsed esinemiseks tulid üksteise järele. Koor õppis uusi laule, oli hästi distsiplineeritud ja liikmete arv kasvas.   Juba Bonegillas, kust asuti metsatööle, korraldati nii, et koor jääks kokku ja saaks peale tööd koos harjutada. Sealt käidi palju esinemas nii Sydneys kui Newcastle'is. Koori sõpradeks said ABC, J.J. Donnelly ja J.Antill, kes olid külalisteks koori tähtsamal esinemisel - langenute mälestussamba juures Martin Place'il ja Eesti Seltsis Vabariigi 30. aastapäeva kontsert aktusel ning banketil a.1948.   Elmar Saarepere oli teenekaim isik, tänu temale oli koor saavutanud hea muusikalise võime. Peale seda menu tagasi metsatööle! Kuid varsti paigutati koor ümber Warragamaba tammitöödele. Oldi Sydneyle lähemal. Uues kohas jätkus tegevus endises vaimus. Algperioodil olid koorile suureks abiks A. Lond ja L. Erikson, kes oma nõu ja kontaktidega koori tegevust vahendasid ja silusid kohalike tööandjatega. Esimese aasta vältel oli koor saavutanud tunnustuse, populaarsuse ja tutvustanud meie kodumaa nime parimast küljest. Koori särav periood oli ajavahemikus 1948-1967. Koorijuhid olid Elmar Saarepere, Uno Peedo ja Herman Mölder. Koor paisus 50-60ne liikmeliseks. Kooril oli oma lipp, põhikiri ja rinnamärk. Töötati läbi 150 laulu. Esineti ringhäälingus, kontsertidel, Eesti Päevadel - nii omaette kui ka ühendkoorides. Üheks kõrgpunktiks oli esinemine septembris 1958 peaminister Robert Menziesile Canberras ligi 60-lises koosseisus, ning Ida Loo Talvari kontserdil 1960. Koor esines kontsertidel laitmatus õhtuülikonnas, musta kikilipsuga, mõjudes soliidselt ja pidulikult. Aastatel 1967-77 oli koor jõudnud keskikka. Koor töötas edasi, esineti rahvuslikel tähtpäevadel, kirikukontsertidel, koori aastapäeva kontsertidel ja perekonnaõhtutel.   1977-87 oli kooril tagasilööke. Mitmed lauluvennad lahkusid töö ja elukoha muudatuste tõttu. Surma läbi kaotas koor koorijuhid Herman Mölderi ja Uno Peedo. Ootamatult jäi tegevusest eemale Elmar Saarepere. Olude sunnil asus koori juhatama lauluvend Uno Polikarpus. Temal puudusid dirigendi kogemused, kuid hea muusikalise ande tõttu valmistas ta koori ette kolmeks Melbourne'i Meeslaulu Päevaks ja koori 30.-35. aastapäevadeks. Hiljem jätkus koori tegevus vahelduvate koorijuhtidega, E. Saarepere ja U. Polikarpus võtsid taktikepi vaheldumisi kätte. Koori 45. aastapäeval juhatas koori U.Polikarpus. Kontsert sai eriti kiitva arvustuse.   Tegevus jätkus. Koori juhatasid lühemat aega Inno Salasoo, Kalev Mitt ja hiljem pr Linda Lainela. Pr Lainelal tekkis lauljatega hea koostöö. Koori 50. aastapäeval oli koor ligi 40-ne liikmeline ja heades kätes. Oma viiekümne lauluaastaga oli koor läbitöötanud üle 300 laulu. Koori edaspidine tegevus jätkus, küll väiksemal määral. Koorile olid abiks häälteõpetajad Raivo Kalamäe ja Inno Salasoo. Koori tulid vahelduvalt juhatama auväärne koorijuht Elmar Saarepere ja Uno Polikarpus. Koori koosseis kahanes haiguste ja surma tõttu. Koori viimast 65 . aastapäeva, nagu mitmeid enne, pühitseti perekonnaõhtuna koos paljude koorisõpradega. Koori traditsiooniks neil õhtutel oli austada asutajat koorijuhti ja asutajaliikmeid, ning laulda esimene laeval õpitud laul Väikesele isamaale.   Nüüd on koor auga erru läinud, olles pakkunud oma lauludega naudingut nii meie eestlaskonnale kui ka laiemale publikule kokku 65 aasta jooksul.   Suur tänu ja head puhkust! Ülle Slamer (tähtsamad andmed on EMA 50. aastapäeva albumist)   Eesti laul ja eesti meel, truuks neil jääme eluteel! Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas 28. veebruaril 2013 toimunud peakoosolekul oma tegevuse. Otsus lõpetada tegevus võeti vastu suure häälteenamusega, aga mitte ühel häälel. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas tegevuse

Ülle Slamer 20. märtsil 2013

Eesti laul ja eesti meel, truuks neil jääme eluteel!
Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas 28. veebruaril 2013 toimunud peakoosolekul oma tegevuse. Otsus lõpetada tegevus võeti vastu suure häälteenamusega, aga mitte ühel häälel.

Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas tegevuse
Teel metsatöö laagrisse Simsvilles. Eesti Meeskoor Austraalias Newcastle’i jaamas 14. jaanuari hommikul 1948. Keskel tumedas ülikonnas asutaja koorijuht Elmar Saarepere.

Kui viibisime EMA viimasel 65. aastapäeva koosviibimisel, oli sellest juba aimu, aga siiski ka väike lootusesäde, et ehk mingil vähem formaalsel viisil jätkub tegevus. Kahjuks seda ei toimu, nii et nüüd on kohane lühike tagasivaade koori kauaaegsele tegevusele.

EMA, mis asutati teel Austraaliasse laeval General Stuart Heintzelman 6. novembril 1947, oli siiani kõige kauem püsinud koor Austraalia eestlaste kogukonnas. Koor asutati laeva pardal Elmar Saarepere algatusel 13-ne noore mehega.

 

Esimene kutse kooril esineda toimus juba laeval, kus lauldi laeva juhtkonnale. Peale Fremantle'is laevalt lahkumist tuli koorile juba kutse 1. detsembril esineda Perthi ringhäälingus. Kui oli jõutud Kanimbla pardal Melbourne'i, külastas laeva tolleaegne immigratsiooni minister A.Calwell. Lauldi ministri auks. Nii kasvas meeskoori menu, nende laul hakkas austraallastele eriti meeldima. Kutsed esinemiseks tulid üksteise järele. Koor õppis uusi laule, oli hästi distsiplineeritud ja liikmete arv kasvas.

 

Juba Bonegillas, kust asuti metsatööle, korraldati nii, et koor jääks kokku ja saaks peale tööd koos harjutada. Sealt käidi palju esinemas nii Sydneys kui Newcastle'is. Koori sõpradeks said ABC, J.J. Donnelly ja J.Antill, kes olid külalisteks koori tähtsamal esinemisel - langenute mälestussamba juures Martin Place'il ja Eesti Seltsis Vabariigi 30. aastapäeva kontsert aktusel ning banketil a.1948.

 

Elmar Saarepere oli teenekaim isik, tänu temale oli koor saavutanud hea muusikalise võime. Peale seda menu tagasi metsatööle! Kuid varsti paigutati koor ümber Warragamaba tammitöödele. Oldi Sydneyle lähemal. Uues kohas jätkus tegevus endises vaimus. Algperioodil olid koorile suureks abiks A. Lond ja L. Erikson, kes oma nõu ja kontaktidega koori tegevust vahendasid ja silusid kohalike tööandjatega. Esimese aasta vältel oli koor saavutanud tunnustuse, populaarsuse ja tutvustanud meie kodumaa nime parimast küljest.

Koori särav periood oli ajavahemikus 1948-1967. Koorijuhid olid Elmar Saarepere, Uno Peedo ja Herman Mölder. Koor paisus 50-60ne liikmeliseks. Kooril oli oma lipp, põhikiri ja rinnamärk. Töötati läbi 150 laulu. Esineti ringhäälingus, kontsertidel, Eesti Päevadel - nii omaette kui ka ühendkoorides. Üheks kõrgpunktiks oli esinemine septembris 1958 peaminister Robert Menziesile Canberras ligi 60-lises koosseisus, ning Ida Loo Talvari kontserdil 1960. Koor esines kontsertidel laitmatus õhtuülikonnas, musta kikilipsuga, mõjudes soliidselt ja pidulikult.

Aastatel 1967-77 oli koor jõudnud keskikka. Koor töötas edasi, esineti rahvuslikel tähtpäevadel, kirikukontsertidel, koori aastapäeva kontsertidel ja perekonnaõhtutel.

 

1977-87 oli kooril tagasilööke. Mitmed lauluvennad lahkusid töö ja elukoha muudatuste tõttu. Surma läbi kaotas koor koorijuhid Herman Mölderi ja Uno Peedo. Ootamatult jäi tegevusest eemale Elmar Saarepere. Olude sunnil asus koori juhatama lauluvend Uno Polikarpus. Temal puudusid dirigendi kogemused, kuid hea muusikalise ande tõttu valmistas ta koori ette kolmeks Melbourne'i Meeslaulu Päevaks ja koori 30.-35. aastapäevadeks. Hiljem jätkus koori tegevus vahelduvate koorijuhtidega, E. Saarepere ja U. Polikarpus võtsid taktikepi vaheldumisi kätte. Koori 45. aastapäeval juhatas koori U.Polikarpus. Kontsert sai eriti kiitva arvustuse.

 

Tegevus jätkus. Koori juhatasid lühemat aega Inno Salasoo, Kalev Mitt ja hiljem pr Linda Lainela. Pr Lainelal tekkis lauljatega hea koostöö. Koori 50. aastapäeval oli koor ligi 40-ne liikmeline ja heades kätes. Oma viiekümne lauluaastaga oli koor läbitöötanud üle 300 laulu.

Koori edaspidine tegevus jätkus, küll väiksemal määral. Koorile olid abiks häälteõpetajad Raivo Kalamäe ja Inno Salasoo. Koori tulid vahelduvalt juhatama auväärne koorijuht Elmar Saarepere ja Uno Polikarpus. Koori koosseis kahanes haiguste ja surma tõttu.

Koori viimast 65 . aastapäeva, nagu mitmeid enne, pühitseti perekonnaõhtuna koos paljude koorisõpradega. Koori traditsiooniks neil õhtutel oli austada asutajat koorijuhti ja asutajaliikmeid, ning laulda esimene laeval õpitud laul Väikesele isamaale.

 

Nüüd on koor auga erru läinud, olles pakkunud oma lauludega naudingut nii meie eestlaskonnale kui ka laiemale publikule kokku 65 aasta jooksul.

 

Suur tänu ja head puhkust!

Ülle Slamer

(tähtsamad andmed on EMA 50. aastapäeva albumist)

 

Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas tegevuse Eesti laul ja eesti meel, truuks neil jääme eluteel! Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas 28. veebruaril 2013 toimunud peakoosolekul oma tegevuse. Otsus lõpetada tegevus võeti vastu suure häälteenamusega, aga mitte ühel häälel.
Eesti Meeskoor Austraalias lõpetas tegevuse
Üks mu sõber soovitas MTÜ veebilehtede valmistamine optimeeritult mille puhul saaks kvaliteeti hinnata. Teiste materjalide, peale organisatsioonile veebilehtede tegemine hästi tasakaalustatud millalgi soodsa kodulehtede koostamine uudisturundus ja sisuturundus vajalik ja paari lehega kodulehe tegemine viimistletult ja see paistab välja juhul kui veebilehtede valmistamine ka hea vastupidavusega.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: