Unustamatu pühapäeva pärastlõuna Ita Everi ja Roman Baskiniga

13.jaanuari pärastlõunaks olid Brisbane’i Eesti Seltsi kutsutud kõik, kes on palavalt armastatud näitlejanna Ita Everi ning tema näitlejast-lavastajast poja Roman Baskini ande austajad või ka lihtsalt uudishimulikud, kes soovisid tuntud eestlasi oma silmaga kaeda.

Brisbane’i eestlased koos oodatud külalistega kodumaalt. Foto: Crisly Tammekivi Kavas oli vaadata Roman Baskini lavastatud filmi „Vana daami visiit" 2006, (originaalis "Der Besuch der alten Dame", F.Dürrenmatt, 1956) ning seejärel oli osalejatel üsnagi kordumatu võimalus kuulsatele külalistele eri valdkondadest pärinevaid küsimusi esitada.   Claire Zachanassiani roll filmis „Vana daami visiit” on Ita Everi üks viimaseid filmirolle, mida tuntud re¾issöör Arvo Kruusement kommenteerib Ita eluloo raamatus ("Ita Ever. Elu suuruses", M.Kilumets, 2006) järgmiselt: „Romani töö on kummardus emale ja vanale daamile.“ Šveitsi näitekirjanik Friedrich Dürrenmatt’i tragikomöödia peaosades mängivad Ita Ever ja üks tema lemmik-lavapartnereid Aarne Üksküla. Filmis mängib üle kolmekümne Eesti tippnäitleja eri lavapõlvkonnast. Ita Everi 75. juubeli puhul valminud teos koondab endasse enamiku elavaid legende, kes oma osalemisega avaldavad austust Ita Everile. Film räägib eelkõige inimese südametunnistusest, selle eksisteerimisest või siis puudumisest ning seda absurdikomöödiale lähedases võtmes.   Ita Ever mängib miljardärist vanaprouat, kes teeb pikkade aastate järel visiidi oma kunagisse kodulinna Güllenisse. Linn on laostunud ja alla käinud, valitseb vaesus ning suur tööpuudus. Vana daam otsustab linnale oma lahke abikäe ulatada ja pakub linnale ühe miljardi. Tasuta lõunaid pole aga  olemas. Vastutasuks nõuab daam „kõigest” õiglust - täpsemalt õigluse taastamist tema kodulinnas. Õigluse jalule seadmiseks nõuab proua selle inimese surma, kes kauges nooruses keeldus tunnistamast ennast tema lapse isaks ja kelle valetunnistuse tõttu pidi daam linnast lahkuma. Kõigi hämmelduseks osutub selleks meheks linna aukodanik Alfred Ill (Aarne Üksküla). Vana daam seab ennast võõrastemajas sisse ja jääb ootama linnakodanike otsust..... Filmi re¾issöör Roman Baskin ütleb, et linaloos püüab ta saada selgust, kui veniv on südametunnistus ja kas kõik on müüdav. Seega on antud teema ajatu ning vägagi kohane ka tänapäeva kontekstis.   Eestlasele omast mentaliteeti „alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama” järgides kulges ka seekordne üritus. Veidi enne ametlikku algusaega oli inimesi tagasihoidlikult kogunenud ning korraldajad vaatasid veidi mureliku pilguga ringi, kuid järsku hakkas autode vool tihenema ning filmivaatamist alustasime juba pea seitsmekümne inimesega. Lisaks tavapäraselt tuttavatele nägudele oli osalejate hulgas palju ka uusi huvilisi.   Pärast filmi vaatamist toimus viktoriin eelkõige filmi sü¾eel ja Ita Everi karjääril põhinevatel teemadel ning seejärel oli võimalik nii Ita Everilt kui ka Roman Baskinilt uurida nende Austraalia reisi, karjääri ja kõige muu  kohta. Näiteks kuulsime põnevate seikade kohta armastatud lastefilmi „Nukitsamees” valmimisaegadest. Kes oleks osanud aimata, et kondid mida kollid suure mõnuga filmis ragistasid, olid hoopis martsipanist tehtud või seda, et näitlejad alustasid hommikuti võttepäeva prügihunnikus püherdamisega, et ikka autentne kolli-nõiavälimus saavutada. Ja kuidas see päev otsa räpaka ja prügisena olemine ihu õhtuks sügelema ajas!   Suurel osal kodu-eestlastest on olnud õnn ja privileeg Itat teatrilaval oma silmaga näha ja seekordsel Brisbane’i üritusel jäi mulje, et ka siin juba pikalt elanud eestlased on tema loominguga kursis. Itat nö. päris elus oma silmaga näha oli aga ikkagi väga uskumatu ja eriline tunne. Ühelt poolt valdas suur austustunne elava legendi ja suure ande suhtes, teisalt on Ita aga nii lihtne, avatud ja siiras inimene, et tekkis hoopis tahtmine teda kõvasti kallistada – just nagu oma vanaema! Ita ise on oma elulooraamatus kommenteerinud filmis ja televisioonis näitlemist järgnevalt: „Ma armastan kaameraid. Eriti telekaameraid – need on oma loomult kuidagi heatahtlikumad. Räägitakse näitlejatest, kes olevat hea kaameratunnetusega, maagilise kaameratunnetusega. Kuidas seda mõista? Ma ei tea... Minu jaoks on maagilisus selles, et kaamera mu nina ees nagu sunniks mind endasse süvenema ja ma tunnen end kaamera ees hästi ka partnerita; teatrilaval on vastupidi.“ Selles kommentaaris peituv stiil ning tagasihoidlikkus tunduvadki Itale iseloomulikud olevat.   Kui küsimused otsa said, plaanis reisiseltskond kiirelt lahkuda, sest meie filmipärastlõuna oli kiire kõrvalepõige perekondlikul Austraalia reisil eesmärgiga külastada Romani poega Alfredi, kes on hetkel siin Austraaliat avastamas ja inglise keelt harjutamas. Kiirelt lahkumine ei läinud staaridel aga mitte kuidagi korda, sest välja ilmusid autogrammikütid, seejärel tekks idee teha ajaloolise väärtusega grupipilt ja no siis  tahtis juba igaüks Itaga koos pilti teha. Lõpuks hakkas olukord lausa kontrolli alt väljuma, kaamera sähvatas ja Ita taganes sammu auto poole, ilmus uus fotosoovija, taaskord fotoaparaadi sähvatus ja taganev samm...lõpuks nad siiski läksid ja osalejatele jäid positiivsed emotsioonid ning tükiks ajaks soe tunne südamesse.    Reisi kajastus Eesti meedias Informatsioon Ita Everi ja Roman Baskini reisist rohelisele mandrile jõudis ka Eesti meedia veergudele. Lääne-Virumaa nädalaleht Kuulutaja avaldas 25.jaanuaril artikli pealkirjaga „Everi suvi talvel Austraalias“, kus Ita tõi esile kauni ja põneva Austraalia looduse ning kogemused madude ja koaaladega, kuid mainis ka sel ajal Austraalias valitsenud põrgukuumust ja naljakat fakti, et Austraalias on pea võimatu kraanist jääkülma vett saada, ainult leiget vett tuleb. Ka Brisbane’i filmiüritus on artiklis ära mainitud. Muu hulgas jättis Ita Everile kustumatu mulje proua Ille Uscinski stiil, hea tervis ning elurõõm. „90-aastane vanaproua uhke soenguga, maniküüritud ja pediküüritud punaste küünetega ning ise juhtimas autot. Hiigla vahva!" kirjeldas Ita elavalt ning ainult talle omaselt.   Lugemissoovitus 2006. aastal ilmus Margit Kilumetsalt Ita Everi elulooraamat „Ita Ever. Elu suuruses", mis oli Eesti Kirjastuste Liidu andmetel ilmumisaastal Eesti enim müüdud raamat 12 000 eksemplariga. Viimased eksemplarid raamatust on hetkel veel saadaval Apollo raamatupoes (http://www.apollo.ee), kust saab raamatut ka Austraaliasse tellida. Tegemist on tõepoolest huvitava, humoorika ning vägagi kaasakiskuva lugemisega. Siinkohal olgu huvilistele ära toodud raamatu lühitutvustus ning katkend raamatust. Autor Margit Kilumets pole võtnud teatriloolase kohustust üksipulgi lahata armastatud näitlejanna teatri-, filmi- ja telerolle. Pigem on see raamat Ita Everist kui kolleegist, naisest, emast, vanaemast koos rohke pildimaterjaliga. Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. Autori meelest on aga Ita-nimelise piltmõistatuse kokkupanekust kujunenud tema senise ajakirjanikukarjääri suurim väljakutse. See töö on olnud... priima!, kui kasutada näitlejanna enda lemmikväljendit. „Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.   Uusim film „Elavad pildid“ Vabariigi aastapäeva eel 21.veebruaril esilinastub re¾issöör Hardi Volmeri ajalooline draama  „Elavad pildid“, kus taaskord mängib Eesti teatrimaastiku absoluutne tipp - Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja, Hendrik Toompere jun, Marika Vaarik, Guido Kangur, Leida Rammo, Anne Paluver, Anne Reemann, Märt Avandi, Mihkel Smeljanski, Peeter Oja ja teised. See on lugu ühe naise, kelle üheks kehastajaks on Ita Ever, ligi sajandipikkusest elust Tallinna vanalinnas, kuhu mahub nii traagilist kui ka koomilist. XX sajand kui tohutu, aga kaootiline pendel, hakib inimsaatusi, tükeldades naise armastust ja kogu tema elamist. Kõige silmanähtavamalt elabki suurt ajalugu läbi naise korter – see peategelase "väline mina", kes peab taluma lõputut remonti ja soovimatuid külalisi. Keset ahvatlusi ja pettumusi püüab daam siiski säilitada inimväärikust. Filmi raamib kaasaegsete sulide soov maja vana naise käest välja petta.   Uute põnevate filmielamusteni aastal 2013!   13.jaanuari pärastlõunaks olid Brisbane’i Eesti Seltsi kutsutud kõik, kes on palavalt armastatud näitlejanna Ita Everi ning tema näitlejast-lavastajast poja Roman Baskini ande austajad või ka lihtsalt uudishimulikud, kes soovisid tuntud eestlasi oma silmaga kaeda. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Unustamatu pühapäeva pärastlõuna Ita Everi ja Roman Baskiniga

Sigrid Vetevood-Saar 10. märtsil 2013

13.jaanuari pärastlõunaks olid Brisbane’i Eesti Seltsi kutsutud kõik, kes on palavalt armastatud näitlejanna Ita Everi ning tema näitlejast-lavastajast poja Roman Baskini ande austajad või ka lihtsalt uudishimulikud, kes soovisid tuntud eestlasi oma silmaga kaeda.

Unustamatu pühapäeva pärastlõuna Ita Everi ja Roman Baskiniga
Brisbane’i eestlased koos oodatud külalistega kodumaalt. Foto: Crisly Tammekivi

Kavas oli vaadata Roman Baskini lavastatud filmi „Vana daami visiit" 2006, (originaalis "Der Besuch der alten Dame", F.Dürrenmatt, 1956) ning seejärel oli osalejatel üsnagi kordumatu võimalus kuulsatele külalistele eri valdkondadest pärinevaid küsimusi esitada.

 

Claire Zachanassiani roll filmis „Vana daami visiit” on Ita Everi üks viimaseid filmirolle, mida tuntud re¾issöör Arvo Kruusement kommenteerib Ita eluloo raamatus ("Ita Ever. Elu suuruses", M.Kilumets, 2006) järgmiselt: „Romani töö on kummardus emale ja vanale daamile.“ Šveitsi näitekirjanik Friedrich Dürrenmatt’i tragikomöödia peaosades mängivad Ita Ever ja üks tema lemmik-lavapartnereid Aarne Üksküla. Filmis mängib üle kolmekümne Eesti tippnäitleja eri lavapõlvkonnast. Ita Everi 75. juubeli puhul valminud teos koondab endasse enamiku elavaid legende, kes oma osalemisega avaldavad austust Ita Everile. Film räägib eelkõige inimese südametunnistusest, selle eksisteerimisest või siis puudumisest ning seda absurdikomöödiale lähedases võtmes.

 

Ita Ever mängib miljardärist vanaprouat, kes teeb pikkade aastate järel visiidi oma kunagisse kodulinna Güllenisse. Linn on laostunud ja alla käinud, valitseb vaesus ning suur tööpuudus. Vana daam otsustab linnale oma lahke abikäe ulatada ja pakub linnale ühe miljardi. Tasuta lõunaid pole aga  olemas. Vastutasuks nõuab daam „kõigest” õiglust - täpsemalt õigluse taastamist tema kodulinnas. Õigluse jalule seadmiseks nõuab proua selle inimese surma, kes kauges nooruses keeldus tunnistamast ennast tema lapse isaks ja kelle valetunnistuse tõttu pidi daam linnast lahkuma. Kõigi hämmelduseks osutub selleks meheks linna aukodanik Alfred Ill (Aarne Üksküla). Vana daam seab ennast võõrastemajas sisse ja jääb ootama linnakodanike otsust.....

Filmi re¾issöör Roman Baskin ütleb, et linaloos püüab ta saada selgust, kui veniv on südametunnistus ja kas kõik on müüdav. Seega on antud teema ajatu ning vägagi kohane ka tänapäeva kontekstis.

 

Eestlasele omast mentaliteeti „alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama” järgides kulges ka seekordne üritus. Veidi enne ametlikku algusaega oli inimesi tagasihoidlikult kogunenud ning korraldajad vaatasid veidi mureliku pilguga ringi, kuid järsku hakkas autode vool tihenema ning filmivaatamist alustasime juba pea seitsmekümne inimesega. Lisaks tavapäraselt tuttavatele nägudele oli osalejate hulgas palju ka uusi huvilisi.

 

Pärast filmi vaatamist toimus viktoriin eelkõige filmi sü¾eel ja Ita Everi karjääril põhinevatel teemadel ning seejärel oli võimalik nii Ita Everilt kui ka Roman Baskinilt uurida nende Austraalia reisi, karjääri ja kõige muu  kohta. Näiteks kuulsime põnevate seikade kohta armastatud lastefilmi „Nukitsamees” valmimisaegadest. Kes oleks osanud aimata, et kondid mida kollid suure mõnuga filmis ragistasid, olid hoopis martsipanist tehtud või seda, et näitlejad alustasid hommikuti võttepäeva prügihunnikus püherdamisega, et ikka autentne kolli-nõiavälimus saavutada. Ja kuidas see päev otsa räpaka ja prügisena olemine ihu õhtuks sügelema ajas!

 

Suurel osal kodu-eestlastest on olnud õnn ja privileeg Itat teatrilaval oma silmaga näha ja seekordsel Brisbane’i üritusel jäi mulje, et ka siin juba pikalt elanud eestlased on tema loominguga kursis. Itat nö. päris elus oma silmaga näha oli aga ikkagi väga uskumatu ja eriline tunne. Ühelt poolt valdas suur austustunne elava legendi ja suure ande suhtes, teisalt on Ita aga nii lihtne, avatud ja siiras inimene, et tekkis hoopis tahtmine teda kõvasti kallistada – just nagu oma vanaema!

Ita ise on oma elulooraamatus kommenteerinud filmis ja televisioonis näitlemist järgnevalt: „Ma armastan kaameraid. Eriti telekaameraid – need on oma loomult kuidagi heatahtlikumad. Räägitakse näitlejatest, kes olevat hea kaameratunnetusega, maagilise kaameratunnetusega. Kuidas seda mõista? Ma ei tea... Minu jaoks on maagilisus selles, et kaamera mu nina ees nagu sunniks mind endasse süvenema ja ma tunnen end kaamera ees hästi ka partnerita; teatrilaval on vastupidi.“ Selles kommentaaris peituv stiil ning tagasihoidlikkus tunduvadki Itale iseloomulikud olevat.

 

Kui küsimused otsa said, plaanis reisiseltskond kiirelt lahkuda, sest meie filmipärastlõuna oli kiire kõrvalepõige perekondlikul Austraalia reisil eesmärgiga külastada Romani poega Alfredi, kes on hetkel siin Austraaliat avastamas ja inglise keelt harjutamas. Kiirelt lahkumine ei läinud staaridel aga mitte kuidagi korda, sest välja ilmusid autogrammikütid, seejärel tekks idee teha ajaloolise väärtusega grupipilt ja no siis  tahtis juba igaüks Itaga koos pilti teha. Lõpuks hakkas olukord lausa kontrolli alt väljuma, kaamera sähvatas ja Ita taganes sammu auto poole, ilmus uus fotosoovija, taaskord fotoaparaadi sähvatus ja taganev samm...lõpuks nad siiski läksid ja osalejatele jäid positiivsed emotsioonid ning tükiks ajaks soe tunne südamesse. 

 

Reisi kajastus Eesti meedias

Informatsioon Ita Everi ja Roman Baskini reisist rohelisele mandrile jõudis ka Eesti meedia veergudele. Lääne-Virumaa nädalaleht Kuulutaja avaldas 25.jaanuaril artikli pealkirjaga „Everi suvi talvel Austraalias“, kus Ita tõi esile kauni ja põneva Austraalia looduse ning kogemused madude ja koaaladega, kuid mainis ka sel ajal Austraalias valitsenud põrgukuumust ja naljakat fakti, et Austraalias on pea võimatu kraanist jääkülma vett saada, ainult leiget vett tuleb.

Ka Brisbane’i filmiüritus on artiklis ära mainitud. Muu hulgas jättis Ita Everile kustumatu mulje proua Ille Uscinski stiil, hea tervis ning elurõõm. „90-aastane vanaproua uhke soenguga, maniküüritud ja pediküüritud punaste küünetega ning ise juhtimas autot. Hiigla vahva!" kirjeldas Ita elavalt ning ainult talle omaselt.

 

Lugemissoovitus

2006. aastal ilmus Margit Kilumetsalt Ita Everi elulooraamat „Ita Ever. Elu suuruses", mis oli Eesti Kirjastuste Liidu andmetel ilmumisaastal Eesti enim müüdud raamat 12 000 eksemplariga. Viimased eksemplarid raamatust on hetkel veel saadaval Apollo raamatupoes (http://www.apollo.ee), kust saab raamatut ka Austraaliasse tellida.

Tegemist on tõepoolest huvitava, humoorika ning vägagi kaasakiskuva lugemisega. Siinkohal olgu huvilistele ära toodud raamatu lühitutvustus ning katkend raamatust.

Autor Margit Kilumets pole võtnud teatriloolase kohustust üksipulgi lahata armastatud näitlejanna teatri-, filmi- ja telerolle. Pigem on see raamat Ita Everist kui kolleegist, naisest, emast, vanaemast koos rohke pildimaterjaliga. Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. Autori meelest on aga Ita-nimelise piltmõistatuse kokkupanekust kujunenud tema senise ajakirjanikukarjääri suurim väljakutse. See töö on olnud... priima!, kui kasutada näitlejanna enda lemmikväljendit.

„Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

 

Uusim film „Elavad pildid“

Vabariigi aastapäeva eel 21.veebruaril esilinastub re¾issöör Hardi Volmeri ajalooline draama  „Elavad pildid“, kus taaskord mängib Eesti teatrimaastiku absoluutne tipp - Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja, Hendrik Toompere jun, Marika Vaarik, Guido Kangur, Leida Rammo, Anne Paluver, Anne Reemann, Märt Avandi, Mihkel Smeljanski, Peeter Oja ja teised.

See on lugu ühe naise, kelle üheks kehastajaks on Ita Ever, ligi sajandipikkusest elust Tallinna vanalinnas, kuhu mahub nii traagilist kui ka koomilist. XX sajand kui tohutu, aga kaootiline pendel, hakib inimsaatusi, tükeldades naise armastust ja kogu tema elamist. Kõige silmanähtavamalt elabki suurt ajalugu läbi naise korter – see peategelase "väline mina", kes peab taluma lõputut remonti ja soovimatuid külalisi. Keset ahvatlusi ja pettumusi püüab daam siiski säilitada inimväärikust. Filmi raamib kaasaegsete sulide soov maja vana naise käest välja petta.

 

Uute põnevate filmielamusteni aastal 2013!

 

Unustamatu pühapäeva pärastlõuna Ita Everi ja Roman Baskiniga 13.jaanuari pärastlõunaks olid Brisbane’i Eesti Seltsi kutsutud kõik, kes on palavalt armastatud näitlejanna Ita Everi ning tema näitlejast-lavastajast poja Roman Baskini ande austajad või ka lihtsalt uudishimulikud, kes soovisid tuntud eestlasi oma silmaga kaeda.
Unustamatu pühapäeva pärastlõuna Ita Everi ja Roman Baskiniga
Miks mitte ka lehe tegemine kaasaegselt kohta ja nüüd leidsin. Viimistletus on üheks võtmesõnaks, et väiksema kodulehe valmistamine professionaalselt mille puhul lepingud mtü kodulehtede valmistamine firma poolt tulemuslik kodulehe valmistamine kvaliteetselt miks mitte vaadata veebilehtede valmistamine asjatundjatelt uudse lahendusega lisaks on tulemuslik veebilehtede valmistus maksimaalselt kestvate tulemustega.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: