Rahvapidu oli Eesti Päevade rahvarohkeim üritus

Eesti Päevadele Sydneys punkti pannud rahvapidu tõi kokku üle 400 festivalilise. Kuuetunnisele üritusele müüdi 263 piletit, esinejaid oli 146 ja kümmekond inimest vastutas väljas olnud müügilettide ja toitlustuse eest.

Foto: Rein Lepik See polnud küll mingi ime, sest programm oli äärmiselt mitmekesine. Näha sai rahvatantsu, kuulata koorilaulu ja muusikuid. Pisematele pakkus kaasakiskuvat kava Nukuteater Eestist. Seda kõike Sydney Poistekooli aulas. Sydney Poistekooli sisehoovis oli end sisse seadnud Sydney Käsitööring oma väljapanekuga, sai osta Eestist toodud alkoholi ja Kalevi maiustusi ning loomulikult suveniire. Suur sisehoov andis festivalilistele võimaluse lihtsalt vabas õhus lobiseda ja aeg maha võtta. Rahvapeo paik Sydney poistekooli kompleksis toetas igati festivali formaati. "Väljas toimunu ei seganud sees toimuvat," tunnistab Rahvapeo peakorraldaja Tiina Alvre. "Saal oli formaalsem ruum, kus sai istuda ja väljas oli vabamas vormis olemine." Kava pandi kokku Canberra Folkfestivali põhimõttel. Iga linnal ja trupil olid vabad käed, millega sooviti esineda. See andis igale rühmale võimaluse välja tulla parimaga oma repertuaarist. Kõige rohkem astus publiku ette rahvatantsurühmi. Kohal olid Eiderattad Melbourne'ist, Vikerkaar Adelaide'ist ja Sydney enda Virmalised. "Rahvatants on võib olla ainuke tegevus, kus eesti päritolu noored, kes keelt ei valda, saavad kaasa lüüa," leiab rahvatantsurühma Virmalised juht Madis Alvre, "on vaid vaja jalgu liigutada!" Rahvatantsurühmadega on ühinenud ka eestlaste kaasasid ja tantsuhuvilisi. Kuid eesti kultuuri huvilisi ei ole ainult rahvatantsijate hulgas. Rahvapeol saatis tantsijaid elav muusika. Newcastle'is tegutsev bänd Salmiakki Pelimannit koosneb küll šoti verd austraallastest, kuid Eesti ja põhjamaade muusikat on nad mänginud juba rohkem kui kümme aastat. Teine, austraallastest koosnev külaliskoor oli In Harmony, kes tunneb huvi eesti koorimuusika vastu. Eriliseks tegi aga seekordse Rahvapeo see, et lauljad ja tantsijad esinesid koos. Selle asemel, et teha kaks paaritunnist üritust, kohtusid lavalaudadel lauljad, tantsijad, näitlejad ja muusikud. Ja vabas õhus sai osa käsitööst. Käsitööring oli sisse seadnud väikse töötoa, kus käis usin tegevus. Iga osaleja sai aga oma festivali muljeid jagada käsitööringipuul. Kui millegi üle nuriseda, siis oleks tahtnud leida väljast korralikku eesti toitu, aga samas sai suu magusaks iga Kalevi austaja ja degusteerida sai Eesti napse. Kõike seda noortelt eestlastelt, kes Austraaliasse on hakanud kodumaa maitseid tooma. Rahvapidu andis hea läbilõike Eesti kultuurist ja selle viljelejatest Austraalias. Kõike seda ühes kohas, ühe piletihinnga.   Eesti Päevadele Sydneys punkti pannud rahvapidu tõi kokku üle 400 festivalilise. Kuuetunnisele üritusele müüdi 263 piletit, esinejaid oli 146 ja kümmekond inimest vastutas väljas olnud müügilettide ja toitlustuse eest. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Rahvapidu oli Eesti Päevade rahvarohkeim üritus

AALE KASK-ONG 5. veebr. 2013

Eesti Päevadele Sydneys punkti pannud rahvapidu tõi kokku üle 400 festivalilise. Kuuetunnisele üritusele müüdi 263 piletit, esinejaid oli 146 ja kümmekond inimest vastutas väljas olnud müügilettide ja toitlustuse eest.

Rahvapidu oli Eesti Päevade rahvarohkeim üritus
Foto: Rein Lepik

See polnud küll mingi ime, sest programm oli äärmiselt mitmekesine. Näha sai rahvatantsu, kuulata koorilaulu ja muusikuid. Pisematele pakkus kaasakiskuvat kava Nukuteater Eestist. Seda kõike Sydney Poistekooli aulas.

Sydney Poistekooli sisehoovis oli end sisse seadnud Sydney Käsitööring oma väljapanekuga, sai osta Eestist toodud alkoholi ja Kalevi maiustusi ning loomulikult suveniire. Suur sisehoov andis festivalilistele võimaluse lihtsalt vabas õhus lobiseda ja aeg maha võtta.

Rahvapeo paik Sydney poistekooli kompleksis toetas igati festivali formaati. "Väljas toimunu ei seganud sees toimuvat," tunnistab Rahvapeo peakorraldaja Tiina Alvre. "Saal oli formaalsem ruum, kus sai istuda ja väljas oli vabamas vormis olemine."

Kava pandi kokku Canberra Folkfestivali põhimõttel. Iga linnal ja trupil olid vabad käed, millega sooviti esineda. See andis igale rühmale võimaluse välja tulla parimaga oma repertuaarist.

Kõige rohkem astus publiku ette rahvatantsurühmi. Kohal olid Eiderattad Melbourne'ist, Vikerkaar Adelaide'ist ja Sydney enda Virmalised.

"Rahvatants on võib olla ainuke tegevus, kus eesti päritolu noored, kes keelt ei valda, saavad kaasa lüüa," leiab rahvatantsurühma Virmalised juht Madis Alvre, "on vaid vaja jalgu liigutada!"

Rahvatantsurühmadega on ühinenud ka eestlaste kaasasid ja tantsuhuvilisi.

Kuid eesti kultuuri huvilisi ei ole ainult rahvatantsijate hulgas. Rahvapeol saatis tantsijaid elav muusika. Newcastle'is tegutsev bänd Salmiakki Pelimannit koosneb küll šoti verd austraallastest, kuid Eesti ja põhjamaade muusikat on nad mänginud juba rohkem kui kümme aastat. Teine, austraallastest koosnev külaliskoor oli In Harmony, kes tunneb huvi eesti koorimuusika vastu.

Eriliseks tegi aga seekordse Rahvapeo see, et lauljad ja tantsijad esinesid koos. Selle asemel, et teha kaks paaritunnist üritust, kohtusid lavalaudadel lauljad, tantsijad, näitlejad ja muusikud. Ja vabas õhus sai osa käsitööst.

Käsitööring oli sisse seadnud väikse töötoa, kus käis usin tegevus. Iga osaleja sai aga oma festivali muljeid jagada käsitööringipuul.

Kui millegi üle nuriseda, siis oleks tahtnud leida väljast korralikku eesti toitu, aga samas sai suu magusaks iga Kalevi austaja ja degusteerida sai Eesti napse. Kõike seda noortelt eestlastelt, kes Austraaliasse on hakanud kodumaa maitseid tooma.

Rahvapidu andis hea läbilõike Eesti kultuurist ja selle viljelejatest Austraalias. Kõike seda ühes kohas, ühe piletihinnga.

 

Rahvapidu oli Eesti Päevade rahvarohkeim üritus Eesti Päevadele Sydneys punkti pannud rahvapidu tõi kokku üle 400 festivalilise. Kuuetunnisele üritusele müüdi 263 piletit, esinejaid oli 146 ja kümmekond inimest vastutas väljas olnud müügilettide ja toitlustuse eest.
Rahvapidu oli Eesti Päevade rahvarohkeim üritus
Kui otsisin tugeva veebilehe tegemine kaasaegselt kui läheb korda. Mida paremini laabub firma kodulehe loomine sama tähtis kui ajakiri vahedalt veebilehe valmistamine www.aara.ee seda linki saab mitmeti soodne kodulehe arendamine viimistletult tellimiseks vajalik info mitmeid häid artikleid kodulehe tegemine kaasaegselt maksimaalselt kestvate tulemustega. veebilehe tegemine kiiresti kui uuele ettevõttele.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: