Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi

Eestis on jõulud kuidagi päris. Külm on aga kui lumi tuleb maha, siis toob see erilise jõulutunde südamesse. Veel suurema õnne korral on ikka suguseltsis keegi, kes elab veel metsas, või omab puuküttega ahju, kus saavad seapraad ja hapukapsad kohe erilise meki. Kui peres on lapsi, siis käib ühes korralikus eesti kodus ka piparkoogitegu. Oh neid aroome ja vürtse, mis eesti kodud on jõuluajal täis!

Austraalias ei ole mul veel jõulutunnet tekkinud. Kohalikud teavad juba, et peale Melbourne Cupi hullust ja kuskil jacarandade õitsemise ajal võiks mõelda tulevatele jõulupühadele. Kohustuslikud kingid saavad ostetud. Tehiskuusk või mänd tuppa. Traditsiooniline eesti jõuluroog Eesti Majas, kuuma trotsides, sisse kugistatud. Aga midagi ikka kripeldab sisemuses. Pole ikka päris see. Meie Kodu palus kolmel eestlasel rääkida oma jõuludest Austraalias, Hollandis ja Itaalias - eemal sünnimaast. Kringel ei puudunud juba Reet Simmuli ema jõululaualt. Nagu näha tekitab kringel silmnähtavat elevust ka lapselaps Albertis. Reet Simmul on Austraalia eestlane, kes on siin elanud pea kogu oma elu. Ta on ametis arhivaari assistendina Sydney Eesti Arhiivis.   Kas Sul on meeles veel jõulud Eestis ja milliseid jõulutraditsioone oled Austraalias hoidnud? Reet Simmul: Kui me pere Eestist lahkus olin ma 4-aastane ja jõulumälestusi sellest ajast ei ole. Hapukapsad, verivorstid, piparkoogid ja kringel olid aga alati mu ema jõululaual. Kui ma abiellusin, siis seapraad ahjukartulitega ja verivorst olid ka osa meie peretraditsioonist, kuid aastate jooksul olen targemaks saanud. Nüüd jõuab jõululauale kausitäis krevette ja kartulisalat. Ainsaks soojaks toiduks laual on verivorstid. Jõululaupäeva juurde on alati käinud kirik. Austraalias on see tööpäev. Mäletan, kuidas peale tööd sai ikka kiirustatud St Stephensi kirikusse eesti jumalateenistusele. Siis olid jõulud käes! Jõululaupäeva traditsiooni juurde kuulub kirikusse minek, nagu juba öeldud, ja kingituste avamine. Kui lapsed ja lapselapsed olid väikesed oli Jõuluvana alati toonud kingitused kohale enne meie saabumist ja pidulauda istusime alles hiljem. 1. Jõulupüha veetsime mererannas. Nüüd veedan Jõuluõhtu tütre pere juures maal ja mitmed traditsioonid püsivad sealgi. Piparkoogitegu on meie majas alati au sees olnud. Tütar on olnud abiks voolimisel ja poeg maitsmisel. Üks aasta tegin taigna kaasavõtmiseks ka Sõrve laagrisse ja lapsed said seal voolida. Piparkoogitegu lõppes küll sellega, et selleks ajaks kui koogid töötavasse ahju said, oli lastel huvi läinud ja kõht oli toorest tainast täis. Ajal, mil olin Kunsti-ja Käsitööringi esinaine, sai piparkooke küpsetatud Sydney Eesti Majas. Siis oli majas veel vana ahi ja piparkookidel tuli hoolega silma peal hoida. See oli kahepäevane ettevõtmine, mis korralikult väsitas. Lõpuks leidsid retseptid tee käsitööringi raamatu kaante vahele, et rahvas saaks ise küpsetada. Ükskord tähistasime mehe töökaaslastega ka "Christmas in July". Tegin hapukapsaid, verivosti, kringli ja kuivatatud puuviljakompoti, et anda neile ettekujutus Euroopa jõuludest.     Seitsmendat aastat Hollandis elav Kairi Look on uue eestikeelse lasteraamatu “Leemuripoeg Ville teeb sääred” autor. Hollandisse on ta kaasa võtnud päkapikunduse ja piparkookide küpsetamise traditsiooni. Kairi Look on noor kirjanik, kelle sulest jõudis enne jõule eesti poelettidele lasteraamat "Leemuripoeg Ville teeb sääred". Ta elab juba seitsmendat aastat Amsterdamis, Hollandis.   Kuidas tähistasid jõule Eestis? Kairi Look: Ikka traditsiooniliselt perekeskis ja eestimaist head ja paremat nosides. Plaanime viimastel aastatel sageli, et korraldame peene gurmeeõhtusöögi, kuid lõpetame ikka säravil silmil, verivorst ja kõrvitsasalat hambus. Kingitustel on jõulu ajal kindlasti oluline osa ja salmi peavad lugema ka need, kes sellest juba aastaid kehva mälu ja viletsa luuleande ettekäändel mööda proovivad hiilida.   Viimased seitse aastat oled elanud Amsterdamis, millised Eesti jõulutraditsioonid oled endaga kaasa võtnud? Kairi Look: Kuna hollandlased tähistavad 5. detsembril kingitusterohket Sinterklaasi koos jõuluvanale sarnase Püha Nikolausiga, mis on eriti oluline lastega peredes, siis jõuludel valitseb pigem täiskasvanulikum, õdus ja rahulik perepüha meeleolu. On ka neid, kes peavad jõule Sinterklaasi kõrval väheoluliseks, peavad maha paar perekondlikku õhtusööki ja naudivad lihtsalt vabu päevi. Kuna mina olen suur maiasmokk, võtsin Hollandisse kaasa päkapikunduse ja piparkookide küpsetamise traditsiooni. Loomulikult katsun veel kõiki veenda selles, et ka jõuluajal võiks ikka pisut kinke jagada.   Kuidas tähistad jõule Amsterdamis? Kairi Look: Amsterdamis tähistan jõule hollandlasest elukaaslase pere seltsis. Kuna Hollandis on 24. detsember tööpäev, jääb pidulik õhtusöök enamasti 1. jõulupühale. Verivorsti ja süldi asemel on hollandlaste jõululaud ehk pisut peenem – tihti on laual hane- või pardipraad, kuid sageli ka nn gurmeeõhtusöök, kus laua kesksel kuumal alusel saab igaüks endale meelepäraseid lihalõike, kala ja muud head ja paremat grillida. Kindlasti käib hollandi jõulude juurde ka uhke kuusk, kulla-karraga kaunistatud maja ja tänavatel müüdavad soojad pontsikud ning õunapirukad.   Lill Sarv koos emaga jõululaupäeva õhtul Püha Peetruse katedraali ees Roomas Lill Sarv on semiootikadoktor ja ajakirjanik, kes elab juba kaheksandat aastat vahelduva eduga Itaalias.   Kuidas tähistasid jõule Eestis? Millised Eesti jõulutraditsioonid oled võtnud endaga Itaaliasse kaasa? Kuidas tähistad jõule Itaalias? Lill Sarv: Jõulupühade tähistamine Itaalias ja Eestis on põhiolemuselt sarnane, sest mõlemal pool on oluline veeta pühad koos perekonnaga. 24. detsembri õhtul jagatakse kingitusi ning süüakse spetsiaalseid jõulutoite nii Itaalia kui Eesti peredes. Erinevused seisnevad pigem detailides. Kui Eestis pidasime jõule tavaliselt väiksemas pereringis, siis Itaalias on jõululaupäeva õhtusöögil koos peaaegu kogu suguvõsa, onud, tädid, nende lapsed ja vanavanemad. Itaalias olles eelneb jõuludele peresisene väike nägelus teemal, kelle suguvõsaga seekord jõulud veedetakse. Lõpuks võidab siiski jõulurahu ning lepitakse kokku, et jõululaupäeva õhtul ollakse ühe suguvõsaga ja esimesel jõulupühal minnakse restorani koos teise suguvõsaga. Enamasti võidab vaidluse loomulikult la mamma. Eestis olles on asjad palju lihtsamad, siis saab olla kodus koos oma perega, kuigi peale jõululaupäeva on meil samuti kombeks saada kokku tädide, vanatädide ja nende lastega, häid pühi soovida ning korra pika laua juures istuda. Jõuluõhtu traditsioonid on samuti mõnevõrra erinevad. Eestis tuleb kingituse saamiseks paar salmi pähe õppida erinevalt Itaaliast, kus saab kinke ilma salmita. Itaalias kõik plaksutavad kui sa kingi kätte saad ning kink tuleb kohe avada, kõigi suurte ahhetuste saatel. Pole üldse oluline, mida kingiti – tegemist võib olla käterätihoidja või uue telefoniga – hüüatused ning plaksutamine on iga kingi puhul ühtemoodi valjud. Erinevalt Eestist on Itaalias jõulukuuse asemel presepio, väikesed nukud ja majakesed, mis kujutavad Jeesuse sündi. Jeesuslapse nukk magab oma hällis, kuid kuni jõuludeni on ta vatitopsu all peidus, kuna ta pole ju veel sündinud. Itaalias olles õnnestus korra leida isegi jõulukuusk (potis, koos juurtega), mida üritasime hiljem Lõuna-Itaalias aeda istutada, kuid ilma suurema eduta. Eestisse ei ole ma presepiot kordagi toonud. Võibolla kui meie peres oleks lapsi, oleksin selle peale mõelnud ning tooksin jõuludeks tuppa nii kuuse kui presepio. Teine oluline erinevus Itaalias jõule pidamises seisneb traditsioonilistes pühadesöökides. Itaalias ei sööda jõululaupäeval liha vaid hoopis kala ja mereande. Tüüpiline jõulude magustoit on pannetone nimeline jõulukeeks ja cartellate nimelised küpsised viigimarjasiirupi või mee kastmes. Sellele vaatamata on mul paar korda õnnestunud leida ka piparkooke ning oh seda rõõmu, kui suutsin Roomast leida poolakate poe, kust saime hapukurki ja hapukoort. See oli tõeline jõulupidu!   Eestis on jõulud kuidagi päris. Külm on aga kui lumi tuleb maha, siis toob see erilise jõulutunde südamesse. Veel suurema õnne korral on ikka suguseltsis keegi, kes elab veel metsas, või omab puuküttega ahju, kus saavad seapraad ja hapukapsad kohe erilise meki. Kui peres on lapsi, siis käib ühes korralikus eesti kodus ka piparkoogitegu. Oh neid aroome ja vürtse, mis eesti kodud on jõuluajal täis! suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi

AALE KASK-ONG 30. dets. 2012

Eestis on jõulud kuidagi päris. Külm on aga kui lumi tuleb maha, siis toob see erilise jõulutunde südamesse. Veel suurema õnne korral on ikka suguseltsis keegi, kes elab veel metsas, või omab puuküttega ahju, kus saavad seapraad ja hapukapsad kohe erilise meki. Kui peres on lapsi, siis käib ühes korralikus eesti kodus ka piparkoogitegu. Oh neid aroome ja vürtse, mis eesti kodud on jõuluajal täis!

Austraalias ei ole mul veel jõulutunnet tekkinud. Kohalikud teavad juba, et peale Melbourne Cupi hullust ja kuskil jacarandade õitsemise ajal võiks mõelda tulevatele jõulupühadele. Kohustuslikud kingid saavad ostetud. Tehiskuusk või mänd tuppa. Traditsiooniline eesti jõuluroog Eesti Majas, kuuma trotsides, sisse kugistatud. Aga midagi ikka kripeldab sisemuses. Pole ikka päris see.

Meie Kodu palus kolmel eestlasel rääkida oma jõuludest Austraalias, Hollandis ja Itaalias - eemal sünnimaast.

Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi
Kringel ei puudunud juba Reet Simmuli ema jõululaualt. Nagu näha tekitab kringel silmnähtavat elevust ka lapselaps Albertis.

Reet Simmul on Austraalia eestlane, kes on siin elanud pea kogu oma elu. Ta on ametis arhivaari assistendina Sydney Eesti Arhiivis.

 

Kas Sul on meeles veel jõulud Eestis ja milliseid jõulutraditsioone oled Austraalias hoidnud?

Reet Simmul: Kui me pere Eestist lahkus olin ma 4-aastane ja jõulumälestusi sellest ajast ei ole. Hapukapsad, verivorstid, piparkoogid ja kringel olid aga alati mu ema jõululaual. Kui ma abiellusin, siis seapraad ahjukartulitega ja verivorst olid ka osa meie peretraditsioonist, kuid aastate jooksul olen targemaks saanud. Nüüd jõuab jõululauale kausitäis krevette ja kartulisalat. Ainsaks soojaks toiduks laual on verivorstid.

Jõululaupäeva juurde on alati käinud kirik. Austraalias on see tööpäev. Mäletan, kuidas peale tööd sai ikka kiirustatud St Stephensi kirikusse eesti jumalateenistusele. Siis olid jõulud käes!

Jõululaupäeva traditsiooni juurde kuulub kirikusse minek, nagu juba öeldud, ja kingituste avamine. Kui lapsed ja lapselapsed olid väikesed oli Jõuluvana alati toonud kingitused kohale enne meie saabumist ja pidulauda istusime alles hiljem. 1. Jõulupüha veetsime mererannas. Nüüd veedan Jõuluõhtu tütre pere juures maal ja mitmed traditsioonid püsivad sealgi.

Piparkoogitegu on meie majas alati au sees olnud. Tütar on olnud abiks voolimisel ja poeg maitsmisel. Üks aasta tegin taigna kaasavõtmiseks ka Sõrve laagrisse ja lapsed said seal voolida. Piparkoogitegu lõppes küll sellega, et selleks ajaks kui koogid töötavasse ahju said, oli lastel huvi läinud ja kõht oli toorest tainast täis.

Ajal, mil olin Kunsti-ja Käsitööringi esinaine, sai piparkooke küpsetatud Sydney Eesti Majas. Siis oli majas veel vana ahi ja piparkookidel tuli hoolega silma peal hoida. See oli kahepäevane ettevõtmine, mis korralikult väsitas. Lõpuks leidsid retseptid tee käsitööringi raamatu kaante vahele, et rahvas saaks ise küpsetada.

Ükskord tähistasime mehe töökaaslastega ka "Christmas in July". Tegin hapukapsaid, verivosti, kringli ja kuivatatud puuviljakompoti, et anda neile ettekujutus Euroopa jõuludest.

 

 

Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi
Seitsmendat aastat Hollandis elav Kairi Look on uue eestikeelse lasteraamatu “Leemuripoeg Ville teeb sääred” autor. Hollandisse on ta kaasa võtnud päkapikunduse ja piparkookide küpsetamise traditsiooni.

Kairi Look on noor kirjanik, kelle sulest jõudis enne jõule eesti poelettidele lasteraamat "Leemuripoeg Ville teeb sääred". Ta elab juba seitsmendat aastat Amsterdamis, Hollandis.

 

Kuidas tähistasid jõule Eestis?
Kairi Look: Ikka traditsiooniliselt perekeskis ja eestimaist head ja paremat nosides. Plaanime viimastel aastatel sageli, et korraldame peene gurmeeõhtusöögi, kuid lõpetame ikka säravil silmil, verivorst ja kõrvitsasalat hambus. Kingitustel on jõulu ajal kindlasti oluline osa ja salmi peavad lugema ka need, kes sellest juba aastaid kehva mälu ja viletsa luuleande ettekäändel mööda proovivad hiilida.

 

Viimased seitse aastat oled elanud Amsterdamis, millised Eesti jõulutraditsioonid oled endaga kaasa võtnud?
Kairi Look: Kuna hollandlased tähistavad 5. detsembril kingitusterohket Sinterklaasi koos jõuluvanale sarnase Püha Nikolausiga, mis on eriti oluline lastega peredes, siis jõuludel valitseb pigem täiskasvanulikum, õdus ja rahulik perepüha meeleolu. On ka neid, kes peavad jõule Sinterklaasi kõrval väheoluliseks, peavad maha paar perekondlikku õhtusööki ja naudivad lihtsalt vabu päevi.

Kuna mina olen suur maiasmokk, võtsin Hollandisse kaasa päkapikunduse ja piparkookide küpsetamise traditsiooni. Loomulikult katsun veel kõiki veenda selles, et ka jõuluajal võiks ikka pisut kinke jagada.

 

Kuidas tähistad jõule Amsterdamis?
Kairi Look: Amsterdamis tähistan jõule hollandlasest elukaaslase pere seltsis. Kuna Hollandis on 24. detsember tööpäev, jääb pidulik õhtusöök enamasti 1. jõulupühale. Verivorsti ja süldi asemel on hollandlaste jõululaud ehk pisut peenem – tihti on laual hane- või pardipraad, kuid sageli ka nn gurmeeõhtusöök, kus laua kesksel kuumal alusel saab igaüks endale meelepäraseid lihalõike, kala ja muud head ja paremat grillida. Kindlasti käib hollandi jõulude juurde ka uhke kuusk, kulla-karraga kaunistatud maja ja tänavatel müüdavad soojad pontsikud ning õunapirukad.

 

Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi
Lill Sarv koos emaga jõululaupäeva õhtul Püha Peetruse katedraali ees Roomas

Lill Sarv on semiootikadoktor ja ajakirjanik, kes elab juba kaheksandat aastat vahelduva eduga Itaalias.

 

Kuidas tähistasid jõule Eestis? Millised Eesti jõulutraditsioonid oled võtnud endaga Itaaliasse kaasa? Kuidas tähistad jõule Itaalias?

Lill Sarv: Jõulupühade tähistamine Itaalias ja Eestis on põhiolemuselt sarnane, sest mõlemal pool on oluline veeta pühad koos perekonnaga. 24. detsembri õhtul jagatakse kingitusi ning süüakse spetsiaalseid jõulutoite nii Itaalia kui Eesti peredes.

Erinevused seisnevad pigem detailides. Kui Eestis pidasime jõule tavaliselt väiksemas pereringis, siis Itaalias on jõululaupäeva õhtusöögil koos peaaegu kogu suguvõsa, onud, tädid, nende lapsed ja vanavanemad. Itaalias olles eelneb jõuludele peresisene väike nägelus teemal, kelle suguvõsaga seekord jõulud veedetakse. Lõpuks võidab siiski jõulurahu ning lepitakse kokku, et jõululaupäeva õhtul ollakse ühe suguvõsaga ja esimesel jõulupühal minnakse restorani koos teise suguvõsaga. Enamasti võidab vaidluse loomulikult la mamma. Eestis olles on asjad palju lihtsamad, siis saab olla kodus koos oma perega, kuigi peale jõululaupäeva on meil samuti kombeks saada kokku tädide, vanatädide ja nende lastega, häid pühi soovida ning korra pika laua juures istuda.

Jõuluõhtu traditsioonid on samuti mõnevõrra erinevad. Eestis tuleb kingituse saamiseks paar salmi pähe õppida erinevalt Itaaliast, kus saab kinke ilma salmita. Itaalias kõik plaksutavad kui sa kingi kätte saad ning kink tuleb kohe avada, kõigi suurte ahhetuste saatel. Pole üldse oluline, mida kingiti – tegemist võib olla käterätihoidja või uue telefoniga – hüüatused ning plaksutamine on iga kingi puhul ühtemoodi valjud.

Erinevalt Eestist on Itaalias jõulukuuse asemel presepio, väikesed nukud ja majakesed, mis kujutavad Jeesuse sündi. Jeesuslapse nukk magab oma hällis, kuid kuni jõuludeni on ta vatitopsu all peidus, kuna ta pole ju veel sündinud. Itaalias olles õnnestus korra leida isegi jõulukuusk (potis, koos juurtega), mida üritasime hiljem Lõuna-Itaalias aeda istutada, kuid ilma suurema eduta. Eestisse ei ole ma presepiot kordagi toonud. Võibolla kui meie peres oleks lapsi, oleksin selle peale mõelnud ning tooksin jõuludeks tuppa nii kuuse kui presepio.

Teine oluline erinevus Itaalias jõule pidamises seisneb traditsioonilistes pühadesöökides. Itaalias ei sööda jõululaupäeval liha vaid hoopis kala ja mereande. Tüüpiline jõulude magustoit on pannetone nimeline jõulukeeks ja cartellate nimelised küpsised viigimarjasiirupi või mee kastmes. Sellele vaatamata on mul paar korda õnnestunud leida ka piparkooke ning oh seda rõõmu, kui suutsin Roomast leida poolakate poe, kust saime hapukurki ja hapukoort. See oli tõeline jõulupidu!

 

Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi Eestis on jõulud kuidagi päris. Külm on aga kui lumi tuleb maha, siis toob see erilise jõulutunde südamesse. Veel suurema õnne korral on ikka suguseltsis keegi, kes elab veel metsas, või omab puuküttega ahju, kus saavad seapraad ja hapukapsad kohe erilise meki. Kui peres on lapsi, siis käib ühes korralikus eesti kodus ka piparkoogitegu. Oh neid aroome ja vürtse, mis eesti kodud on jõuluajal täis!
Jõulunostalgia - igatsus Eesti jõulude järgi
Miks mitte ka organisatsioonile veebilehtede uuendamine ja leidsin hea lehe. Mida paremini laabub organisatsioonile kodulehe tegemine kujunduslikult hästi tasakaalustatud samas kodulehtede uuendamine kodulehtede valmistamine leidlikult lahendatud blogi veebilehe valmistus ja on parem tellida mitmeid häid artikleid mõjus kodulehtede loomine siis saab tehtud õigeks ajaks. tugeva veebilehe tegemine kaasaegselt täpselt käib.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: