EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD

Et muuseumid Eestis on põnevad paigad, sai selgeks umbes kolmekümnele kuulajale, kes olid kogunenud laupäeva, 24. novembri pealelõunal Sydney eesti kirikusaali kuulama, mida oli öelda Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi juhatajal Mariann Raismal. Tänu tema rikkalike illustratsioonidega ettekandele oskab nii mõnigi Eestit külastaja huvitavaid kohti leida. Toome ära sellel teemal kirjutise tema enda sulest.

Ajalugu 11 minutiga. Eesti Ajaloomuuseum. Viimase kümnendi jooksul on Eesti muuseumide ilme radikaalselt muutunud – muuseumid on õppinud jutustama inimkeeles, külastajatele mõistetavas ning huvipakkuvas vormis. Suurepäraste jutuvestjatena on lisandunud teemapargid, külastus- ja teaduskeskused. Viimase kümnendi jooksul on ehitatud muuseumidele ja keskustele esimest korda ajaloos oma maju - suuremad neist on Kumu kunstimuuseum (projekt 1994, valmis 2006, arh P. Vapaavuori) ja Ahhaa teaduskeskus (projekt 2008, valmis 2011, arh V. Künnapu, A. Padrik). Muuseumide külastuste arv on 2011. aastal tõusnud 2,6 miljonini, mis on meie rahvaarvu arvestades vaimustavalt suur number. Muuseumide kõrget kvaliteeti näitavad faktid, et 2008. aastal võitis Kumu kunstimuuseum Euroopa parima muuseumi tiitli, 2011 sai maanteemuuseum Eesti parimaks turismiarendajaks ning 2012 on Suurgildi hoone ekspositsioon valitud Euroopa parimate hulka. See kõik viitab muutustele, mis muuseumimaastikul on toimunud – ekspositsioonide kvaliteedi tõusule ning uuele rollile, milles muuseume nähakse.   ELAMUSKUJUNDUS Kaasaegne muuseuminäitus on pigem etendus kui raamat – olulisel kohal on narratiivsus, tunnetuslikkus, emotsioon; väärtustatud on kujundus kui tervik, kui kunstiteos. Tänane muuseumikülastaja ootab elamust ja seda ka kujunduses. See on ka põhjus, miks tugeva kuraatoritöö kõrval on äärmiselt oluline ka sisearhitekti roll. Eesti läbi aegade suurimate muuseumiprojektide hulka kuuluva lennusadama ekspositsiooni võib nimetada tõeliseks elamuskujunduseks, kus kõige enam mängibki suurepärane arhitektuuri ning muuseumiidee sobivus, hea kujundustöö ning hiigelsuured muuseumiobjektid. Lihtne ja lööv on KOKO Arhitektide muuseumikontseptsioon, mis jagab ruumi kolmeks tasandiks: vee all-vee peal-vee kohal. Detailideni läbimõeldud kujunduslahendus – eelkõige hiigelsuurt angaari läbiv sildadesüsteem – valitseb kogu ruumi ning unustamatu ruumielamus on garanteeritud! Lisades siia juurde erinevad atraktsioonid lastele ning isadele ning suurepärane restoran peredele – tulemuseks on ülipopulaarne vaba aja keskus. Üheks uuemaks elamusarhitektuuri näiteks on ka lennusadamaga võrreldes miniatuurne Tartu Ülikooli varakamber (2012), kus KAOS Arhitektid OÜ on kujundanud madalast ruumist salapärase ja koopaliku varakambri, mille kuldne ripplagi hoiab stalaktiitidena rippuvaid vitriine ning tsitaatidega põrand annab võimaluse kõndida teadlaste ja professorite mõtetel.    UUED SIHTKOHAD Kuna praktiliselt kõik uued ekspositsioonid on teostatud Euroopa Liidu toel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahade abil, on arenduste üheks oluliseks eesmärgiks olnud erinevate regioonide atraktiivsuse suurendamine. Seetõttu leiab rõõmustavalt palju uusi muuseume ja teemaparke ka väljaspool suuri turismikeskusi - uued atraktsioonid on kujundanud lausa uued mälupaigad, mis annab põhjuse külastada näiteks Paldiski linna või Varbuse postijaama. Kõige suurem eduprojekt ongi vast olnud kümmekond aastat tagasi Võrumaa metsade vahel Varbuse postijaama loodud Eesti Maanteemuuseum, mille teine järk - uus väliekspositsioon „Teeaeg“ avati 2010. aastal (arhitektuur SALTO Arhitektid, ekspositsioonikujundus LBS). Maanteemuuseumi avamine on toonud regiooni väga palju uusi külastajaid, kes naudivad suurepärast ekspositsiooni ning lisateenuseid nii ruumis sees kui ka vabas õhus. Põhjust on külastada ka väikekultuuride muuseume – suurepärasteks näideteks on Kihnu Muuseum (valmis 2009, ekspositsioonikujundus LBS) ja Saatse Seto Muuseum (valmis 2009, ekspositsioonikujundus LBS). Väikeste kogukondade muuseumid kannavad väga olulist missiooni - olla ühe kultuuri ühendaja, säilitaja ja looja. Üks  selle protsessi suurimaid väärtusi on vanade arhitektuuripärlite äratamine uuele elule  - suurepärased arhitektuursed keskkonnad on ümber kujundatud muuseumideks: vesilennukite angaaridel sai juba peatutud; samuti restaureeriti keskaegse Tallinna suurim profaanehitis - Suurgildi hoone; haruldasse barokkhoonesse Tartus loodi Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu; Palmse mõisaansambel on kujundatud vabaõhumuuseumiks, arendatud on keskaegset Rakvere linnust;  Paldiski linnas restaureeriti ja avati muuseumina väike Amandus Adamsoni muuseum, samuti Tartu ülikooli ajaloolisse ansamblisse kuuluv Tartu tähetorn. Tähetorn on muuseas ainus UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olev objekt Eestis Tallinna vanalinna kõrval, kus saab haarava ülevaate Eesti astronoomia ajaloost (valmis 2011, ekspositsioonikujundus LBS). Kindlasti kuulub unikaalsemate projektide hulka Tallinna vanalinna piiravate bastionikäikude avamine ning sinna ning endisesse suurtükitorni Kiek in de Köki tehtud ekspositsioon Tallinna kindlustustest (valmis 2010, ekspositsioonikujundus Leonardo Meigas).   HAARAVAD TEEMAD Muuseum on jätkusuutlik, kui käsitletavad teemad on olulised ning atraktiivselt esitatud. Kindlasti on sama oluline kui kujundus ka tugev kuraatoritöö muuseumi poolt. Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseumi poolt avatud ekspositsioonis „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu" (valmis 2011, ekspositsioonikujundus KOKO Arhitektid) on püütud leida tasakaalu kujunduse ja sisu vahel, mistõttu huvilistel on võimalik selles muuseumis veeta tunde ja tunde kaevudes ajaloo põnevatesse seikadesse. Ekspositsioon on üles ehitatud teemaruumidena, mis on lahendatud eriilmelisena, ent siiski moodustades tervikuliku kujunduse ning võimaldades ekspositsiooni kõrval samaväärselt särada ka keskaegsel arhitektuuril. Väljakutse oli keeruline, kuna lennukat fantaasiat tuli sobitada traditsiooniliste muuseumi nõuetega. Viimastel aastatel on eriti populaarne teema olnud nostalgiahõnguline lapsepõlv – uued ekspositsioonid leiame Tartu Mänguasjamuuseumis ning Teatri Kodus (valmis 2004/2010, ekspositsioonikujundus LBS); Iloni Imedemaa teemakeskus Haapsalus, mis pühendatud Astrid Lindgerni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile (valmis 2009, ekspositsioonikujundus Liivika Krigoltoi), Nukumuuseum Tallinna vanalinnas (valmis 2010, sisearhitektuur KOKO Arhitektid, ekspositsioonikujundus Kalju Kivi) ning pisikestele Muuseum Miia-Milla-Manda Kadriorus (valmis 2009, sisekujundus Maile Grünberg). Teema, mida võiks samuti rõhutada, on persoonimuuseumid. Viimastel aastatel on valminud uued väljapanekud nii Eesti kirjandusklassikule Anton Hansen Tammsaarele nii Tallinnas kui Albus või ka näiteks Eesti kunstiklassikule Amandus Adamsonile Paldiskis. Kindlasti võimaldab tuntud persoonide põhjal atraktiivsete muuseumide loomine tuua piirkondadesse ka hulgaliselt uusi külalisi.  Muuseumide ja teemaparkide renessanss on olnud Eesti mälumaastiku kardinaalselt muutnud protsess – kokku on renoveeritud ja uuendatud kümneid muuseume ning loodud kümneid uusi teemaparke ning külastuskeskuseid. On selge, et nii nagu igas projektis, leiab ka Eestimaal suuremaid ja väiksemaid õnnestumisi, kuid kõige õigem on elamustest mitte lugeda, vaid neid kogeda.   Mariann Raisma,Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor  Tartu Mänguasjamuuseumi maskott. Et muuseumid Eestis on põnevad paigad, sai selgeks umbes kolmekümnele kuulajale, kes olid kogunenud laupäeva, 24. novembri pealelõunal Sydney eesti kirikusaali kuulama, mida oli öelda Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi juhatajal Mariann Raismal. Tänu tema rikkalike illustratsioonidega ettekandele oskab nii mõnigi Eestit külastaja huvitavaid kohti leida. Toome ära sellel teemal kirjutise tema enda sulest. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD

Mariann Raisma 30. dets. 2012

Et muuseumid Eestis on põnevad paigad, sai selgeks umbes kolmekümnele kuulajale, kes olid kogunenud laupäeva, 24. novembri pealelõunal Sydney eesti kirikusaali kuulama, mida oli öelda Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi juhatajal Mariann Raismal. Tänu tema rikkalike illustratsioonidega ettekandele oskab nii mõnigi Eestit külastaja huvitavaid kohti leida. Toome ära sellel teemal kirjutise tema enda sulest.

EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD
Ajalugu 11 minutiga. Eesti Ajaloomuuseum.

Viimase kümnendi jooksul on Eesti muuseumide ilme radikaalselt muutunud – muuseumid on õppinud jutustama inimkeeles, külastajatele mõistetavas ning huvipakkuvas vormis. Suurepäraste jutuvestjatena on lisandunud teemapargid, külastus- ja teaduskeskused. Viimase kümnendi jooksul on ehitatud muuseumidele ja keskustele esimest korda ajaloos oma maju - suuremad neist on Kumu kunstimuuseum (projekt 1994, valmis 2006, arh P. Vapaavuori) ja Ahhaa teaduskeskus (projekt 2008, valmis 2011, arh V. Künnapu, A. Padrik).

Muuseumide külastuste arv on 2011. aastal tõusnud 2,6 miljonini, mis on meie rahvaarvu arvestades vaimustavalt suur number. Muuseumide kõrget kvaliteeti näitavad faktid, et 2008. aastal võitis Kumu kunstimuuseum Euroopa parima muuseumi tiitli, 2011 sai maanteemuuseum Eesti parimaks turismiarendajaks ning 2012 on Suurgildi hoone ekspositsioon valitud Euroopa parimate hulka. See kõik viitab muutustele, mis muuseumimaastikul on toimunud – ekspositsioonide kvaliteedi tõusule ning uuele rollile, milles muuseume nähakse.

 

ELAMUSKUJUNDUS

Kaasaegne muuseuminäitus on pigem etendus kui raamat – olulisel kohal on narratiivsus, tunnetuslikkus, emotsioon; väärtustatud on kujundus kui tervik, kui kunstiteos. Tänane muuseumikülastaja ootab elamust ja seda ka kujunduses. See on ka põhjus, miks tugeva kuraatoritöö kõrval on äärmiselt oluline ka sisearhitekti roll.

Eesti läbi aegade suurimate muuseumiprojektide hulka kuuluva lennusadama ekspositsiooni võib nimetada tõeliseks elamuskujunduseks, kus kõige enam mängibki suurepärane arhitektuuri ning muuseumiidee sobivus, hea kujundustöö ning hiigelsuured muuseumiobjektid. Lihtne ja lööv on KOKO Arhitektide muuseumikontseptsioon, mis jagab ruumi kolmeks tasandiks: vee all-vee peal-vee kohal. Detailideni läbimõeldud kujunduslahendus – eelkõige hiigelsuurt angaari läbiv sildadesüsteem – valitseb kogu ruumi ning unustamatu ruumielamus on garanteeritud! Lisades siia juurde erinevad atraktsioonid lastele ning isadele ning suurepärane restoran peredele – tulemuseks on ülipopulaarne vaba aja keskus.

Üheks uuemaks elamusarhitektuuri näiteks on ka lennusadamaga võrreldes miniatuurne Tartu Ülikooli varakamber (2012), kus KAOS Arhitektid OÜ on kujundanud madalast ruumist salapärase ja koopaliku varakambri, mille kuldne ripplagi hoiab stalaktiitidena rippuvaid vitriine ning tsitaatidega põrand annab võimaluse kõndida teadlaste ja professorite mõtetel. 

 

UUED SIHTKOHAD

Kuna praktiliselt kõik uued ekspositsioonid on teostatud Euroopa Liidu toel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahade abil, on arenduste üheks oluliseks eesmärgiks olnud erinevate regioonide atraktiivsuse suurendamine. Seetõttu leiab rõõmustavalt palju uusi muuseume ja teemaparke ka väljaspool suuri turismikeskusi - uued atraktsioonid on kujundanud lausa uued mälupaigad, mis annab põhjuse külastada näiteks Paldiski linna või Varbuse postijaama. Kõige suurem eduprojekt ongi vast olnud kümmekond aastat tagasi Võrumaa metsade vahel Varbuse postijaama loodud Eesti Maanteemuuseum, mille teine järk - uus väliekspositsioon „Teeaeg“ avati 2010. aastal (arhitektuur SALTO Arhitektid, ekspositsioonikujundus LBS). Maanteemuuseumi avamine on toonud regiooni väga palju uusi külastajaid, kes naudivad suurepärast ekspositsiooni ning lisateenuseid nii ruumis sees kui ka vabas õhus.

Põhjust on külastada ka väikekultuuride muuseume – suurepärasteks näideteks on Kihnu Muuseum (valmis 2009, ekspositsioonikujundus LBS) ja Saatse Seto Muuseum (valmis 2009, ekspositsioonikujundus LBS). Väikeste kogukondade muuseumid kannavad väga olulist missiooni - olla ühe kultuuri ühendaja, säilitaja ja looja.

Üks  selle protsessi suurimaid väärtusi on vanade arhitektuuripärlite äratamine uuele elule  - suurepärased arhitektuursed keskkonnad on ümber kujundatud muuseumideks: vesilennukite angaaridel sai juba peatutud; samuti restaureeriti keskaegse Tallinna suurim profaanehitis - Suurgildi hoone; haruldasse barokkhoonesse Tartus loodi Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu; Palmse mõisaansambel on kujundatud vabaõhumuuseumiks, arendatud on keskaegset Rakvere linnust;  Paldiski linnas restaureeriti ja avati muuseumina väike Amandus Adamsoni muuseum, samuti Tartu ülikooli ajaloolisse ansamblisse kuuluv Tartu tähetorn. Tähetorn on muuseas ainus UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olev objekt Eestis Tallinna vanalinna kõrval, kus saab haarava ülevaate Eesti astronoomia ajaloost (valmis 2011, ekspositsioonikujundus LBS). Kindlasti kuulub unikaalsemate projektide hulka Tallinna vanalinna piiravate bastionikäikude avamine ning sinna ning endisesse suurtükitorni Kiek in de Köki tehtud ekspositsioon Tallinna kindlustustest (valmis 2010, ekspositsioonikujundus Leonardo Meigas).

 

HAARAVAD TEEMAD

Muuseum on jätkusuutlik, kui käsitletavad teemad on olulised ning atraktiivselt esitatud. Kindlasti on sama oluline kui kujundus ka tugev kuraatoritöö muuseumi poolt. Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseumi poolt avatud ekspositsioonis „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu" (valmis 2011, ekspositsioonikujundus KOKO Arhitektid) on püütud leida tasakaalu kujunduse ja sisu vahel, mistõttu huvilistel on võimalik selles muuseumis veeta tunde ja tunde kaevudes ajaloo põnevatesse seikadesse. Ekspositsioon on üles ehitatud teemaruumidena, mis on lahendatud eriilmelisena, ent siiski moodustades tervikuliku kujunduse ning võimaldades ekspositsiooni kõrval samaväärselt särada ka keskaegsel arhitektuuril. Väljakutse oli keeruline, kuna lennukat fantaasiat tuli sobitada traditsiooniliste muuseumi nõuetega.

Viimastel aastatel on eriti populaarne teema olnud nostalgiahõnguline lapsepõlv – uued ekspositsioonid leiame Tartu Mänguasjamuuseumis ning Teatri Kodus (valmis 2004/2010, ekspositsioonikujundus LBS); Iloni Imedemaa teemakeskus Haapsalus, mis pühendatud Astrid Lindgerni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile (valmis 2009, ekspositsioonikujundus Liivika Krigoltoi), Nukumuuseum Tallinna vanalinnas (valmis 2010, sisearhitektuur KOKO Arhitektid, ekspositsioonikujundus Kalju Kivi) ning pisikestele Muuseum Miia-Milla-Manda Kadriorus (valmis 2009, sisekujundus Maile Grünberg).

Teema, mida võiks samuti rõhutada, on persoonimuuseumid. Viimastel aastatel on valminud uued väljapanekud nii Eesti kirjandusklassikule Anton Hansen Tammsaarele nii Tallinnas kui Albus või ka näiteks Eesti kunstiklassikule Amandus Adamsonile Paldiskis. Kindlasti võimaldab tuntud persoonide põhjal atraktiivsete muuseumide loomine tuua piirkondadesse ka hulgaliselt uusi külalisi.

 Muuseumide ja teemaparkide renessanss on olnud Eesti mälumaastiku kardinaalselt muutnud protsess – kokku on renoveeritud ja uuendatud kümneid muuseume ning loodud kümneid uusi teemaparke ning külastuskeskuseid. On selge, et nii nagu igas projektis, leiab ka Eestimaal suuremaid ja väiksemaid õnnestumisi, kuid kõige õigem on elamustest mitte lugeda, vaid neid kogeda.

 

Mariann Raisma,Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor

 

EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD
Tartu Mänguasjamuuseumi maskott.
EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD Et muuseumid Eestis on põnevad paigad, sai selgeks umbes kolmekümnele kuulajale, kes olid kogunenud laupäeva, 24. novembri pealelõunal Sydney eesti kirikusaali kuulama, mida oli öelda Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi juhatajal Mariann Raismal. Tänu tema rikkalike illustratsioonidega ettekandele oskab nii mõnigi Eestit külastaja huvitavaid kohti leida. Toome ära sellel teemal kirjutise tema enda sulest.
EESTI MUUSEUMID - PõNEVAD PAIGAD
Uurisin hiljaaegu soodne veebilehe tegemine asjatundjatelt siis oli keerukas leida. Mõistusega võttes on kodulehe valmistamine tehniliselt seda on ka raske hinnata lepingud asjalik veebilehe loomine http://www.aara.ee/Kodulehtede_loomine_teadus-_ja_koolitusotstarbelis_42-3 seda linki saab mitmeti asjalik veebilehe tegemine kiiresti peab vastu ka tipptundidel mis on artiklite veebilehe loomine ka tehtud põhjalikult.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: