Kirev kirjanduslik kadripäev Brisbane'is. “Armastus” 20-s keeles

Tänavune kirjanduslik kadripäev Brisbane'is, arvult suisa üheteistkümnes, oli kirju ja õhkas armastusest. Seekord tutvustasid kirjandusürituste korraldajad, legendaarsed Muusajüngid Heidi ja Rein Aedma, eestlasest luuletajat ja tõlkijat Jüri Talvetit.

Kui paljud meie armsatest lugejatest teavad, et Talveti luuletusele "Armastus" omistati 1997. aastal Juhan Liivi luuleauhind ja et see on tõlgitud rohkem kui kaheksakümnesse keelde? Kohal oli rekordarv osalejaid. Ürituse sissejuhatuseks rääkis Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal põgusalt kadripäeva traditsioonidest Eestis. Kati meenutas, kui ta eelmisel aastal värskelt Austraaliasse saabununa novembris esimesele Brisbane Eesti Seltsi üritusele tuli ja esimest korda siinsete eestlastega kohtus, tähistati just kirjanduslikku kadripäeva. „Esimeste tervitajate seas oli Heidi Aedma ja mõne hetke pärast lugesingi juba ette Ille Uscinski luuletust," nendib Kati. „See on lihtsalt hämmastav, kuidas Heidi ja Rein oskavad meid väikese veenmisega esinema panna!" Kati ise luges luuletuse ette portugali keeles. Ta muigas, et portugali keele oskused on tal napid, kuid luuletus teistes keeltes, mida ta valdab, oli luulehuviliste poolt juba ära napsatud. Ürituse üks korraldajaist Rein Aedma tutvustas luulesündmuse sissejuhatuseks Jüri Talveti elu ja tegevust. Oma etteaste alguses tõdes ta, et Muusajüngrid tegutsevad juba kümnendat aastat. Jüri Talveti luuletuse kavva valimise idee tuli sellest, et Austraalia on multikultuurne maa. „Selle aasta luulekava eksperimentaalseks ja ambitsioonikaks omapäraks on see, et Jüri Talveti luuletust "Armastus" loeme täna ette võimalikult paljudes keeltes," selgitas Rein. „Kui me kaheksakümnest erinevasse keelde tõlgitud luuletusest paarikümnega hakkama saame, võime endale õlalegi patsutada." Heidi ja Rein Aedma on energilised ürituse korraldajad ja kuna eestlased on keelte peale andekad, siis enamik luuletõlkeid saigi ette loetud just eestlaste poolt. Ürituse muukeelsed külalisetlejad olid pärit Mehhikost, Ungarist, Iraanist ja Lätist. Esinesid Reena Raja, Arturo Santana Lancòn, Sigrid Vetevood-Saar, Keio Kovalevski, Helen Doig, Harry Ling, Tarmo Saar, Jaak Mardiste, Hans Puurand, Gisela Possin, Laura Marshall, Inga Ćelsis, Gisoo Pishdad, Kati Virtaal, Rain Jõhvikas, Andres Truus, Anu Kink, Raivo Rohtjärv, Csilla Udvarhelyi ja Priit Reimann. Luuletus kõlas katalaani, taani, soome, prantsuse, kahes erinevas saksakeelses tõlkes, itaalia, jaapani, läti, pärsia, portugali, vene, hispaania, rootsi, setu, kolmes erinevas inglisekeelses versioonis ja loomulikult eesti keeles - lausa kaks korda. Kokku sai kadripäevast osa üle kuuekümne inimese. Kaunid muusikapalad Argentiina ja Kanada heliloojatelt põimusid Arturo Santana Lancón'i esituses hästi armastuse teemaga. Kadripäevalikult sümboolselt sai iga etleja kingituse - kauni roosiõie, mis tõi nende suule rõõmsa naeratuse. Ootamatu üllatushõngu lõid Brisbane Eesti Seltsi peoruumides ringi vuhisevad rahvariideis osalejad. „Need riided on käsitsi tehtud 1910. aastal," märkis Ilse Pertnikovs, kelle imekaunist Lihula pruudi rahvarõivast artikli autor kandis. „Saabki oma rahvariideid tuulutada," nentis Ilse, „kandsin neid viimati 10 aastat tagasi." Traditsioonilisel kultuurisündmusel kostitati külalisi kadripäevale kohaste toitudega nagu oad, lambaliha, kartulipuder. Lisaks oli ürituse korraldajatest Aedmate pere valmistanud „kasuka" ja mannavahu, mis piimaga maitses nagu tõeline lapsepõlve unistus. Üritusel viibinud Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias Triinu Rajasalu jäi luulepäevaga väga rahule. Ta märkis: „Tore, et üritusel oli kohal palju noori inimesi, kes valdavad nii paljusid võõrkeeli." Triinu Rajasalul oli sel tähtsal päeval oma missioon täita. Tema käest sai uued passid kätte nelikümmend viis eesti päritolu inimest. Mind jäi peale kirjandusüritust painama, kes on Kirkegaard, ja uurisin seda Jüri Talveti enda käest. Tema sõnul on Kierkegaarde palju, kuid kõnesoleva luuletuse Kierkegaard on neist kõige kuulsam - taani filosoof Sören Kierkegaard (1813-1855), keda peetakse eksistentsiaalse mõtteviisi üheks algatajaks. Lõpetuseks tahaksin lisada, et Brisbane Eesti Selts on meie pere jaoks nagu kirik, kus regulaarselt kohal käime. Usun, et kohtuda sõbralike eestlastega, jagada oma tundeid kodumaalt eemal olles, laulda, tantsida ja teha, mida hing ihkab, on kaugel olles oluline. Seltsi liikmed ja sõbrad jäävad põnevusega ootama järgmist üritust - jõulupidu 16. detsembril algusega kell 14 ning loomulikult järgmist kirjanduslikku kadripäeva.  Foto: Crisly Tammekivi Tänavune kirjanduslik kadripäev Brisbane'is, arvult suisa üheteistkümnes, oli kirju ja õhkas armastusest. Seekord tutvustasid kirjandusürituste korraldajad, legendaarsed Muusajüngid Heidi ja Rein Aedma, eestlasest luuletajat ja tõlkijat Jüri Talvetit. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Kirev kirjanduslik kadripäev Brisbane'is. “Armastus” 20-s keeles

ANU KINK 19. nov. 2012

Tänavune kirjanduslik kadripäev Brisbane'is, arvult suisa üheteistkümnes, oli kirju ja õhkas armastusest. Seekord tutvustasid kirjandusürituste korraldajad, legendaarsed Muusajüngid Heidi ja Rein Aedma, eestlasest luuletajat ja tõlkijat Jüri Talvetit.

Kui paljud meie armsatest lugejatest teavad, et Talveti luuletusele "Armastus" omistati 1997. aastal Juhan Liivi luuleauhind ja et see on tõlgitud rohkem kui kaheksakümnesse keelde? Kohal oli rekordarv osalejaid.

Ürituse sissejuhatuseks rääkis Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal põgusalt kadripäeva traditsioonidest Eestis. Kati meenutas, kui ta eelmisel aastal värskelt Austraaliasse saabununa novembris esimesele Brisbane Eesti Seltsi üritusele tuli ja esimest korda siinsete eestlastega kohtus, tähistati just kirjanduslikku kadripäeva. „Esimeste tervitajate seas oli Heidi Aedma ja mõne hetke pärast lugesingi juba ette Ille Uscinski luuletust," nendib Kati. „See on lihtsalt hämmastav, kuidas Heidi ja Rein oskavad meid väikese veenmisega esinema panna!" Kati ise luges luuletuse ette portugali keeles. Ta muigas, et portugali keele oskused on tal napid, kuid luuletus teistes keeltes, mida ta valdab, oli luulehuviliste poolt juba ära napsatud.

Ürituse üks korraldajaist Rein Aedma tutvustas luulesündmuse sissejuhatuseks Jüri Talveti elu ja tegevust. Oma etteaste alguses tõdes ta, et Muusajüngrid tegutsevad juba kümnendat aastat. Jüri Talveti luuletuse kavva valimise idee tuli sellest, et Austraalia on multikultuurne maa. „Selle aasta luulekava eksperimentaalseks ja ambitsioonikaks omapäraks on see, et Jüri Talveti luuletust "Armastus" loeme täna ette võimalikult paljudes keeltes," selgitas Rein. „Kui me kaheksakümnest erinevasse keelde tõlgitud luuletusest paarikümnega hakkama saame, võime endale õlalegi patsutada."

Heidi ja Rein Aedma on energilised ürituse korraldajad ja kuna eestlased on keelte peale andekad, siis enamik luuletõlkeid saigi ette loetud just eestlaste poolt. Ürituse muukeelsed külalisetlejad olid pärit Mehhikost, Ungarist, Iraanist ja Lätist. Esinesid Reena Raja, Arturo Santana Lancòn, Sigrid Vetevood-Saar, Keio Kovalevski, Helen Doig, Harry Ling, Tarmo Saar, Jaak Mardiste, Hans Puurand, Gisela Possin, Laura Marshall, Inga Ćelsis, Gisoo Pishdad, Kati Virtaal, Rain Jõhvikas, Andres Truus, Anu Kink, Raivo Rohtjärv, Csilla Udvarhelyi ja Priit Reimann.

Luuletus kõlas katalaani, taani, soome, prantsuse, kahes erinevas saksakeelses tõlkes, itaalia, jaapani, läti, pärsia, portugali, vene, hispaania, rootsi, setu, kolmes erinevas inglisekeelses versioonis ja loomulikult eesti keeles - lausa kaks korda. Kokku sai kadripäevast osa üle kuuekümne inimese.

Kaunid muusikapalad Argentiina ja Kanada heliloojatelt põimusid Arturo Santana Lancón'i esituses hästi armastuse teemaga. Kadripäevalikult sümboolselt sai iga etleja kingituse - kauni roosiõie, mis tõi nende suule rõõmsa naeratuse.

Ootamatu üllatushõngu lõid Brisbane Eesti Seltsi peoruumides ringi vuhisevad rahvariideis osalejad. „Need riided on käsitsi tehtud 1910. aastal," märkis Ilse Pertnikovs, kelle imekaunist Lihula pruudi rahvarõivast artikli autor kandis. „Saabki oma rahvariideid tuulutada," nentis Ilse, „kandsin neid viimati 10 aastat tagasi."

Traditsioonilisel kultuurisündmusel kostitati külalisi kadripäevale kohaste toitudega nagu oad, lambaliha, kartulipuder. Lisaks oli ürituse korraldajatest Aedmate pere valmistanud „kasuka" ja mannavahu, mis piimaga maitses nagu tõeline lapsepõlve unistus.

Üritusel viibinud Eesti Vabariigi peakonsul Austraalias Triinu Rajasalu jäi luulepäevaga väga rahule. Ta märkis: „Tore, et üritusel oli kohal palju noori inimesi, kes valdavad nii paljusid võõrkeeli." Triinu Rajasalul oli sel tähtsal päeval oma missioon täita. Tema käest sai uued passid kätte nelikümmend viis eesti päritolu inimest.

Mind jäi peale kirjandusüritust painama, kes on Kirkegaard, ja uurisin seda Jüri Talveti enda käest. Tema sõnul on Kierkegaarde palju, kuid kõnesoleva luuletuse Kierkegaard on neist kõige kuulsam - taani filosoof Sören Kierkegaard (1813-1855), keda peetakse eksistentsiaalse mõtteviisi üheks algatajaks.

Lõpetuseks tahaksin lisada, et Brisbane Eesti Selts on meie pere jaoks nagu kirik, kus regulaarselt kohal käime. Usun, et kohtuda sõbralike eestlastega, jagada oma tundeid kodumaalt eemal olles, laulda, tantsida ja teha, mida hing ihkab, on kaugel olles oluline. Seltsi liikmed ja sõbrad jäävad põnevusega ootama järgmist üritust - jõulupidu 16. detsembril algusega kell 14 ning loomulikult järgmist kirjanduslikku kadripäeva.

 

Kirev kirjanduslik kadripäev Brisbane'is.  “Armastus” 20-s keeles
Foto: Crisly Tammekivi
Kirev kirjanduslik kadripäev Brisbane'is. “Armastus” 20-s keeles Tänavune kirjanduslik kadripäev Brisbane'is, arvult suisa üheteistkümnes, oli kirju ja õhkas armastusest. Seekord tutvustasid kirjandusürituste korraldajad, legendaarsed Muusajüngid Heidi ja Rein Aedma, eestlasest luuletajat ja tõlkijat Jüri Talvetit.
Kirev kirjanduslik kadripäev Brisbane'is.  “Armastus” 20-s keeles
Lõpuks saan jagada tervikliku veebilehe tegemine firma poolt kui vaatad ise. Sellegipoolest on mõistlik vaadata selge veebilehe tegemine poolest konkurentsis esile sisukuse poolest netilehtede tegemine rohkem www.aara.ee sama lingi kaudu on saadaval arusaadava veebilehe valmistamine samavõrd suure kasuteguriga ja sisukuse poolest MTÜ veebilehe valmistamine kaasaegselt kui on asjatundlik.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: