Austraalia huviga Eesti mereteadlane Tiit Kutser

Augusti-septembri nädalal 24.08 – 2.09.2012 on taas kord Melbourne’is eesti mereteadlane Tiit Kutser.

Toimumas on Rahvusvaheline Fotogrammeetria ja Kaugseire Konverents, kus Tiidul on ettekanne Eesti ja Rootsi järvedest teemal "Järvede seisundi hindamisest kaugseire meetoditega " (kaugseire – uurimised satelliidi ja lennuki pealt - SJ).   Järvede seisundi hindamiseks satelliitidelt on meetodeid välja töötatud üle 20 aasta ja nende meetodite väljatöötamisel on olnud oluline roll ka Tiidul. Käesolevas töös on omajagu uudseid aspekte, mis on seotud globaalsete kliimauuringutega. Nimelt eeldavad praegused kliimamudelid, et järved ja jõed on ainult torud, mis transpordivad süsinikku maismaalt ookenidesse. Viimase paari aasta jooksul tehtud teadustööd aga näitavad, et vaatamata väikesele pindalale võib järvede osa globaalses süsinikuringes olla vähemalt sama tähtis kui ookeanide roll. On ju avaookeanid enamasti sama elutud kui kõrbed maismaal. Valgus levib seal vaid 100 m sügavusele ja ka toitained ei ole elu vohamiseks just väga palju. Samas on järved enamasti madalad, valgus levib neis peaaegu põhjani, toitaineid on tihti liigagi suurtes kogustes. Ühesõnaga elutegevus pulbitseb ning selle tagajärjena toodetakse palju atmosfääri lenduvaid gaase ning suurtes kogustes süsinikku settib ka järvede põhja. Kui suur järvede roll süsinikuringes tegelikult on, seda ei ole aga võimalik kontrollida tavaliste mõõtmiste abil, sest maailmas on arvatavalt 304 miljont järve (hetkel on isegi nende arv teadmata) ning kõigil neil proove võtmas käia pole võimalik. Loodetavasti on järvede roll globaalses süsinikuringes kindlaks tehtav sateliitide abil. Selles osas käibki uurimistöö mitmel pool maailmas ja koostöös Rootsi järveuurijatega on Eesti kaugseirajad maailmas selle valdkonna liidrite seas.   Tuttavaks sain Tiiduga aastal 1997 ehk tema esimesel käigul Austraaliasse, konverentsile Melbourne'is. Peale seda on ta siinmail pea iga-aastane külaline. Viimati käis Tiit Austraalias ülemaailmsel korallide uurimise konverentsil kuu aega tagasi, sest CSIRO's töötamise ajal (1999-2002, mil Tiit elas Canberras ja Hobartis) oli Tiidu erialaks korallriffide seisundi uurimine kosmosest ja lennukitelt ning ta on jätkuvalt madalate vete kaugseire liidrite hulgas maailmas. NASA hindab kõrgelt Tiidu saavutusi ka järvede ja rannikumere kaugseire osas. Alles juunis kutsuti ta ühena neljast mitteameeriklasest spetsialistina koosolekule andmaks NASAle nõu, milliseid satelliite oleks vaja ehitada lähimatel aastakümnetel. Tänasel päeval on Tiit tagasi Tartu Ülikooli alla kuuluvas Eesti Mereinstituudis, kus töötab juhtivteadurina, ja on ühtlasi ka Uppsala Ülikooli külalisprofessor, ka koostöö Austraalia teadlastega ülemaailmseteks projektideks jätkub. Palju on Tiidu austraalia-päevadest muutunud. Eesti Mereinstituudil on tänaseks päevaks Euroopa parim kaugseire ja mere optika uurimise varustus alates veealustest kuni lennuki peal paiknevate riistadeni. Teaduslik tase on kõrge, ning artiklid, mis tulevad Tiidu osakonnast, avaldavad mõju kogu maailmas ning nende põhjal on teistel teadlastel huvi Eestisse tulla või Tiidu juhendamisel töötada.   Näiteks Melbourne'i konverentsil astus Tiidule ligi Hiina teadlane öeldes, et on kõik tema artiklid läbi lugenud ja kui hea meel tal on silmast silma kohtumise üle, ning et tal on nüüd esitada nii palju küsimusi. Ei läinudki kaua aega, kui Tiidu ettekande järel olid tema ümber järjekorras hiinlane, juut, inglane, austraallane.   Paar aastat tagasi võttis Tiiduga ühendust neiu Hispaaniast, kellel ei olnud omal maal võtta piisava tasemega doktoritöö juhendajat. Olles uurinud Hisapaania rannikumerd, leidis ta, et eesti tööd on oluliseimad, mis selles vallas tehtud ja nii võttiski ta Tiiduga kontakti. Nüüd on selle koostöö tulemusel valminud doktoritöö, mis saab lähinädalatel ka kaitstud. Kuna Hispaania teaduse ning majanduse olukord on kehvapoolne, on neiu tulevik Eestis.   Noormees Iraanist, kes tegeleb Kaspia mere kvaliteediga, otsis samuti Tiidu üles tema artiklite põhjal ja on nüüdseks Tiidu käe all saanud tarkust, kuidas merd edasi uurida. Saadud tulemuste baasil on valmimas ühised artiklid ning ka doktoritöö. Hiljuti lõpetas Uppsalas töö Dr. Verpoorter Prantsusmaalt, kes tegelesTiidu juhendamisel järvede rolli uurimisega globaalses süsinikuringes.   Sellised põnevad arengud Eesti mereteaduses Tiidu suu läbi selgeks saadud, uurin ka, kuidas elab meie Läänemeri. Tiit vastab, et olukord paraneb. Väetisi ja saasteaineid lastakse merre aina vähem. Kalavarude hulk taastub kuna püügilimiite on viimastel aastatel ilusasti jälgitud ja ei tegeleta enam röövpüügiga. Vetikaõitsengud on viimastel aastatel vähenenud. Tiit ütleb, et kui ta aastal 2002 Austraaliast Eestisse tagasi lendas, siis oli roostevärvi meri vägagi ehmatav. Nüüd, kui Eestil on kasutusel väga täiuslik mõõteriistade komplekt vetikaõitsengute uurimiseks, ei ole enam aastaid suuri õitsenguid olnud. Samas on õitsengute puudumine, mis küll segab Tiidu teadustööd, väga positiivne kõigile, kes peavad elama Läänemeres või selle ümbruses.   Aitäh lugemast, tore oli Tiidu tegemistest kirjutada. Taas üks eestlane, kelle saavutuste üle rõõmu ja uhkust tunda. Ah jaa, Tiidu vanuse lisaks ka – ta on ainult 48-aastane.  Tiit Kutser koos Sirje Jõgiga Meie Kodule artiklit kirjutamas. Augusti-septembri nädalal 24.08 – 2.09.2012 on taas kord Melbourne’is eesti mereteadlane Tiit Kutser. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Austraalia huviga Eesti mereteadlane Tiit Kutser

SIRJE JÕGI 18. sept. 2012

Augusti-septembri nädalal 24.08 – 2.09.2012 on taas kord Melbourne’is eesti mereteadlane Tiit Kutser.

Toimumas on Rahvusvaheline Fotogrammeetria ja Kaugseire Konverents, kus Tiidul on ettekanne Eesti ja Rootsi järvedest teemal "Järvede seisundi hindamisest kaugseire meetoditega " (kaugseire – uurimised satelliidi ja lennuki pealt - SJ).

 

Järvede seisundi hindamiseks satelliitidelt on meetodeid välja töötatud üle 20 aasta ja nende meetodite väljatöötamisel on olnud oluline roll ka Tiidul. Käesolevas töös on omajagu uudseid aspekte, mis on seotud globaalsete kliimauuringutega. Nimelt eeldavad praegused kliimamudelid, et järved ja jõed on ainult torud, mis transpordivad süsinikku maismaalt ookenidesse. Viimase paari aasta jooksul tehtud teadustööd aga näitavad, et vaatamata väikesele pindalale võib järvede osa globaalses süsinikuringes olla vähemalt sama tähtis kui ookeanide roll. On ju avaookeanid enamasti sama elutud kui kõrbed maismaal. Valgus levib seal vaid 100 m sügavusele ja ka toitained ei ole elu vohamiseks just väga palju. Samas on järved enamasti madalad, valgus levib neis peaaegu põhjani, toitaineid on tihti liigagi suurtes kogustes. Ühesõnaga elutegevus pulbitseb ning selle tagajärjena toodetakse palju atmosfääri lenduvaid gaase ning suurtes kogustes süsinikku settib ka järvede põhja. Kui suur järvede roll süsinikuringes tegelikult on, seda ei ole aga võimalik kontrollida tavaliste mõõtmiste abil, sest maailmas on arvatavalt 304 miljont järve (hetkel on isegi nende arv teadmata) ning kõigil neil proove võtmas käia pole võimalik. Loodetavasti on järvede roll globaalses süsinikuringes kindlaks tehtav sateliitide abil. Selles osas käibki uurimistöö mitmel pool maailmas ja koostöös Rootsi järveuurijatega on Eesti kaugseirajad maailmas selle valdkonna liidrite seas.

 

Tuttavaks sain Tiiduga aastal 1997 ehk tema esimesel käigul Austraaliasse, konverentsile Melbourne'is. Peale seda on ta siinmail pea iga-aastane külaline. Viimati käis Tiit Austraalias ülemaailmsel korallide uurimise konverentsil kuu aega tagasi, sest CSIRO's töötamise ajal (1999-2002, mil Tiit elas Canberras ja Hobartis) oli Tiidu erialaks korallriffide seisundi uurimine kosmosest ja lennukitelt ning ta on jätkuvalt madalate vete kaugseire liidrite hulgas maailmas. NASA hindab kõrgelt Tiidu saavutusi ka järvede ja rannikumere kaugseire osas. Alles juunis kutsuti ta ühena neljast mitteameeriklasest spetsialistina koosolekule andmaks NASAle nõu, milliseid satelliite oleks vaja ehitada lähimatel aastakümnetel.

Tänasel päeval on Tiit tagasi Tartu Ülikooli alla kuuluvas Eesti Mereinstituudis, kus töötab juhtivteadurina, ja on ühtlasi ka Uppsala Ülikooli külalisprofessor, ka koostöö Austraalia teadlastega ülemaailmseteks projektideks jätkub. Palju on Tiidu austraalia-päevadest muutunud. Eesti Mereinstituudil on tänaseks päevaks Euroopa parim kaugseire ja mere optika uurimise varustus alates veealustest kuni lennuki peal paiknevate riistadeni. Teaduslik tase on kõrge, ning artiklid, mis tulevad Tiidu osakonnast, avaldavad mõju kogu maailmas ning nende põhjal on teistel teadlastel huvi Eestisse tulla või Tiidu juhendamisel töötada.

 

Näiteks Melbourne'i konverentsil astus Tiidule ligi Hiina teadlane öeldes, et on kõik tema artiklid läbi lugenud ja kui hea meel tal on silmast silma kohtumise üle, ning et tal on nüüd esitada nii palju küsimusi. Ei läinudki kaua aega, kui Tiidu ettekande järel olid tema ümber järjekorras hiinlane, juut, inglane, austraallane.

 

Paar aastat tagasi võttis Tiiduga ühendust neiu Hispaaniast, kellel ei olnud omal maal võtta piisava tasemega doktoritöö juhendajat. Olles uurinud Hisapaania rannikumerd, leidis ta, et eesti tööd on oluliseimad, mis selles vallas tehtud ja nii võttiski ta Tiiduga kontakti. Nüüd on selle koostöö tulemusel valminud doktoritöö, mis saab lähinädalatel ka kaitstud. Kuna Hispaania teaduse ning majanduse olukord on kehvapoolne, on neiu tulevik Eestis.

 

Noormees Iraanist, kes tegeleb Kaspia mere kvaliteediga, otsis samuti Tiidu üles tema artiklite põhjal ja on nüüdseks Tiidu käe all saanud tarkust, kuidas merd edasi uurida. Saadud tulemuste baasil on valmimas ühised artiklid ning ka doktoritöö. Hiljuti lõpetas Uppsalas töö Dr. Verpoorter Prantsusmaalt, kes tegelesTiidu juhendamisel järvede rolli uurimisega globaalses süsinikuringes.

 

Sellised põnevad arengud Eesti mereteaduses Tiidu suu läbi selgeks saadud, uurin ka, kuidas elab meie Läänemeri. Tiit vastab, et olukord paraneb. Väetisi ja saasteaineid lastakse merre aina vähem. Kalavarude hulk taastub kuna püügilimiite on viimastel aastatel ilusasti jälgitud ja ei tegeleta enam röövpüügiga. Vetikaõitsengud on viimastel aastatel vähenenud. Tiit ütleb, et kui ta aastal 2002 Austraaliast Eestisse tagasi lendas, siis oli roostevärvi meri vägagi ehmatav. Nüüd, kui Eestil on kasutusel väga täiuslik mõõteriistade komplekt vetikaõitsengute uurimiseks, ei ole enam aastaid suuri õitsenguid olnud. Samas on õitsengute puudumine, mis küll segab Tiidu teadustööd, väga positiivne kõigile, kes peavad elama Läänemeres või selle ümbruses.

 

Aitäh lugemast, tore oli Tiidu tegemistest kirjutada. Taas üks eestlane, kelle saavutuste üle rõõmu ja uhkust tunda. Ah jaa, Tiidu vanuse lisaks ka – ta on ainult 48-aastane.

 

Austraalia huviga Eesti mereteadlane Tiit Kutser
Tiit Kutser koos Sirje Jõgiga Meie Kodule artiklit kirjutamas.
Austraalia huviga Eesti mereteadlane Tiit Kutser Augusti-septembri nädalal 24.08 – 2.09.2012 on taas kord Melbourne’is eesti mereteadlane Tiit Kutser.
Austraalia huviga Eesti mereteadlane Tiit Kutser
Kui valminud tulemus on hobi jaoks kodulehtede valmistamine kaasaegselt mis oleks hallatav. Aga seda ma tean küll kodulehe tegemine kvaliteetselt ja selle kõrval staatilist lahendust selleks hallatava netilehe tegemine http://www.aara.ee/Kodulehekulje_loomine_majandustarkvara_muugi_ja_ko_42-6#vi selle kaudu saab lähemalt lugeda kodulehtede tegemine siis firmast, veebilehtede tegemine kaasaegselt ja on parem tellida kindlasti tasub tellida tulemuslik veebilehtede arendamine tasakaalustatult tähtis.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: