Jõekääru oli taas kilkeid täis

Jõekääru suvekodu 60. tegutsemisaasta viis nädalt kestev hooaeg avati pühapäeval 1. juulil, kui 52 kasvandikku olid marssinud akordioni marsitaktis Eesti ja Kanada lippude alla.

Oli Kanada 145. sünnipäev ja sissejuhatus väga kuumale nädalale. Kasvandike ja kasvatajate ning erialaõpetajate pere oli väga kirju. Pealtnäha suhteliselt sarnased, aga kohale saabunud Kanadast, Eestist, USAst ja isegi Austraaliast, igaüks erineva kogemustepagasiga, kuuma päikse alla ühte sulama...   Sel nädalal päiksekreemi, mütsi ja veepudelita, aga ka eestikeeleta läbi ei saanud; Jõekääru esimene nädal on vast kõige eestikeelsem laagrikogemus, mida ühele lapsele võimalik pakkuda väljaspool Eestit. Et luua intensiivne emakeele keskkond oma eakaaslastega, on antud nädal täiesti eestikeelne ja eeldab, et laps eesti keelt valdab.   Selline laagrinädal on asendamatu väärtusega lapsevanematele, kes aastaringselt pingutavad ja oma järglastega eesti keeles suhtlevad. Sest nende seas on ka lapsi, kes elavad eesti keskustest kaugel ja seega on näiteks arvamusel, et eesti keel on vanade inimeste keel. Nii arvas üks konkreetne väike ja sellepärast sai kõigist aru, kuid ei vastanud eesti keeles. Tema on ju noor ja polnud näinud, et ükski teine noor eesti keelt räägib! Nüüd ta teab, et pole ainuke.   Aga suvekodus on ka Eestist-tulnud kasvandikke. Nemad ei tule keele pärast, küll aga aitab nende kaasatoodud keel tugevdada laagri põhitõdesid ja innustada teisi lapsi. Seega on Tallinna Kakumäelt esimest korda laagrisolev 5-aastane Krõõt ka tähtis asjaosaline. Tema ema väidab, et toob oma tütred siia igal suvel lähtudes mõistest "omada või olla". Igal pool õpitakse tänapäeval mammona kogumist, aga sellises laagris õpivad tema lapsed kuidas "olla" (eestlane, patrioot, viisakas, korralik, töökas, teistega arvestav...) ja ka tagasi andma, kuna väliseesti keskustes on iseenesest mõistetav lojaalsuse arendamine. Just selliste väärtuste nimel, mille hulka kuulvad ka lipuheiskamise ja -langetamise tseremooniad, isamaalised laulud ja midagi nii lihtsat ja ometi mõnele erilist, kui söögipalve ja -tänu, on tema vanem tütar Tallinnast kohal viiendat aastat järjest (nüüd juba ammu omal soovil). Nemad pole väliseesti juurtega, kuid hindavad siinseid püüdlusi üliväga.   Tore on näha, kuidas perekondlikke radu tallavad uued põlvkonnad. Tänavune noor juhataja Mihkel Kütti (20) arvab, et ta pole siiski kõige noorem, kes Jõekäärul korda hoidnud; et rekord on siiani Daniel Schaeril, kes omal ajal 18-aastaselt laagrit juhatas. Kuid Mihkel oli 18-aastaselt abijuhataja. Tänavu toetab teda abijuhatajana tema tädi Katrin Kütti-Otsa ning temale alluvad nüüd mõned truud kasvatajad, kes teda väiksena karjatasid ja siiamaani taredes väsimatult toimetavad. Vestlusest Mihkliga selgus, et tegu on äärmiselt kohusetundliku ja ettenägeliku noormehega, kes mõtleb näiteks sellele, et anda vanematele kasvandikele võimalikult kiiresti kätte juhtimisvõimalus, mis neid innustaks laagrisse ikka ja jälle tagasi tulema. See mõjub kui oma nooruspõlve kordamine.   Montrealist pärit Gina (Pallas) Jalakas oli siin kasvandik 50+ aastat tagasi, nüüd on ta vanaemast kunstiõpetajana Chicagost kohal, kuna ühe poja tütar on esmakordselt väikeste tares. Maret Põldmäe, kelle enda lapsed käisid Baltimore'ist USAs kohal aastaid, on ka nüüd vanaemana Jõekäärul köögiabiline, järglastele kindlustunnet andmas. Jaan Veenpere Massachusettsist tuli siia esmakordselt lähemale 35 aastat tagasi kogu perega. Tema naine oli med. õde, lapsed laagris ja ise hakkas legendaarset Endel Rubergi abistama nahatöö, laskmise ja Kalevipoja õpetamisega. 9 aastat härra Rubergi kõrval, (kuni viimase lahkumiseni) ja 33 aastat ühtkokku hiljem, teeb tema abikaasa nüüd nalja, et Jaan on 2.5 aastat kokku Kanadas eemal "puhkusel" viibinud. Ja ikka naeratus suul, meenutades ammuseid lugusid. Töökojast, mida ta vöötegemise meistri Mihkel Salusooga jagab, tasub juubelipäeval läbi astuda.   Oma avasõnas päikselisel lipuväljakul meenutas Jõekääru juhatuse liige ja ambulantsis töötav Monika (Roose) Kolga, kuidas ta vanemad ta väiksena laagrisse jätsid ja ise võsa vahel luurasid, et näha, kas kõik on korras. Ta lohutas lapsevanemaid, kes murelike ilmetega tol hetkelgi metsa varjus avamist jälgisid. Kui allakirjutanu ise fotokaga puu tagant puu taha jooksis, et esmakordselt laagris olev laps mind ei näeks ja minu külge ei klammerduks, naeris juhataja, et meenutan sõjafotograafi; tõeline spioon. Sellest kogemusest saavad hulka arukamaks ka vanemad. Sõjast on asi kaugel, sest kuigi kord on kindlalt majas ja kava tihe, ei näe ma siin jälgegi rangusest, mida 40 aastat tagasi võis kuuldavasti kohati ilmneda. Luuratav laps kargas emmest spioonile ujula juures selga (kehv luureõpe), aga klammerdumine oli juba möödanik. Tema võistluskaaslased juba jooksid vana sauna poole ja vajasid teda. "Su sõbrad ootavad, sa pead minema. Näeme varsti!". Kuus päeva on Jõekäärul viibijale kindlalt liiga varsti.   P.S. Tänavu vältas Jõekääru suvekodus tegevus viis nädalat (1. juulist 4. augustini). Torontost loodes asuv Seedrioru suvekodu ootas lapsi 8. juulist 4. augustini. Jõekääru pühitses suurejooneliselt 14. juulil oma 60. juubelit (sellest rohkem tulevastes lehenumbrites) ning 5.-11. augustini peeti seal viiendat aastat järjest Kalevi võrkpallilaagrit. Paljudele lastele ei olnud see veel suvise eesti tegevuse lõpp, vaid suunduti seejärel kohe Kotkajärve skaudi-gaidi laagrisse, mis toimub augusti kolmandal nädalal. 19.-26. augustini jätkub Kotkajärvel tegevus Metsaülikooli näol. Tegevus Eesti laste suvekodus Long Island'il New Yorgi osariigis toimus 30. juunist 14. juulini; avanädalal oli kohal 50 last. Järvemetsas New Jerseys toimus 21.-29. juulini eesti skautide ja gaidide suvelaager "Süsijalg".Jõekääru kasvatajate, erialaõpetajate ja abiliste vägi suvekodu avapäeval 1. juulil. (Kui elukohta ei ole märgitud, on inimene Torontost.) Ees vasakult: Kaia (Sööt) McCarthy Chicagost, Silvi Jaason, Monika (Roose) Kolga ja Leikki Hess. Keskel vas.: Linda (Varve) Perry North Bayst, Anna-Liisa Tiitson Tallinnast, Kristi Paatsi Elvast, Saskia Järve Pärnust, Mari Marta Makarov Viimsist, Kairi Vaikla, Katrin Tamm (Austraaliast õppevaheajaks kohale tulnud), Lydia Van der Veen, abijuhataja Katrin Kütti-Otsa ja vetelpäästja Kersti-Ly (Kuutan) Fischer. Taga: laagrijuhataja Mihkel Kütti, Jaan Veenpere Massachusettsist (33. aasta!), Mihkel Salusoo Waubaushene Ont., Lauri Birkan Keilast, Priit Parro Kuusalust, vetelpäästja Ülo Prost Ottawast. Fotolt puuduvad kunstiõpetajad Andres Musta Port Perryst ja Gina (Pallas) Jalakas Chicagost. Foto: Peeter Põldre Jõekääru suvekodu 60. tegutsemisaasta viis nädalt kestev hooaeg avati pühapäeval 1. juulil, kui 52 kasvandikku olid marssinud akordioni marsitaktis Eesti ja Kanada lippude alla. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Jõekääru oli taas kilkeid täis

Riina Kindlam 29. augustil 2012

Jõekääru suvekodu 60. tegutsemisaasta viis nädalt kestev hooaeg avati pühapäeval 1. juulil, kui 52 kasvandikku olid marssinud akordioni marsitaktis Eesti ja Kanada lippude alla.

Oli Kanada 145. sünnipäev ja sissejuhatus väga kuumale nädalale. Kasvandike ja kasvatajate ning erialaõpetajate pere oli väga kirju. Pealtnäha suhteliselt sarnased, aga kohale saabunud Kanadast, Eestist, USAst ja isegi Austraaliast, igaüks erineva kogemustepagasiga, kuuma päikse alla ühte sulama...

 

Sel nädalal päiksekreemi, mütsi ja veepudelita, aga ka eestikeeleta läbi ei saanud; Jõekääru esimene nädal on vast kõige eestikeelsem laagrikogemus, mida ühele lapsele võimalik pakkuda väljaspool Eestit. Et luua intensiivne emakeele keskkond oma eakaaslastega, on antud nädal täiesti eestikeelne ja eeldab, et laps eesti keelt valdab.

 

Selline laagrinädal on asendamatu väärtusega lapsevanematele, kes aastaringselt pingutavad ja oma järglastega eesti keeles suhtlevad. Sest nende seas on ka lapsi, kes elavad eesti keskustest kaugel ja seega on näiteks arvamusel, et eesti keel on vanade inimeste keel. Nii arvas üks konkreetne väike ja sellepärast sai kõigist aru, kuid ei vastanud eesti keeles. Tema on ju noor ja polnud näinud, et ükski teine noor eesti keelt räägib! Nüüd ta teab, et pole ainuke.

 

Aga suvekodus on ka Eestist-tulnud kasvandikke. Nemad ei tule keele pärast, küll aga aitab nende kaasatoodud keel tugevdada laagri põhitõdesid ja innustada teisi lapsi. Seega on Tallinna Kakumäelt esimest korda laagrisolev 5-aastane Krõõt ka tähtis asjaosaline. Tema ema väidab, et toob oma tütred siia igal suvel lähtudes mõistest "omada või olla". Igal pool õpitakse tänapäeval mammona kogumist, aga sellises laagris õpivad tema lapsed kuidas "olla" (eestlane, patrioot, viisakas, korralik, töökas, teistega arvestav...) ja ka tagasi andma, kuna väliseesti keskustes on iseenesest mõistetav lojaalsuse arendamine. Just selliste väärtuste nimel, mille hulka kuulvad ka lipuheiskamise ja -langetamise tseremooniad, isamaalised laulud ja midagi nii lihtsat ja ometi mõnele erilist, kui söögipalve ja -tänu, on tema vanem tütar Tallinnast kohal viiendat aastat järjest (nüüd juba ammu omal soovil). Nemad pole väliseesti juurtega, kuid hindavad siinseid püüdlusi üliväga.

 

Tore on näha, kuidas perekondlikke radu tallavad uued põlvkonnad. Tänavune noor juhataja Mihkel Kütti (20) arvab, et ta pole siiski kõige noorem, kes Jõekäärul korda hoidnud; et rekord on siiani Daniel Schaeril, kes omal ajal 18-aastaselt laagrit juhatas. Kuid Mihkel oli 18-aastaselt abijuhataja. Tänavu toetab teda abijuhatajana tema tädi Katrin Kütti-Otsa ning temale alluvad nüüd mõned truud kasvatajad, kes teda väiksena karjatasid ja siiamaani taredes väsimatult toimetavad. Vestlusest Mihkliga selgus, et tegu on äärmiselt kohusetundliku ja ettenägeliku noormehega, kes mõtleb näiteks sellele, et anda vanematele kasvandikele võimalikult kiiresti kätte juhtimisvõimalus, mis neid innustaks laagrisse ikka ja jälle tagasi tulema. See mõjub kui oma nooruspõlve kordamine.

 

Montrealist pärit Gina (Pallas) Jalakas oli siin kasvandik 50+ aastat tagasi, nüüd on ta vanaemast kunstiõpetajana Chicagost kohal, kuna ühe poja tütar on esmakordselt väikeste tares. Maret Põldmäe, kelle enda lapsed käisid Baltimore'ist USAs kohal aastaid, on ka nüüd vanaemana Jõekäärul köögiabiline, järglastele kindlustunnet andmas. Jaan Veenpere Massachusettsist tuli siia esmakordselt lähemale 35 aastat tagasi kogu perega. Tema naine oli med. õde, lapsed laagris ja ise hakkas legendaarset Endel Rubergi abistama nahatöö, laskmise ja Kalevipoja õpetamisega. 9 aastat härra Rubergi kõrval, (kuni viimase lahkumiseni) ja 33 aastat ühtkokku hiljem, teeb tema abikaasa nüüd nalja, et Jaan on 2.5 aastat kokku Kanadas eemal "puhkusel" viibinud. Ja ikka naeratus suul, meenutades ammuseid lugusid. Töökojast, mida ta vöötegemise meistri Mihkel Salusooga jagab, tasub juubelipäeval läbi astuda.

 

Oma avasõnas päikselisel lipuväljakul meenutas Jõekääru juhatuse liige ja ambulantsis töötav Monika (Roose) Kolga, kuidas ta vanemad ta väiksena laagrisse jätsid ja ise võsa vahel luurasid, et näha, kas kõik on korras. Ta lohutas lapsevanemaid, kes murelike ilmetega tol hetkelgi metsa varjus avamist jälgisid. Kui allakirjutanu ise fotokaga puu tagant puu taha jooksis, et esmakordselt laagris olev laps mind ei näeks ja minu külge ei klammerduks, naeris juhataja, et meenutan sõjafotograafi; tõeline spioon. Sellest kogemusest saavad hulka arukamaks ka vanemad. Sõjast on asi kaugel, sest kuigi kord on kindlalt majas ja kava tihe, ei näe ma siin jälgegi rangusest, mida 40 aastat tagasi võis kuuldavasti kohati ilmneda. Luuratav laps kargas emmest spioonile ujula juures selga (kehv luureõpe), aga klammerdumine oli juba möödanik. Tema võistluskaaslased juba jooksid vana sauna poole ja vajasid teda. "Su sõbrad ootavad, sa pead minema. Näeme varsti!". Kuus päeva on Jõekäärul viibijale kindlalt liiga varsti.

 

P.S. Tänavu vältas Jõekääru suvekodus tegevus viis nädalat (1. juulist 4. augustini). Torontost loodes asuv Seedrioru suvekodu ootas lapsi 8. juulist 4. augustini. Jõekääru pühitses suurejooneliselt 14. juulil oma 60. juubelit (sellest rohkem tulevastes lehenumbrites) ning 5.-11. augustini peeti seal viiendat aastat järjest Kalevi võrkpallilaagrit. Paljudele lastele ei olnud see veel suvise eesti tegevuse lõpp, vaid suunduti seejärel kohe Kotkajärve skaudi-gaidi laagrisse, mis toimub augusti kolmandal nädalal. 19.-26. augustini jätkub Kotkajärvel tegevus Metsaülikooli näol.

Tegevus Eesti laste suvekodus Long Island'il New Yorgi osariigis toimus 30. juunist 14. juulini; avanädalal oli kohal 50 last. Järvemetsas New Jerseys toimus 21.-29. juulini eesti skautide ja gaidide suvelaager "Süsijalg".

Jõekääru oli taas kilkeid täis
Jõekääru kasvatajate, erialaõpetajate ja abiliste vägi suvekodu avapäeval 1. juulil. (Kui elukohta ei ole märgitud, on inimene Torontost.) Ees vasakult: Kaia (Sööt) McCarthy Chicagost, Silvi Jaason, Monika (Roose) Kolga ja Leikki Hess. Keskel vas.: Linda (Varve) Perry North Bayst, Anna-Liisa Tiitson Tallinnast, Kristi Paatsi Elvast, Saskia Järve Pärnust, Mari Marta Makarov Viimsist, Kairi Vaikla, Katrin Tamm (Austraaliast õppevaheajaks kohale tulnud), Lydia Van der Veen, abijuhataja Katrin Kütti-Otsa ja vetelpäästja Kersti-Ly (Kuutan) Fischer. Taga: laagrijuhataja Mihkel Kütti, Jaan Veenpere Massachusettsist (33. aasta!), Mihkel Salusoo Waubaushene Ont., Lauri Birkan Keilast, Priit Parro Kuusalust, vetelpäästja Ülo Prost Ottawast. Fotolt puuduvad kunstiõpetajad Andres Musta Port Perryst ja Gina (Pallas) Jalakas Chicagost. Foto: Peeter Põldre
Jõekääru oli taas kilkeid täis Jõekääru suvekodu 60. tegutsemisaasta viis nädalt kestev hooaeg avati pühapäeval 1. juulil, kui 52 kasvandikku olid marssinud akordioni marsitaktis Eesti ja Kanada lippude alla.
Jõekääru oli taas kilkeid täis
Pühendunud tegija hallatava netilehe tegemine kujunduslikult mis oleks hallatav. Netis tuleb tähelepanu pöörata ilusa kodulehe valmistus hästi siis alusta aegsasti selleks postitan siia soodsa kodulehe tegemine asjatundjatelt www.aara.ee terviklik lähenemine veebilehe valmistamine üldine õpetus vaid paari nädalaga veebilehe tegemine siis valmis.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: