Eesti vabaduse aastapäeva tähistamisest Brisbane'is - supiga ja lõbusalt

Brisbane’i eestlaste taasiseseisvumisaastapäeva tähistamise üritus ülemöödunud pühapäeval kulges meeleolukalt. Oli nii isamaalisust kui kõnepidamist, kuid samas said kohaletulnud end üles soojendada kuuma hernesupi ja kohapeal valminud viineripirukatega.

Taasiseseisvumise aastapäeval meenutas juhatuse BES liige Raivo Rohtjärv isiklikke elamusi 9-aastase poisina Balti ketis ning Eesti vabariigile ärevatel aegadel. Foto: Kati Virtaal"Armastus käib ju ikka kõhu kaudu," muigasid eesti tüdrukud Liisa ja Merli, samal ajal kui ise muudkui usinalt järjest uusi pirukaid ahju lükkasid. Sama tuli ilmselt tunnistada Brisbane Eesti Seltsi juhatuse liikmel Gisela Possinil, kelle valmistatud hernesupp kadus lausa potist suisa erakordse kiirusega.   Eesti vabariigi taasiseseisvumisaastapäeva oli tähistama tulnud kohe väga palju eestlasi ja nende sõpru. Maja oli rahvast täis. Muuhulgas tegutses lastenurk, kus pisikesed võisid eesti lippe sini-must-valgeks ning eesti tähtpäevade teemalisi joonistusi värviliseks võõbata.   Üritusest oli osa võtmas ka mõned lätlased (tegutseb eestlaste selts ju Läti Majas, mistõttu vennasrahvaste kutsumine oli iseenesestmõistetav samm). Lätlaste aukonsul Juris Meija jäi igatahes eestlaste üritusega igati rahule ja pani ette teinekordki midagi koos korraldada.   Arturo Santana Lancóni klaverimängu saatel lauldi ühiselt ära Tõnis Mägi "Palve". Kirsina tordil hüppas ürituse lõpul klaveri taha seltsi esmakordselt külastanud Viljo ja laskis kõlada sellistel helidel, et kokkuvõttes tuli tal suisa kolm korda oma välkkontserti korrata, sest eri vanuses huvilised ei tahtnud tal kuidagi minna lasta. "Mulle väga meeldis - just nagu oleks Eestis olnud," kommenteeris Viljo hiljem oma esimest seltsiskäiku Queenslandis.   Järgmine kord kogunevad Brisbane'i eestlased isadepäeva tähistamise üritusel 2. septembril kl 13:30. Oodata on põnevaid etteasteid, õllemekkimist ning ägedamatel lipsuga kohaletulnutel on lootust auhinnale!   Raivo Rohtjärv: Balti ketist, vabariigi taasiseseisvumise mälestuseks Taasiseseisvumise aastapäeval meenutas juhatuse BES liige Raivo Rohtjärv isiklikke elamusi 9-aastase poisina Balti ketis ning Eesti vabariigile ärevatel aegadel. Järgnevalt on ära toodud väljavõtted Raivo kõnest. Kas mäletad oma esimest jaanipäeva? Kas mäletad esimest šašlõkki - võib-olla olid noor poiss ja vaatasid, kuidas isa lõket seadis? Või hoopis tüdruk, kes jälgis karikakardest pärga punuvat ema?   Mis teeb eestlasest eestlase? Mis annab meile selle tugeva soovi, tahte ja jonnakuse ajada Eesti rida? Jaanipäev meie suur püha! Loomulikult jõulud, pakkide avamine pere keskel kuuse ümber. Ahjus praksumas puud ning verivorsti- ja seapraadilõhna täis tuba? Mõtelgem nüüd oma eesti kodule, ning sellele, mis kodu eriliseks, hubaseks tegi. Sest öeldakse ju - kodu on seal, kus on süda. Natuke poeetiline algus, aga mulle on tunne jäänud, et sõnapaar "laulev revolutsioon" on nagu jõgi, mis kogu meie äsjamöödunud Eesti ajastust järjekindlalt ja peatumata läbi voolab. Täna tähistame taasiseseisvumisaja algust. Sellega seoses ei saa mööda minna Balti ketist. Praegust kirjatükki kirjutades ja isiklikke kogemusi mälus taastada püüdes on väga huvitav mõelda, et see sündmus on tähtis osa eesti ajaloost. See on midagi, mis meid kõiki kas otseselt või kaudselt puudatas, mõjutas. Vaadakem paarikümne aasta tagust ajastut tervikuna. See oli lootuse aeg, loomise aeg, tärkamisaeg, ühtsuse aeg. Lõputu repressiooni ja okupatsiooni lõpp, mis oli Eestit sajandeid kummitanud. Rootslased, taanlased, sakslased, venelased - kes kõik meid pole ohjes hoidnud! On see eestlane ikka üks huvitav ja omanäoline rahvus - ajaloo karmidest käikudest ja karastustest hoolimata just selline tugev, sitke, töökas ja tark. Sellisena näen ma eestlasi. Tagasi Balti keti juurde. Kas pole uskumatu, et kolm nii väikest riiki panid pead kokku ja organiseerid ürituse, kus osales ligi 2 miljonit inimest? Mõelgem vaid - sisuliselt terve Brisbane'i linna elanikud seisisid ühel ajal ühises reas ja hoidsid üksteisel kätest kinni! Müts maha, selline organiseeritus tähendab suurt tööd ja väga palju pealehakkamist. Inimeste vabaduse soov ja igatsus oli nii võimas, et selle saavutamiseks olid nad kõigeks valmis... Ma usun, et Jumal andis meile võimaluse, et seista ühtsena Eesti, Läti ja Leedu - oma vabaduse nimel! Vaba Baltikumi nimel! Et näidata Nõukogude Liidu valistusele, et 23. augustil 1939 juhtunu tuleb hukka mõista! Me saime võimaluse hukka mõista Molotovi-Ribbendropi pakt, mille tulemusel 15. juunil 1940 NSV Liidu Punaarmee okupeeris Leedu ning kaks päeva hiljem Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. Ning juba 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Üheainsa pakti tagajärjel jättis vägivald paljud me esivanemad ilma oma kodudest, eemaldas lähedastest ning sundis loovutama elu vangilaagrites. Esiisade ja -emade traagikat, pisaraid, surma oldi sügaval hinges kantud 50 aastat. Niisiis, väike Raivo tagasi 23. augustis, aastal 1989. Eestis tegutsevad Rahvarinne, Marju Lauristin, Heinz Valk; Indrek Toome on Ministrite Nõukogu esimees. Punakaru juhtiv Gorbatshov on nelja aasta eest välja kuulutanud Glasnosti ehk avalikustamispoliitika, mille tulemusena avaldati Molotovi-Ribbendropi pakt. Hiljem saab Glasnostist palju suupärasem sõnavabadus (freedom of speech) - nagu igas teiseski demokraatlikus riigis. Aasta eest on Nõukogude valitsus peatanud välisringhäälingu segamise, mis Eestile tähendab Dallast, Knight Riderit ja teisi läbi soome kanalite saabuma hakkavaid seninägematuid telesarju. Väike Raivo, kes suurest poliitikast veel palju ei jaga, käib ringi ja räägib käekellaga, eriti kui näeb Soomest toodud Datsunit. Sel konkreetsel suvepäeval on taevas ilusasti puhtaks pühitud ja siniselge. Noored ja vanad ärkavad vara, et jõuda oma kindlaksmääratud kohale Balti ketis. Isegi saarlased ja hiidlased osalevad. Kes tuleb kohale oma transpordiga, kes saabub asutuse või maakonnabussidega - logisevate Ikarustega. Inimesi muudkui tuleb, sülelapsi kussutavad pered kuni valgepäiste taatideni välja. Kui eelnevalt pole korraldajad olnud kindlad, et kui palju inimesi tuleb, siis tegelikkuses on kett nii mõneski paigas kahekordne. Iseseisvad kohalejõudjad istuvad ummikutes oma siniste mossede, kollaste zhigulide ja punaste sapakatega. Kuid ka nemad osalevad igal juhul - peagi moodustuvad ummikute lähistel individuaalsed ketid. Paralleelselt inimketiga luuakse Eestis ka raadioamatööridest "sidekett", mille ülesandeks on kindlustada raadioside 211,5 kilomeetri pikkuse keti trassil. 145 Mhz lainealal leviva FM sidega tegelevad 24 vaprat noormeest. Nii kuulevad kõik seisjad rahvuslikke laule, kõnesid, teadaanded. Ka ketis lauldakse palju, nii kooris kui üksi. 9-aastane Raivo jalutab koos ema Imbiga läbi tänavate ja vaikse metsa, et jõuda parkimisplatsile, kus ootav buss peaks nad oma kohale ketis viima. Isa Kalju on samal ajal Soomes põhjanaabrite ametiühingutelt eeskuju võtmas, et Eesti asju lääne moodi käima panna. Bussijuht nuriseb, et buss on katki - esimene käik ei lähe sisse. Seepeale teatab äsja sõidutunde võtnud ema, et kui esimene käik ei tööta siis pandagu aga teine - vaja sõitma hakata! Türi noortelaagris olevatele vendadele on isa sõnad peale lugenud, et ketti minnes kindlasti kummikud jalas oleksid. Juhuks, kui keegi peaks elektrit laskma! Poiss ei taju pinget emas ega saa veel kõigest hästi aru. Samal ajal on Eestis alles veel väga palju vene sõjaväge, kes on eestlaste suhtes vaenulikult meelestatud. Eesti inimene pole harjunud kapist välja tulema - ei tea ju, kuidas Venemaa reageerib. Balti kett on kohe väga suur julgustükk. Toona ehk ei mõistnud, aga nüüd tagantjärele saan hästi aru. Balti kett polnud mitte lihtsalt üks sündmus meie elust, mida paljud isiklikult kas lapse või täiskasvanuna juhtusid läbi elama - see on väga oluline aeg meie väiksele Eestile ja eesti rahvusele üle maailma kui tervikule. Ärme võitle mõõga ja kilbiga. Võidelgem armastuse, isamaalisuse ja kultuuriga.   Brisbane’i eestlaste taasiseseisvumisaastapäeva tähistamise üritus ülemöödunud pühapäeval kulges meeleolukalt. Oli nii isamaalisust kui kõnepidamist, kuid samas said kohaletulnud end üles soojendada kuuma hernesupi ja kohapeal valminud viineripirukatega. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eesti vabaduse aastapäeva tähistamisest Brisbane'is - supiga ja lõbusalt

AIRI ILISSON-CRUZ 20. augustil 2012

Brisbane’i eestlaste taasiseseisvumisaastapäeva tähistamise üritus ülemöödunud pühapäeval kulges meeleolukalt. Oli nii isamaalisust kui kõnepidamist, kuid samas said kohaletulnud end üles soojendada kuuma hernesupi ja kohapeal valminud viineripirukatega.

Eesti vabaduse aastapäeva tähistamisest Brisbane'is - supiga ja lõbusalt
Taasiseseisvumise aastapäeval meenutas juhatuse BES liige Raivo Rohtjärv isiklikke elamusi 9-aastase poisina Balti ketis ning Eesti vabariigile ärevatel aegadel. Foto: Kati Virtaal

"Armastus käib ju ikka kõhu kaudu," muigasid eesti tüdrukud Liisa ja Merli, samal ajal kui ise muudkui usinalt järjest uusi pirukaid ahju lükkasid. Sama tuli ilmselt tunnistada Brisbane Eesti Seltsi juhatuse liikmel Gisela Possinil, kelle valmistatud hernesupp kadus lausa potist suisa erakordse kiirusega.

 

Eesti vabariigi taasiseseisvumisaastapäeva oli tähistama tulnud kohe väga palju eestlasi ja nende sõpru. Maja oli rahvast täis. Muuhulgas tegutses lastenurk, kus pisikesed võisid eesti lippe sini-must-valgeks ning eesti tähtpäevade teemalisi joonistusi värviliseks võõbata.

 

Üritusest oli osa võtmas ka mõned lätlased (tegutseb eestlaste selts ju Läti Majas, mistõttu vennasrahvaste kutsumine oli iseenesestmõistetav samm). Lätlaste aukonsul Juris Meija jäi igatahes eestlaste üritusega igati rahule ja pani ette teinekordki midagi koos korraldada.

 

Arturo Santana Lancóni klaverimängu saatel lauldi ühiselt ära Tõnis Mägi "Palve". Kirsina tordil hüppas ürituse lõpul klaveri taha seltsi esmakordselt külastanud Viljo ja laskis kõlada sellistel helidel, et kokkuvõttes tuli tal suisa kolm korda oma välkkontserti korrata, sest eri vanuses huvilised ei tahtnud tal kuidagi minna lasta. "Mulle väga meeldis - just nagu oleks Eestis olnud," kommenteeris Viljo hiljem oma esimest seltsiskäiku Queenslandis.

 

Järgmine kord kogunevad Brisbane'i eestlased isadepäeva tähistamise üritusel 2. septembril kl 13:30. Oodata on põnevaid etteasteid, õllemekkimist ning ägedamatel lipsuga kohaletulnutel on lootust auhinnale!

 

Raivo Rohtjärv: Balti ketist, vabariigi taasiseseisvumise mälestuseks

Taasiseseisvumise aastapäeval meenutas juhatuse BES liige Raivo Rohtjärv isiklikke elamusi 9-aastase poisina Balti ketis ning Eesti vabariigile ärevatel aegadel. Järgnevalt on ära toodud väljavõtted Raivo kõnest.

Kas mäletad oma esimest jaanipäeva? Kas mäletad esimest šašlõkki - võib-olla olid noor poiss ja vaatasid, kuidas isa lõket seadis? Või hoopis tüdruk, kes jälgis karikakardest pärga punuvat ema?

 

Mis teeb eestlasest eestlase? Mis annab meile selle tugeva soovi, tahte ja jonnakuse ajada Eesti rida? Jaanipäev meie suur püha! Loomulikult jõulud, pakkide avamine pere keskel kuuse ümber. Ahjus praksumas puud ning verivorsti- ja seapraadilõhna täis tuba? Mõtelgem nüüd oma eesti kodule, ning sellele, mis kodu eriliseks, hubaseks tegi. Sest öeldakse ju - kodu on seal, kus on süda.

Natuke poeetiline algus, aga mulle on tunne jäänud, et sõnapaar "laulev revolutsioon" on nagu jõgi, mis kogu meie äsjamöödunud Eesti ajastust järjekindlalt ja peatumata läbi voolab.

Täna tähistame taasiseseisvumisaja algust. Sellega seoses ei saa mööda minna Balti ketist.

Praegust kirjatükki kirjutades ja isiklikke kogemusi mälus taastada püüdes on väga huvitav mõelda, et see sündmus on tähtis osa eesti ajaloost. See on midagi, mis meid kõiki kas otseselt või kaudselt puudatas, mõjutas.

Vaadakem paarikümne aasta tagust ajastut tervikuna. See oli lootuse aeg, loomise aeg, tärkamisaeg, ühtsuse aeg. Lõputu repressiooni ja okupatsiooni lõpp, mis oli Eestit sajandeid kummitanud. Rootslased, taanlased, sakslased, venelased - kes kõik meid pole ohjes hoidnud! On see eestlane ikka üks huvitav ja omanäoline rahvus - ajaloo karmidest käikudest ja karastustest hoolimata just selline tugev, sitke, töökas ja tark.

Sellisena näen ma eestlasi.

Tagasi Balti keti juurde. Kas pole uskumatu, et kolm nii väikest riiki panid pead kokku ja organiseerid ürituse, kus osales ligi 2 miljonit inimest? Mõelgem vaid - sisuliselt terve Brisbane'i linna elanikud seisisid ühel ajal ühises reas ja hoidsid üksteisel kätest kinni! Müts maha, selline organiseeritus tähendab suurt tööd ja väga palju pealehakkamist. Inimeste vabaduse soov ja igatsus oli nii võimas, et selle saavutamiseks olid nad kõigeks valmis...

Ma usun, et Jumal andis meile võimaluse, et seista ühtsena Eesti, Läti ja Leedu - oma vabaduse nimel! Vaba Baltikumi nimel! Et näidata Nõukogude Liidu valistusele, et 23. augustil 1939 juhtunu tuleb hukka mõista!

Me saime võimaluse hukka mõista Molotovi-Ribbendropi pakt, mille tulemusel 15. juunil 1940 NSV Liidu Punaarmee okupeeris Leedu ning kaks päeva hiljem Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. Ning juba 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti.

Üheainsa pakti tagajärjel jättis vägivald paljud me esivanemad ilma oma kodudest, eemaldas lähedastest ning sundis loovutama elu vangilaagrites. Esiisade ja -emade traagikat, pisaraid, surma oldi sügaval hinges kantud 50 aastat.

Niisiis, väike Raivo tagasi 23. augustis, aastal 1989.

Eestis tegutsevad Rahvarinne, Marju Lauristin, Heinz Valk; Indrek Toome on Ministrite Nõukogu esimees. Punakaru juhtiv Gorbatshov on nelja aasta eest välja kuulutanud Glasnosti ehk avalikustamispoliitika, mille tulemusena avaldati Molotovi-Ribbendropi pakt. Hiljem saab Glasnostist palju suupärasem sõnavabadus (freedom of speech) - nagu igas teiseski demokraatlikus riigis.

Aasta eest on Nõukogude valitsus peatanud välisringhäälingu segamise, mis Eestile tähendab Dallast, Knight Riderit ja teisi läbi soome kanalite saabuma hakkavaid seninägematuid telesarju. Väike Raivo, kes suurest poliitikast veel palju ei jaga, käib ringi ja räägib käekellaga, eriti kui näeb Soomest toodud Datsunit.

Sel konkreetsel suvepäeval on taevas ilusasti puhtaks pühitud ja siniselge. Noored ja vanad ärkavad vara, et jõuda oma kindlaksmääratud kohale Balti ketis. Isegi saarlased ja hiidlased osalevad. Kes tuleb kohale oma transpordiga, kes saabub asutuse või maakonnabussidega - logisevate Ikarustega. Inimesi muudkui tuleb, sülelapsi kussutavad pered kuni valgepäiste taatideni välja.

Kui eelnevalt pole korraldajad olnud kindlad, et kui palju inimesi tuleb, siis tegelikkuses on kett nii mõneski paigas kahekordne. Iseseisvad kohalejõudjad istuvad ummikutes oma siniste mossede, kollaste zhigulide ja punaste sapakatega. Kuid ka nemad osalevad igal juhul - peagi moodustuvad ummikute lähistel individuaalsed ketid.

Paralleelselt inimketiga luuakse Eestis ka raadioamatööridest "sidekett", mille ülesandeks on kindlustada raadioside 211,5 kilomeetri pikkuse keti trassil. 145 Mhz lainealal leviva FM sidega tegelevad 24 vaprat noormeest. Nii kuulevad kõik seisjad rahvuslikke laule, kõnesid, teadaanded. Ka ketis lauldakse palju, nii kooris kui üksi.

9-aastane Raivo jalutab koos ema Imbiga läbi tänavate ja vaikse metsa, et jõuda parkimisplatsile, kus ootav buss peaks nad oma kohale ketis viima. Isa Kalju on samal ajal Soomes põhjanaabrite ametiühingutelt eeskuju võtmas, et Eesti asju lääne moodi käima panna.

Bussijuht nuriseb, et buss on katki - esimene käik ei lähe sisse. Seepeale teatab äsja sõidutunde võtnud ema, et kui esimene käik ei tööta siis pandagu aga teine - vaja sõitma hakata! Türi noortelaagris olevatele vendadele on isa sõnad peale lugenud, et ketti minnes kindlasti kummikud jalas oleksid. Juhuks, kui keegi peaks elektrit laskma!

Poiss ei taju pinget emas ega saa veel kõigest hästi aru. Samal ajal on Eestis alles veel väga palju vene sõjaväge, kes on eestlaste suhtes vaenulikult meelestatud. Eesti inimene pole harjunud kapist välja tulema - ei tea ju, kuidas Venemaa reageerib. Balti kett on kohe väga suur julgustükk.

Toona ehk ei mõistnud, aga nüüd tagantjärele saan hästi aru. Balti kett polnud mitte lihtsalt üks sündmus meie elust, mida paljud isiklikult kas lapse või täiskasvanuna juhtusid läbi elama - see on väga oluline aeg meie väiksele Eestile ja eesti rahvusele üle maailma kui tervikule.

Ärme võitle mõõga ja kilbiga. Võidelgem armastuse, isamaalisuse ja kultuuriga.

 

Eesti vabaduse aastapäeva tähistamisest Brisbane'is - supiga ja lõbusalt Brisbane’i eestlaste taasiseseisvumisaastapäeva tähistamise üritus ülemöödunud pühapäeval kulges meeleolukalt. Oli nii isamaalisust kui kõnepidamist, kuid samas said kohaletulnud end üles soojendada kuuma hernesupi ja kohapeal valminud viineripirukatega.
Eesti vabaduse aastapäeva tähistamisest Brisbane'is - supiga ja lõbusalt
Pole palju aega möödunud, kui suurema veebilehe valmistamine odavalt kohta kirjutatud. Teadlikult võttes on veebilehtede tegemine kvaliteetselt ja see ei ole juhuslik aga ka kiire kodulehe tegemine firmadele http://www.aara.ee/Veebilehek_valmistamine reaalselt kasutatav asjalik veebilehtede arendamine kvaliteetselt uudse lahendusega tarkvaraliselt nutikas, netilehtede tegemine kvaliteetselt ka hea vastupidavusega.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: