Peter Maasepp: "Sõrve laagrit ootab ees uus 50 aastat!"

Järgmine austraalia ja eesti lapsi ühendav Sõrve Laager kauni Macquarie järve ääres New South Wales'is saab olema eriline. 18 aastat laagrit juhtinud Peter Maasepp on otsustanud aktiivse juhi kohalt taanduda laagri vanema nõuandvale positsioonile.

Peter Maasepp.Intervjuus Meie Kodule kirjeldab Peter, kuidas Sõrve Laager kavatseb muutuda ja areneda. Ta kutsub laagris osalema kõiki eesti lapsi ja laste järeltulijaid üle Austraalia. "Pole vahet, kas laps räägib head eesti keelt või üldse mitte - vahvad eesti päritolu sõbrad saab ta kogu eluks igal juhul."   Kui palju lapsi teil tavaliselt laagris osaleb? Meie laager on mõeldud nullist kuni 18-aastastele noortele. Viimastel aastatel on laste arv paraku üha vähenenud. Kaheksa aastat tagasi osales laagris üle saja lapse. Nüüd on meil keeruline isegi 90 last kokku saada. Kokku on laagris tavaliselt 150-160 inimese ümber, nii et ülejäänud inimesed on täiskasvanud. Kümne aasta eest oli meil laagris vahel isegi 250 inimest. Sel ajal tegime kõvasti reklaami ja kampaaniat, kirjutasime inimestele ja helistasime igale eraldi - väga palju tuli rahvast kokku. Nüüd on juhtumas see, et paljud lapsed on üles kasvanud ja saanud 20-30 aastaseks, kuid tahavad ikka laagris edasi käia. Samas on laager eeskätt mõeldud noortele. Me peame keskenduma noortele, kuigi ka täiskasvanud võivad osaleda ning oma lapsed kaasa võtta. Seda nad teevadki - meil käiakse sageli põlvkondade kaupa. Vanaemad ja isad on laagris käinud, nüüd tulevad nende lapsed ja lapselapsed. Laager on toiminud nii juba nii üle 58 aasta ning mullu täitus praegusest laagripaigal 51 aastat. Poolsada aastat eesti laagrit Austraalias - kas pole korralik saavutus?! Meie suurim probleem on üha vähenev väikelaste arv. Niisiis kutsume laagrisse kõiki, kel on huvi oma lapsi saata laagrisse. Ühelt poolt on oodatud eestlaste järeltulijate lapsed, kel on huvi oma päritolu vastu, ning teisalt värskelt Eestist tulijad ja nende lapsed.   Kuivõrd laagris tegelikult eesti keelt räägitakse? Varasematel aegadel rääkisime eesti keelt palju. Nüüd püüame lastele eelkõige teadvustada, kust nad pärit on, kuna paljud neist kodus enam eesti keelt ei räägi. Samas on viimastel aastatel hakanud järjest rohkem osalema ka eesti keelt kõnelevad lapsed. See on kogu seltskonnale väga kasulik - teised õpivad oskajatelt sõnu ja väljendeid. Uued tulijad toovad kaasa uusi sõnu Eestist, mille kohta vanemal põlvkonnal, nagu mul endalgi, teadmised puuduvad. Nii et mida rohkem osaleb eesti keele oskajaid, seda parem. See aitab teistelgi paremini eesti kultuuri mõista. Samamoodi õpetame lastele nende päritolu läbi eesti muusika, laulmise ja tantsimise ning eesti mõjutustega käsitöö. Seega osaliselt tegeleme laagris kultuuri ja pärandiga ning teine pool on puhkuselaager, nagu lastelaagrid ikka. Hoiame lapsi füüsiliselt aktiivsetena, mängime eesti sportmänge, näiteks nagu rahvastepalli, samuti teeme teisi sporte nagu võrkpalli, käime ujumas. Meil on mäng nimega Halli Hundi Jooks, mis on sisuliselt orienteerumine läbi metsa ja laagri ning teatepunktide leidmine. Oleme skaudid. Laagri märksõnad, nagu näiteks "Lipuheiskamine" on kõik eesti keeles. Nii et lapsed teavad märksõnu ja kasutavad neid.   Kui pikalt ise oled Sõrvega seotud? Esmakordselt tõid mu vanemad mind laagrisse aastal 1962, mil olin 8-aastane. Sealt edasi osalesin laagris pidevalt, kui välja arvata mõned aastad, mil mu oma lapsed olid alles väga väikesed. Täisealiselt jätkasin laagris liidrina (ehk n-ö keskastme juhina - autor) ning 1994 aastal sai minust camp leader (laagri juht). Seda olen olnud kuni tänapäevani. Sõrve on mu elukestev kirg.   Miks on Sõrve Sinu jaoks nii eriline? Jaa, see on kohe väga eriline! Samamoodi on laager eriline enamikule inimestest, kes seal on käinud. Esiteks kultuuriprogramm, teiseks sõpruskond. Inimesed, kes sinna satuvad, on pärit eri osariikidest. Kuid sõprus ei tunne vahemaad. Ma olen Adelaide'is ära olnud viimased 17 aastat, kuid mul on seal endiselt palju Sõrve-sõpru. Naudin väga, et saan aastas korra tulla Sõrvele, näha, kuidas laager tegutseb, ja kohata häid tuttavaid. Teiseks on alati nii vahva jälgida väikeseid lapsi, nii 5-6 aastasi, kes nad esmakordselt Sõrve laagrist osa võtavad. Iga aastaga kasvavad nad üha suuremaks, liikudes vastavalt vanusele C-grupist B-gruppi ja siis A-gruppi. Mõni aeg hiljem tulevad nad tagasi - et vaata, siin on teile üks uus laps, meie saime lapse! Ongi uus generatsioon sündinud... Laagrijuhi töös näen seda sageli. Igal aastal üritan käia laste rahvatantsutunde vaatamas. Nii tore on näha, kuidas laste silmad säravad õhinast! Isegi poisid, kes algul tantsimisele veidi üleolevalt vaatavad, hüppavad peagi rõõmuga kaasa.   Nii et suhtled ka ise siiani nende inimestega, kellega koos lapsena laagrisse sattusid? Jaa, paljudest neist said liidrid ja nad võtavad kaasa oma lapsed. Vahva on see, et kuigi Sõrvel käiakse vaid kord aastas, hoiab teatud seltskond kogu aasta vältel ühendust. Viimastel aastatel on see tänu emailidele ja internetile muutunud palju lihtsamaks. Iga üritust järel lööb Facebookis Sõrve Summer Camp kihama - kõik muudkui postitavad oma muljeid ja laevad pilte üles. Viimane trend tundub olevat laadida üles 35 aasta taguseid pilte. Üks lisab pildi ja teised meenutavad, et kas mäletad seda ja teist. Meenuvad ka need, kellega pikalt pole kontaktis oldud. Nendega võetakse ühendust ja ka nemad kaasatakse ringi.   Oled nüüd esmakordselt laagri vanem, mitte enam laagri juht. Mida see täpsemalt tähendab? Laagri vanema roll oli meil tegelikult olemas mitu aastat tagasi. Mõneks ajaks me katkestasime selle, sest meil oli olemas laagri juht ja piisavalt liidreid, kes kõige eest hoolt kandsid. Ma olen olnud laagri juht viimased 17-18 aastat ja ma leian, et asjad peaksid liikuma edasi. Käes on aeg, et mõni noorem inimene saaks laagri juhina käe soojaks - muidu läheb põlvkondade vahe liiga suureks. Samas ei kavatse me uut juhti ka otse tundmatusse vette visata. Laagri vanema ehk minu ülesandeks saab tagada nii laagrile kui uuele juhile võimalikult pehme üleminek. Niisiis on laagri vanem mõneti nagu laagri juhi mentor. Pika ametiaja tõttu on mul mitmekülgne kogemus, kuidas üht või teist olukorda käsitleda. Teiseks tundus hästi töötavat mudel, kus laagri vanema positsioonis asub vanem inimene, kellega lapsed saavad suhelda. Tavaliselt on laagri liidrid küllalt noored, alla 35-aastased. Laagri juht võiks mu hinnangul olla üle 35-aastane ning laagri vanem kõige eakam.   Niisiis on laagri juht nagu tegevjuht ja laagri vanemal on nõukogu esimehe roll. Nii see on. Kui laagri juht annab märku: "Lapsed, nüüd me hakkame sööma!", siis vanem kinnitab: "Jah, nüüd sööme!" Natuke meenutab see ehk sõjaväe stiili, aga me oleme sama hierarhiat kasutanud palju aastaid ja see tundub töötavat. Laagri juht juhib kõiki liidreid, jagab neile ülesandeid ja teeb kindlaks, et laagris on piisaval hulgal liidreid, kes katavad turvalisuse ja muud nõuded. Moodsal ajal on turvalisus üks väga oluline teema ning me peame tagama selle jätkumise. Näiteks oli meil varasematel aegadel laagris kohapeal arstiga esmaabipunkt. Kui lapsed end vigastasid, siis said nad otse arstilt abi. Tänapäeval on meil vaid esmaabikastid. Kui keegi saab haiget, siis peame esiteks kindlaks tegema, et laps saab õige esmaabi, ning teiseks ta haiglasse transportima. Niisiis on laagri juhi ülesanne kindlustada, et kõik on turvaline ning laps ei kuku metsas kõrgelt oksalt alla. Loomulikult ongi meil kõik väga turvaline - kõik töötajad on saanud väljaõppe ning meil on instruktorid, kellele helistada, kui tekib küsimusi. Meil on aastas 4-5 kohtumist, mille käigus teeme kindlaks, et kõik tegevusprogrammid on korraldatud turvaliselt ja et meil jätkub piisavalt inimesi. Nii et järgmiseks laagriks hakkate valmistuma kohe eelmise laagri järel. Tavaliselt teevad liidrid kuu pärast laagrit kokkuvõtte, et mis läks hästi ja mida parandada ning täiustada. Juunis-juulis alustame uute liidrite organiseerimisega ning uurime, kes on valmis jälle appi tulema.   Mis saab, kui ei leita uut laagri juhti? Plaan B oleks, et jätkan senises ametis. Kuid meie tõsiseks sooviks on edasi liikuda ja leida laagrile uus juht, et järgmine generatsioon saaks kohalt startida. Sõrvet ootab ees järgmine 50 aastat ning meil on vaja leida kedagi, kes praeguse töö üle võtab ja seda edasi arendab. See ei pea olema üks inimene - meil võib vabalt olla igal aastal erinev laagri juht. Üldiselt on nii, et iga laagri järel astungi ma ametist tagasi, kuni laagri nõukogu mind uuesti juhiks kinnitab - sealt edasi olen hakanud omakorda liidreid otsima. Tänavu mind juhiks ei kinnitata, vaid me alustame uue juhi otsimisest.   Nii et kutsute üles huvilisi kandideerima? Ojaa, selleks on meil spetsiaalne protseduur, mis on saadaval Sõrve veebiküljel (www.sorve.org.au). Otsime laagri juhti, abijuhti ja liidreid. Ka liidrite rollides on eri aastatel erinevad inimesed, sest osad ülesanded on väga intensiivsed ja aeganõudvad - nagu näiteks tegevuste koordinaator. Teised rollid tähendavad samuti täiskohaga tööd, kuid võimaldavad ka lastega aega veeta. Näiteks spordikoordinaator. Tegevusi on meil palju ja kõige eest tuleb korralikult hoolitseda. Meil on ka kindlustus ning see tähendab mitmete nõuete täitmist. Ajad on tõesti muutunud - 15 aastat ei pidanud me paberimajanduse pärast üldse muretsema. Sest seda praktiliselt polnudki, kui üks paber välja arvata.   Mida lõpetuseks soovite öelda? Me kutsume kõiki eestlasi üle Austraalia meie laagris osalema. Tulla võib ka ainult mõneks päevaks, ei pea otsast lõpuni kaasa tegema. Eesti laste laager on jaanuaris koolivaheajal - ehk et see on väga hea võimalus laste aega sisustada. Laagris tekkivad uued sõprussuhted jäävad kogu eluks. Samal ajal, kui lapsed leiavad uusi sõpru, teevad seda ka nende emad-isad. See teema pole uus, et värskemad Eestist saabujad on ehk veidi arglikud. Aga üritused nagu Sõrve, skaudid ja rahvatants - seda naudivad alati kõik osalejad. Ka lapsevanematele on meil eraldi programm, nad saavad kanuuga sõita ja eri tegevustes kaasa lüüa.   Järgmine austraalia ja eesti lapsi ühendav Sõrve Laager kauni Macquarie järve ääres New South Wales'is saab olema eriline. 18 aastat laagrit juhtinud Peter Maasepp on otsustanud aktiivse juhi kohalt taanduda laagri vanema nõuandvale positsioonile. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Peter Maasepp: "Sõrve laagrit ootab ees uus 50 aastat!"

AIRI ILISSON-CRUZ 26. juulil 2012

Järgmine austraalia ja eesti lapsi ühendav Sõrve Laager kauni Macquarie järve ääres New South Wales'is saab olema eriline. 18 aastat laagrit juhtinud Peter Maasepp on otsustanud aktiivse juhi kohalt taanduda laagri vanema nõuandvale positsioonile.

Peter Maasepp:
Peter Maasepp.

Intervjuus Meie Kodule kirjeldab Peter, kuidas Sõrve Laager kavatseb muutuda ja areneda. Ta kutsub laagris osalema kõiki eesti lapsi ja laste järeltulijaid üle Austraalia. "Pole vahet, kas laps räägib head eesti keelt või üldse mitte - vahvad eesti päritolu sõbrad saab ta kogu eluks igal juhul."

 

Kui palju lapsi teil tavaliselt laagris osaleb?

Meie laager on mõeldud nullist kuni 18-aastastele noortele. Viimastel aastatel on laste arv paraku üha vähenenud. Kaheksa aastat tagasi osales laagris üle saja lapse. Nüüd on meil keeruline isegi 90 last kokku saada. Kokku on laagris tavaliselt 150-160 inimese ümber, nii et ülejäänud inimesed on täiskasvanud.

Kümne aasta eest oli meil laagris vahel isegi 250 inimest. Sel ajal tegime kõvasti reklaami ja kampaaniat, kirjutasime inimestele ja helistasime igale eraldi - väga palju tuli rahvast kokku. Nüüd on juhtumas see, et paljud lapsed on üles kasvanud ja saanud 20-30 aastaseks, kuid tahavad ikka laagris edasi käia.

Samas on laager eeskätt mõeldud noortele. Me peame keskenduma noortele, kuigi ka täiskasvanud võivad osaleda ning oma lapsed kaasa võtta. Seda nad teevadki - meil käiakse sageli põlvkondade kaupa. Vanaemad ja isad on laagris käinud, nüüd tulevad nende lapsed ja lapselapsed. Laager on toiminud nii juba nii üle 58 aasta ning mullu täitus praegusest laagripaigal 51 aastat. Poolsada aastat eesti laagrit Austraalias - kas pole korralik saavutus?!

Meie suurim probleem on üha vähenev väikelaste arv. Niisiis kutsume laagrisse kõiki, kel on huvi oma lapsi saata laagrisse. Ühelt poolt on oodatud eestlaste järeltulijate lapsed, kel on huvi oma päritolu vastu, ning teisalt värskelt Eestist tulijad ja nende lapsed.

 

Kuivõrd laagris tegelikult eesti keelt räägitakse?

Varasematel aegadel rääkisime eesti keelt palju. Nüüd püüame lastele eelkõige teadvustada, kust nad pärit on, kuna paljud neist kodus enam eesti keelt ei räägi. Samas on viimastel aastatel hakanud järjest rohkem osalema ka eesti keelt kõnelevad lapsed. See on kogu seltskonnale väga kasulik - teised õpivad oskajatelt sõnu ja väljendeid. Uued tulijad toovad kaasa uusi sõnu Eestist, mille kohta vanemal põlvkonnal, nagu mul endalgi, teadmised puuduvad.

Nii et mida rohkem osaleb eesti keele oskajaid, seda parem. See aitab teistelgi paremini eesti kultuuri mõista. Samamoodi õpetame lastele nende päritolu läbi eesti muusika, laulmise ja tantsimise ning eesti mõjutustega käsitöö. Seega osaliselt tegeleme laagris kultuuri ja pärandiga ning teine pool on puhkuselaager, nagu lastelaagrid ikka. Hoiame lapsi füüsiliselt aktiivsetena, mängime eesti sportmänge, näiteks nagu rahvastepalli, samuti teeme teisi sporte nagu võrkpalli, käime ujumas. Meil on mäng nimega Halli Hundi Jooks, mis on sisuliselt orienteerumine läbi metsa ja laagri ning teatepunktide leidmine. Oleme skaudid.

Laagri märksõnad, nagu näiteks "Lipuheiskamine" on kõik eesti keeles. Nii et lapsed teavad märksõnu ja kasutavad neid.

 

Kui pikalt ise oled Sõrvega seotud?

Esmakordselt tõid mu vanemad mind laagrisse aastal 1962, mil olin 8-aastane. Sealt edasi osalesin laagris pidevalt, kui välja arvata mõned aastad, mil mu oma lapsed olid alles väga väikesed. Täisealiselt jätkasin laagris liidrina (ehk n-ö keskastme juhina - autor) ning 1994 aastal sai minust camp leader (laagri juht). Seda olen olnud kuni tänapäevani. Sõrve on mu elukestev kirg.

 

Miks on Sõrve Sinu jaoks nii eriline?

Jaa, see on kohe väga eriline! Samamoodi on laager eriline enamikule inimestest, kes seal on käinud. Esiteks kultuuriprogramm, teiseks sõpruskond. Inimesed, kes sinna satuvad, on pärit eri osariikidest. Kuid sõprus ei tunne vahemaad. Ma olen Adelaide'is ära olnud viimased 17 aastat, kuid mul on seal endiselt palju Sõrve-sõpru.

Naudin väga, et saan aastas korra tulla Sõrvele, näha, kuidas laager tegutseb, ja kohata häid tuttavaid. Teiseks on alati nii vahva jälgida väikeseid lapsi, nii 5-6 aastasi, kes nad esmakordselt Sõrve laagrist osa võtavad. Iga aastaga kasvavad nad üha suuremaks, liikudes vastavalt vanusele C-grupist B-gruppi ja siis A-gruppi. Mõni aeg hiljem tulevad nad tagasi - et vaata, siin on teile üks uus laps, meie saime lapse! Ongi uus generatsioon sündinud... Laagrijuhi töös näen seda sageli.

Igal aastal üritan käia laste rahvatantsutunde vaatamas. Nii tore on näha, kuidas laste silmad säravad õhinast! Isegi poisid, kes algul tantsimisele veidi üleolevalt vaatavad, hüppavad peagi rõõmuga kaasa.

 

Nii et suhtled ka ise siiani nende inimestega, kellega koos lapsena laagrisse sattusid?

Jaa, paljudest neist said liidrid ja nad võtavad kaasa oma lapsed. Vahva on see, et kuigi Sõrvel käiakse vaid kord aastas, hoiab teatud seltskond kogu aasta vältel ühendust. Viimastel aastatel on see tänu emailidele ja internetile muutunud palju lihtsamaks. Iga üritust järel lööb Facebookis Sõrve Summer Camp kihama - kõik muudkui postitavad oma muljeid ja laevad pilte üles.

Viimane trend tundub olevat laadida üles 35 aasta taguseid pilte. Üks lisab pildi ja teised meenutavad, et kas mäletad seda ja teist. Meenuvad ka need, kellega pikalt pole kontaktis oldud. Nendega võetakse ühendust ja ka nemad kaasatakse ringi.

 

Oled nüüd esmakordselt laagri vanem, mitte enam laagri juht. Mida see täpsemalt tähendab?

Laagri vanema roll oli meil tegelikult olemas mitu aastat tagasi. Mõneks ajaks me katkestasime selle, sest meil oli olemas laagri juht ja piisavalt liidreid, kes kõige eest hoolt kandsid. Ma olen olnud laagri juht viimased 17-18 aastat ja ma leian, et asjad peaksid liikuma edasi. Käes on aeg, et mõni noorem inimene saaks laagri juhina käe soojaks - muidu läheb põlvkondade vahe liiga suureks.

Samas ei kavatse me uut juhti ka otse tundmatusse vette visata. Laagri vanema ehk minu ülesandeks saab tagada nii laagrile kui uuele juhile võimalikult pehme üleminek. Niisiis on laagri vanem mõneti nagu laagri juhi mentor. Pika ametiaja tõttu on mul mitmekülgne kogemus, kuidas üht või teist olukorda käsitleda.

Teiseks tundus hästi töötavat mudel, kus laagri vanema positsioonis asub vanem inimene, kellega lapsed saavad suhelda. Tavaliselt on laagri liidrid küllalt noored, alla 35-aastased. Laagri juht võiks mu hinnangul olla üle 35-aastane ning laagri vanem kõige eakam.

 

Niisiis on laagri juht nagu tegevjuht ja laagri vanemal on nõukogu esimehe roll.

Nii see on. Kui laagri juht annab märku: "Lapsed, nüüd me hakkame sööma!", siis vanem kinnitab: "Jah, nüüd sööme!"

Natuke meenutab see ehk sõjaväe stiili, aga me oleme sama hierarhiat kasutanud palju aastaid ja see tundub töötavat. Laagri juht juhib kõiki liidreid, jagab neile ülesandeid ja teeb kindlaks, et laagris on piisaval hulgal liidreid, kes katavad turvalisuse ja muud nõuded.

Moodsal ajal on turvalisus üks väga oluline teema ning me peame tagama selle jätkumise. Näiteks oli meil varasematel aegadel laagris kohapeal arstiga esmaabipunkt. Kui lapsed end vigastasid, siis said nad otse arstilt abi. Tänapäeval on meil vaid esmaabikastid. Kui keegi saab haiget, siis peame esiteks kindlaks tegema, et laps saab õige esmaabi, ning teiseks ta haiglasse transportima.

Niisiis on laagri juhi ülesanne kindlustada, et kõik on turvaline ning laps ei kuku metsas kõrgelt oksalt alla. Loomulikult ongi meil kõik väga turvaline - kõik töötajad on saanud väljaõppe ning meil on instruktorid, kellele helistada, kui tekib küsimusi.

Meil on aastas 4-5 kohtumist, mille käigus teeme kindlaks, et kõik tegevusprogrammid on korraldatud turvaliselt ja et meil jätkub piisavalt inimesi.

Nii et järgmiseks laagriks hakkate valmistuma kohe eelmise laagri järel.

Tavaliselt teevad liidrid kuu pärast laagrit kokkuvõtte, et mis läks hästi ja mida parandada ning täiustada. Juunis-juulis alustame uute liidrite organiseerimisega ning uurime, kes on valmis jälle appi tulema.

 

Mis saab, kui ei leita uut laagri juhti?

Plaan B oleks, et jätkan senises ametis. Kuid meie tõsiseks sooviks on edasi liikuda ja leida laagrile uus juht, et järgmine generatsioon saaks kohalt startida. Sõrvet ootab ees järgmine 50 aastat ning meil on vaja leida kedagi, kes praeguse töö üle võtab ja seda edasi arendab. See ei pea olema üks inimene - meil võib vabalt olla igal aastal erinev laagri juht.

Üldiselt on nii, et iga laagri järel astungi ma ametist tagasi, kuni laagri nõukogu mind uuesti juhiks kinnitab - sealt edasi olen hakanud omakorda liidreid otsima. Tänavu mind juhiks ei kinnitata, vaid me alustame uue juhi otsimisest.

 

Nii et kutsute üles huvilisi kandideerima?

Ojaa, selleks on meil spetsiaalne protseduur, mis on saadaval Sõrve veebiküljel (www.sorve.org.au). Otsime laagri juhti, abijuhti ja liidreid. Ka liidrite rollides on eri aastatel erinevad inimesed, sest osad ülesanded on väga intensiivsed ja aeganõudvad - nagu näiteks tegevuste koordinaator. Teised rollid tähendavad samuti täiskohaga tööd, kuid võimaldavad ka lastega aega veeta. Näiteks spordikoordinaator. Tegevusi on meil palju ja kõige eest tuleb korralikult hoolitseda. Meil on ka kindlustus ning see tähendab mitmete nõuete täitmist. Ajad on tõesti muutunud - 15 aastat ei pidanud me paberimajanduse pärast üldse muretsema. Sest seda praktiliselt polnudki, kui üks paber välja arvata.

 

Mida lõpetuseks soovite öelda?

Me kutsume kõiki eestlasi üle Austraalia meie laagris osalema. Tulla võib ka ainult mõneks päevaks, ei pea otsast lõpuni kaasa tegema. Eesti laste laager on jaanuaris koolivaheajal - ehk et see on väga hea võimalus laste aega sisustada. Laagris tekkivad uued sõprussuhted jäävad kogu eluks. Samal ajal, kui lapsed leiavad uusi sõpru, teevad seda ka nende emad-isad.

See teema pole uus, et värskemad Eestist saabujad on ehk veidi arglikud. Aga üritused nagu Sõrve, skaudid ja rahvatants - seda naudivad alati kõik osalejad. Ka lapsevanematele on meil eraldi programm, nad saavad kanuuga sõita ja eri tegevustes kaasa lüüa.

 

Peter Maasepp: "Sõrve laagrit ootab ees uus 50 aastat!" Järgmine austraalia ja eesti lapsi ühendav Sõrve Laager kauni Macquarie järve ääres New South Wales'is saab olema eriline. 18 aastat laagrit juhtinud Peter Maasepp on otsustanud aktiivse juhi kohalt taanduda laagri vanema nõuandvale positsioonile.
Peter Maasepp:
Kui soovid laabuvat suurema kodulehtede valmistamine viimistletult mille puhul saaks kvaliteeti hinnata. Aga seda ma tean küll lihtsustatud veebilehe valmistamine kiiresti kohta ma ei oskagi arvata ning artiklite veebilehtede valmistamine kvaliteetselt www.aara.ee leidlikult lahendatud veebilehe koostamine tehniliselt mille poolest vaid paari nädalaga toodete kodulehtede arendamine optimeeritult asjatundjaid kaasates.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: