Aasta pikimate ööde peod ja tähistamised toimunud ka Melbourne'is

Kuna meie maapalli poolele ei ole looduse poolt hetkel pikimat päevapikkust antud, siis pidasime jaani kahel päeval.

Eesti väike aga vahva grupp külalisteks läti jaanitulel Kilmore’is. Laupäevaks pakkusime oma rahvale välja, et tellime bussi ja võtame kõiki metsa jaanitulele kaasa. Sel aastal sai aga tule juurde sõidetud mitmete autodega – bussi tarvis jäi huviliste arv väikeseks, aga eks jaan tuleb ju uuesti jälle! Eesti autod kogunesid niidule Kilmore'i lähedal, et koos uhkesti läti jaanitulele siseneda - akordion välja tuua ja lillepärja väravate alt õllepruulija lauluga tuleplatsile jalutada. Viperusi tuleb ikka ette, kuid lõpuks läheb kõik nagu läheb, toredasti läheb nagunii. Nii olidki eestlased taaskord viimased öised tule juures lauljad ja eesti tüdrukute tantsujalg käis kõige kergemalt. Ilusaima lillepärja nimetuse annaksin ehk ka eesti tüdrukule. Läti poisid olid muljetavaldavad karakterid! Eriti kui kõlas laul kahes reas – naiste rida ja selle vastas meeste rida – mehed iga salmiga astumas sammukese naistele lähemale, laul iga salmiga ikka naerutavam ja ägedam ... oi see oli vahva tõesti. Samuti oli lätlaste poole peal palju kõiksugu muusikainstrumente, ja vahva oli see, et iga muusik muudkui astus oma pilliga esile, või mängiti koos - kõik oli koordineerimata. Selline vahva pidu juhtuski just tänu igaühe toredale kaasalöömisele. Meie eesti vahva seltskonna poole pealt on muidugi Bruno Metsar oma akordioniga kõik see A ja O. Õue jaanipeol ja lõkketulel on ikka õige jaanipäeva mekk. Järgmisel päeval, 24. juunil olid Eesti Majas aga maitsvaimad hapukapsad - kartulipudru - viinerid (autor August Sirkel). Kookidega läks nii – koogipood oli saanud ootamatu sildi CLOSED. Jaanika Tork sõitis ruttu enne pidu poodi, ostis mis vaja, ja küpsetas koogid sajale kiirelt Eesti Majas. Olles ise osaline kõiges nii lava kui köögi poole pealt, on raske muud hinnangut anda, kui edasi öelda kuuldud kommentaaridest – meie jaanipäeva kava olnud vahva. Sümboolne jaanituli süüdatud laulis väike, aga tugev naiskoor laulud Midrilinnu mäng, Pill oll helle, Järv leegib eha paistel. Hilja Toom laulis Saaremaa valsi Ain Simpsoni klaveri saatel kutsudes kõiki refrääni kaasa laulma ja sellest haarati rõõmsasti kinni. Koor jätkas Lepalinnuga ning lõpetas Õhtulauluga. Anne Kirss laulis Millal millal millal, Saima Parbol olid varuks õpetlikud valmid. Rahvatants keerutas lõpetuseks kolm nooruslikku tantsu. Vahele pikkida veel Bruno Metsari skautlikud tikutrikid, rahvahüüded tule süttimiseks, rahvariiete kirevuses tulede viimine laudadele ja kommiloterii – värvikat õhtut kui palju!   Jah, lõbu kui palju, aga – last but not least - sel päeval tähistasime ka eestlastele olulist võidupüha. Selle osa päevast avas ühingu esimees Bruno Metsar süüdates võidutule. Sirje Jõgi tutvustas inglise keelsele publikule, et võit saavutati 1919. aastal Võnnus Eesti Vabadussõja osana, ning et tänapäeval on võidupühal eestlaste jaoks laiemgi tähendus, meenutades kõiki, kes eesti vabadust läbi aegade hoidnud, kaitsnud, selle eest võidelnud. Sõnaliste osade vahele kuulasime muusikat – Ain Simpson esitas klaveripalad Chopini poloneesi ja Gershwini kolm prelüüdi. Võidupüha kõneks luges Sirje Jõgi ette Eesti Presidendi kõne nagu esitatud päev varem 23. juunil Toomas Hendrik Ilvese poolt Pärnus. Artikli lõpetangi mõttega presidendi kõnest. "Kaitseministeeriumis ja kaitseväe peastaabis on valminud ettepanek hakata Jüripäeval tähistama veteranide päeva. Ma toetan täielikult seda head ideed. Nii väljendame kõik koos oma tänu ja tunnustust nendele, kes hoiavad Eesti vabadust. Meie kõigi ühist vabadust. Mõtleme neile naistele ja meestele täna õhtul, kui süütame jaanilõkked. Ilusat võidupüha. Elagu Eesti."   Kuna meie maapalli poolele ei ole looduse poolt hetkel pikimat päevapikkust antud, siis pidasime jaani kahel päeval. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Aasta pikimate ööde peod ja tähistamised toimunud ka Melbourne'is

SIRJE JÕGI 8. juulil 2012

Kuna meie maapalli poolele ei ole looduse poolt hetkel pikimat päevapikkust antud, siis pidasime jaani kahel päeval.

Aasta pikimate ööde peod ja tähistamised toimunud ka Melbourne'is
Eesti väike aga vahva grupp külalisteks läti jaanitulel Kilmore’is.

Laupäevaks pakkusime oma rahvale välja, et tellime bussi ja võtame kõiki metsa jaanitulele kaasa. Sel aastal sai aga tule juurde sõidetud mitmete autodega – bussi tarvis jäi huviliste arv väikeseks, aga eks jaan tuleb ju uuesti jälle!

Eesti autod kogunesid niidule Kilmore'i lähedal, et koos uhkesti ti jaanitulele siseneda - akordion välja tuua ja lillepärja väravate alt õllepruulija lauluga tuleplatsile jalutada.

Viperusi tuleb ikka ette, kuid lõpuks läheb kõik nagu läheb, toredasti läheb nagunii. Nii olidki eestlased taaskord viimased öised tule juures lauljad ja eesti tüdrukute tantsujalg käis kõige kergemalt. Ilusaima lillepärja nimetuse annaksin ehk ka eesti tüdrukule. ti poisid olid muljetavaldavad karakterid! Eriti kui kõlas laul kahes reas – naiste rida ja selle vastas meeste rida – mehed iga salmiga astumas sammukese naistele lähemale, laul iga salmiga ikka naerutavam ja ägedam ... oi see oli vahva tõesti. Samuti oli lätlaste poole peal palju kõiksugu muusikainstrumente, ja vahva oli see, et iga muusik muudkui astus oma pilliga esile, või mängiti koos - kõik oli koordineerimata. Selline vahva pidu juhtuski just tänu igaühe toredale kaasalöömisele. Meie eesti vahva seltskonna poole pealt on muidugi Bruno Metsar oma akordioniga kõik see A ja O. Õue jaanipeol ja lõkketulel on ikka õige jaanipäeva mekk.

Järgmisel päeval, 24. juunil olid Eesti Majas aga maitsvaimad hapukapsad - kartulipudru - viinerid (autor August Sirkel). Kookidega läks nii – koogipood oli saanud ootamatu sildi CLOSED. Jaanika Tork sõitis ruttu enne pidu poodi, ostis mis vaja, ja küpsetas koogid sajale kiirelt Eesti Majas.

Olles ise osaline kõiges nii lava kui köögi poole pealt, on raske muud hinnangut anda, kui edasi öelda kuuldud kommentaaridest – meie jaanipäeva kava olnud vahva. Sümboolne jaanituli süüdatud laulis väike, aga tugev naiskoor laulud Midrilinnu mäng, Pill oll helle, Järv leegib eha paistel. Hilja Toom laulis Saaremaa valsi Ain Simpsoni klaveri saatel kutsudes kõiki refrääni kaasa laulma ja sellest haarati rõõmsasti kinni. Koor jätkas Lepalinnuga ning lõpetas Õhtulauluga. Anne Kirss laulis Millal millal millal, Saima Parbol olid varuks õpetlikud valmid. Rahvatants keerutas lõpetuseks kolm nooruslikku tantsu. Vahele pikkida veel Bruno Metsari skautlikud tikutrikid, rahvahüüded tule süttimiseks, rahvariiete kirevuses tulede viimine laudadele ja kommiloterii – värvikat õhtut kui palju!

 

Jah, lõbu kui palju, aga – last but not least - sel päeval tähistasime ka eestlastele olulist idupüha.

Selle osa päevast avas ühingu esimees Bruno Metsar süüdates võidutule.

Sirje Jõgi tutvustas inglise keelsele publikule, et võit saavutati 1919. aastal Võnnus Eesti Vabadussõja osana, ning et tänapäeval on võidupühal eestlaste jaoks laiemgi tähendus, meenutades kõiki, kes eesti vabadust läbi aegade hoidnud, kaitsnud, selle eest võidelnud.

Sõnaliste osade vahele kuulasime muusikat – Ain Simpson esitas klaveripalad Chopini poloneesi ja Gershwini kolm prelüüdi.

Võidupüha kõneks luges Sirje Jõgi ette Eesti Presidendi kõne nagu esitatud päev varem 23. juunil Toomas Hendrik Ilvese poolt Pärnus.

Artikli lõpetangi mõttega presidendi kõnest.

"Kaitseministeeriumis ja kaitseväe peastaabis on valminud ettepanek hakata Jüripäeval tähistama veteranide päeva. Ma toetan täielikult seda head ideed. Nii väljendame kõik koos oma tänu ja tunnustust nendele, kes hoiavad Eesti vabadust. Meie kõigi ühist vabadust.

Mõtleme neile naistele ja meestele täna õhtul, kui süütame jaanilõkked. Ilusat võidupüha. Elagu Eesti."

 

Aasta pikimate ööde peod ja tähistamised toimunud ka Melbourne'is Kuna meie maapalli poolele ei ole looduse poolt hetkel pikimat päevapikkust antud, siis pidasime jaani kahel päeval.
Aasta pikimate ööde peod ja tähistamised toimunud ka Melbourne'is
Eriti tuleb eelis välja veebilehe uuendamine kvaliteetselt laabumine õigeks ajaks. Veebimaastikul on kindlasti organisatsioonile kodulehtede tegemine mis annab alati eelise, põnevalt veebilehe valmistamine kujunduslikult veel rohkem sisu on paindlikult muudetav veebilehe valmistamine ja see paistab välja midagi samavõrd kaalukat kui on veebilehtede arendamine juures tähtis ka tugi. tulemuslik kodulehe valmistamine siis on tulemus mitmeks aastaks.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: