Küüditamise mälestuspäeva laulud kõlasid kolmes keeles

Üleöödunud nädalavahetuse pärastlõunal kogunesid Brisbane’is eestlased, lätlased ja leedukad, et ühiselt osaleda Balti riikide 71. küüditamisaastapäeva puhul korraldatud mälestusüritusel.

Seda, et lätlased, leedukad ja eestlased Brisbane'is midagi koos korraldaksid, pole aastaid juhtunud. Nüüd aga, kus Brisbane Eesti Selts hakkab alates juulist ametlikult kord kuus rentima lätlaste maja, tuli ühine mälestusteenistus iseenesestmõistetava otsusena.   Küüditamise mälestamisele pühendatud kahe ja poole tunni pikkuse tiheda programmi ajal oli läti maja saal rahvast täis, osales sadakond inimest. Esimesena sai sõna Läti vabadusvõitlejate ühingu Daugavas Vanagi esindaja, väärikas eas Juris Rubis. Rubis andis ülevaate küüditamisest Lätimaal. Piduliku avamise järel lauldi üksmeelselt maha läti, eesti ja leedu hümnid - hümnide sõnad olid kavalehel eelnevalt välja jagatud.   Eesti aukonsul Queenslandis dr. William Tõnisson tegi ülevaate laulvast revolutsioonist. Alustuseks palus ta nendel kohalolijatel käed püsti tõsta, kes teavad, mis on laulev revolutsioon. Terve saali peale sirgusid üllatuslikul kombel vaid üksikud käed. "No selge pilt, need kes ei tea, tõusku nüüd püsti ja mingu ära koju," naljatas Tõnisson.  Tõnisson tuletas meelde Laulva Revolutsiooni tähtsamaid hetki - nagu asjaolu, et 1988. aastal laulis Laulukaare all ligi neljandik eesti rahvast. "Mäletan, kui nägin Tallinnas esimest korda avalikult lehvimas sini-must-valget lippu - see oli minu jaoks tõeliselt eriline moment," rääkis ta."Need lipud olid 50 aastat kodudes peidus olnud, ja nüüd julgesid inimesed need välja võtta ja neid näidata."   Tema põhjalik ülevaade valdas inimestele sedavõrd mõju, et hiljem pakkusid lätlased välja ühise filmiõhtu septembris või oktoobris, et koos ära vaadata eesti film "Laulev revolutsioon" (2006).   Kõige südantliigutavama kõne pidas leedulanna Eva Wicks. Ta käsitles osakest oma doktoritööst, mille käigus oli intervjueerinud kümneid Siberist tagasi pääsenud leedukaid ja nende järeltulijad. Wicks rääkis konkreetselt kahest inimese loost ja näitas seinal pilte - nendeks oli kaks Leedus sündinud ja Siberisse saadetud last, kelle elutee tõi nad hiljem Austraaliasse.     Saalitäis inimesi kuulas hinge kinni pidades ja vaikselt pisaraid pühkides. Wicksi edastas tasakaalukal toonil detailseid kirjeldusi haisvatest loomavagunitest, kuhu inimesed olid kokku lükatud, perede poolitamistest ning kartulikoortest ja kartulikeeduvedelikust ajal, mil iga väiksemagi ülesastumise või vääratuse eest tuli maksta eluga.  Muusikalise poole pealt esitasid eestlased Arturo Santana kauni klaverimängu saatel Tõnis Mägi kuulsa laulu "Palve", mida samuti laulval revolutsioonil lauldi.   "Muusika järgi oli aru saada, et see on üks väga võimas laul," kommenteeris lätlanna Inga Èeslis hiljem ja soovis näha laulusõnu inglise keeles. Lätlaste laulukoor laulis mitu läti rahvalaulu. Läti rahvatantsuansambli Zigrida tüdrukud Ance Deksne ja Valda Biezaitis esitasid kaks lugu naaberrahva rahvuspillidel. Need kandlelaadsed instrumendid kannavad nime "kokle".  Lätlanna Inta Gertners luges ette südamliku luuletuse nimega "Punane rong".    Lõpusõna ütles Läti aukonsul Queenslandis dr. Juris Meija. Ta tänas kõiki osavõtjaid ja kutsus ka eestlasi ja leedukaid osalema ühistes lätlaste koorilaulu tundides, mis toimuvad läti majas igal laupäeva hommikul. Ametliku osa järel pakkusid lätlased sooje pirukaid, kooki ja vahuveini. Tõsine üritus lõppes heledamates toonides.  Eestlased ja Balti sõbrad küüditamise mälestuspäeval, teiste hulgas Läti aukonsul Queenslandis dr. Juris Meija (vasakul ülal nurgas), leedulanna Eva Wicks (vasakult ees teine), dr. William Tõnisson (vasakult ees viies), Brisbane Eesti Seltsi juht Kati Virtaal (vasakult ees kuues), seltsi pikaaegne juht Tiina Taemets (paremalt ees kolmas), klaverivirtuoos Arturo Santana (paremalt esimene) ja teised. Foto: Mark D'Andrea Üleöödunud nädalavahetuse pärastlõunal kogunesid Brisbane’is eestlased, lätlased ja leedukad, et ühiselt osaleda Balti riikide 71. küüditamisaastapäeva puhul korraldatud mälestusüritusel. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Küüditamise mälestuspäeva laulud kõlasid kolmes keeles

AIRI ILISSON-CRUZ 3. juulil 2012

Üleöödunud nädalavahetuse pärastlõunal kogunesid Brisbane’is eestlased, lätlased ja leedukad, et ühiselt osaleda Balti riikide 71. küüditamisaastapäeva puhul korraldatud mälestusüritusel.

Seda, et lätlased, leedukad ja eestlased Brisbane'is midagi koos korraldaksid, pole aastaid juhtunud. Nüüd aga, kus Brisbane Eesti Selts hakkab alates juulist ametlikult kord kuus rentima lätlaste maja, tuli ühine mälestusteenistus iseenesestmõistetava otsusena.

 

Küüditamise mälestamisele pühendatud kahe ja poole tunni pikkuse tiheda programmi ajal oli läti maja saal rahvast täis, osales sadakond inimest. Esimesena sai sõna Läti vabadusvõitlejate ühingu Daugavas Vanagi esindaja, väärikas eas Juris Rubis. Rubis andis ülevaate küüditamisest Lätimaal. Piduliku avamise järel lauldi üksmeelselt maha läti, eesti ja leedu hümnid - hümnide sõnad olid kavalehel eelnevalt välja jagatud.

 

Eesti aukonsul Queenslandis dr. William Tõnisson tegi ülevaate laulvast revolutsioonist. Alustuseks palus ta nendel kohalolijatel käed püsti tõsta, kes teavad, mis on laulev revolutsioon. Terve saali peale sirgusid üllatuslikul kombel vaid üksikud käed. "No selge pilt, need kes ei tea, tõusku nüüd püsti ja mingu ära koju," naljatas Tõnisson. 

Tõnisson tuletas meelde Laulva Revolutsiooni tähtsamaid hetki - nagu asjaolu, et 1988. aastal laulis Laulukaare all ligi neljandik eesti rahvast. "Mäletan, kui nägin Tallinnas esimest korda avalikult lehvimas sini-must-valget lippu - see oli minu jaoks tõeliselt eriline moment," rääkis ta."Need lipud olid 50 aastat kodudes peidus olnud, ja nüüd julgesid inimesed need välja võtta ja neid näidata."

 

Tema põhjalik ülevaade valdas inimestele sedavõrd mõju, et hiljem pakkusid lätlased välja ühise filmiõhtu septembris või oktoobris, et koos ära vaadata eesti film "Laulev revolutsioon" (2006).

 

Kõige südantliigutavama kõne pidas leedulanna Eva Wicks. Ta käsitles osakest oma doktoritööst, mille käigus oli intervjueerinud kümneid Siberist tagasi pääsenud leedukaid ja nende järeltulijad. Wicks rääkis konkreetselt kahest inimese loost ja näitas seinal pilte - nendeks oli kaks Leedus sündinud ja Siberisse saadetud last, kelle elutee tõi nad hiljem Austraaliasse.  

 

Saalitäis inimesi kuulas hinge kinni pidades ja vaikselt pisaraid pühkides. Wicksi edastas tasakaalukal toonil detailseid kirjeldusi haisvatest loomavagunitest, kuhu inimesed olid kokku lükatud, perede poolitamistest ning kartulikoortest ja kartulikeeduvedelikust ajal, mil iga väiksemagi ülesastumise või vääratuse eest tuli maksta eluga. 

Muusikalise poole pealt esitasid eestlased Arturo Santana kauni klaverimängu saatel Tõnis Mägi kuulsa laulu "Palve", mida samuti laulval revolutsioonil lauldi.

 

"Muusika järgi oli aru saada, et see on üks väga võimas laul," kommenteeris lätlanna Inga Èeslis hiljem ja soovis näha laulusõnu inglise keeles. Lätlaste laulukoor laulis mitu läti rahvalaulu. Läti rahvatantsuansambli Zigrida tüdrukud Ance Deksne ja Valda Biezaitis esitasid kaks lugu naaberrahva rahvuspillidel. Need kandlelaadsed instrumendid kannavad nime "kokle".

 Lätlanna Inta Gertners luges ette südamliku luuletuse nimega "Punane rong". 

 

Lõpusõna ütles Läti aukonsul Queenslandis dr. Juris Meija. Ta tänas kõiki osavõtjaid ja kutsus ka eestlasi ja leedukaid osalema ühistes lätlaste koorilaulu tundides, mis toimuvad läti majas igal laupäeva hommikul. Ametliku osa järel pakkusid lätlased sooje pirukaid, kooki ja vahuveini. Tõsine üritus lõppes heledamates toonides.

 

Küüditamise mälestuspäeva laulud kõlasid kolmes keeles
Eestlased ja Balti sõbrad küüditamise mälestuspäeval, teiste hulgas Läti aukonsul Queenslandis dr. Juris Meija (vasakul ülal nurgas), leedulanna Eva Wicks (vasakult ees teine), dr. William Tõnisson (vasakult ees viies), Brisbane Eesti Seltsi juht Kati Virtaal (vasakult ees kuues), seltsi pikaaegne juht Tiina Taemets (paremalt ees kolmas), klaverivirtuoos Arturo Santana (paremalt esimene) ja teised. Foto: Mark D'Andrea
Küüditamise mälestuspäeva laulud kõlasid kolmes keeles Üleöödunud nädalavahetuse pärastlõunal kogunesid Brisbane’is eestlased, lätlased ja leedukad, et ühiselt osaleda Balti riikide 71. küüditamisaastapäeva puhul korraldatud mälestusüritusel.
Küüditamise mälestuspäeva laulud kõlasid kolmes keeles
Ühel mu kaastöötajal on lihtsa veebilehtede tegemine sest nüüd on konkreetne aadress. Tõsiseltvõetav lahendus korralik veebilehtede loomine mille puhul ning veebilehtede programmeerimine www.aara.ee mis pakub põnevat kodulehe arendamine ühekorraga, vaid paari nädalaga organisatsioonile veebilehe valmistamine siis on tulemus mitmeks aastaks.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: