Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal usub seltsitegevuse olulisusse

Veebruarikuust on Brisbane Eesti Seltsil uus esinaine - Kati Virtaal - ja poole suurem juhatus. Kohe kolitakse ka suurematesse ja uhkematesse ruumidesse. Ootamatult leiti ka uued koostööpartnerid.

Veebruarikuus valiti Sind Brisbane Eesti Seltsi esinaiseks. Kuidas Sa leidsid tee Brisbane Eesti Seltsi? Kati Virtaal: Kuigi saabusin Brisbane'i, oma elukaaslase kodulinna, juba aasta tagasi veebruaris, leidsin tee siinse seltsi juurde tuttavate kaudu alles novembris. Eelnevalt olin hõivatud uude kohta sisseelamisega seotud praktilise poolega. Mulle tuli paraja üllatusena, et mind veeburari lõpus seltsi peakoosolekul ootamatult esinaiseks valiti. Pärast seda olen seltsi tegevuse organiseerimisel eelmise esinaise Airi Ilisson-Cruzi ja meie tubli juhatuse üksmeelselt tugeval toetusel üha aktiivsemalt edasi tegutsenud.   Kui oluline on seltsitegevus praegusel ajal? Kati Virtaal: Minu meelest kasvab meie seltsi tegevuse olulisus suisa iga kuuga. Varasematel aegadel oli nii Brisbane'i kui ka teiste Austraalia Eesti Seltside eesmärgiks eesti keele ja kultuuri säilitamine olukorras, kus polnud võimalik kodumaale naasta. Tänapäeval on suurimaks väljakutseks tuua kokku erinevaid põlvkondi ning kodu- ja väliseestlasi - sealhulgas ka neid, kes austraallasega pere loonud ning muidu ehk lapsega väga palju eesti keelt enam ei räägikski. Korrapärased kogunemised seltsis pakuvad emadele-isadele võimalust oma eestlase staatust meelde tuletada, julgustavad lapsi eesti keeles edasi arendama ning panevad eesti emad-isad omavahel sagedamini läbi käima. Brisbane' is on oma eestlaste Beebiklubi - kuuldavasti on lapsi seal juba paarikümne ringis ning näiteks laste sünnipäevad peetakse alati ühiselt koos. Isiklikust seisukohast vaadates saan seltsis kaasa lüües aktiivselt eesti keelt kasutada ja arendada sotsiaalset võrgustikku minu uuel kodumaal. Selle mõne kuuga, mil seltsi olen juhtinud, olen kohanud uskumatult suures koguses toredaid eestlasi ning sobitanud palju uusi ja vahvaid tutvusi!   Mis plaanid Brisbane Eesti Seltsil on? Kati Virtaal: Seltsi peamised plaanid on muidugi seotud seltsi liikmete arvu suurendamise, seltsi jätkusuutlikkuse tagamise ning seltsi- ja üldse Brisbane'i eestlaste kooskäimiste elavdamisega. Näiteks kaasasime neid eesmärke silmas pidades seltsi juhatusse varasemaga võrreldes rohkem aktiivseid tegijaid, mistõttu on meil varasema 3-4 asemel on nüüd juhatuses seitse inimest. See toimib - hetkel meil koos väga entusiastlik ja tugev tiim, kellest igaühele jagub töid ja toimetamisi küllaga! See oli väga oluline muudatus - nii ei muutu seltsielu korraldamine kellelegi liiga koormavaks ning alati leidub häid ja värskeid ideid. Tuletagem meelde, et tegu on ju ikkagi vabatahtliku tööga, mida tehakse päevatöö kõrvalt õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, ning seepärast jääb see muude asjade kuhjumisel esimesena kõrvale. Seltsi sisuliselt poolelt on plaan igal üritusel pakkuda midagi meelelahutuslikku nii täiskasvanutele kui ka lastele. Pean väga oluliseks liikmetega dialoogi arendamist, et anda kõigile võimalus meie tegevuste osas kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Eestlane on ju loomult teadagi tagasihoidlik. Meie arvates on ülioluline tekitada mitteametlik keskkond, kus kõik liikmed tunnevad, et saavad seltsi käekäigule isiklikult kaasa aidata. Meie möödunud nädalasel emadepäeva üritusel korraldasime ideede konkursi - uusi mõtteid ja vahvaid pakkumisi tuli kohe mitmeid. Nii hakkab uue ideena igal üritusel üles astuma üks eestlane, kes tutvustab Oma Lugu - räägib teistele oma Austraaliasse sattumise loo. Esimene selline ülesastumine ongi juba juulikuu algul, kus seltsi aseesinaine Gisela Possin on lubanud rääkida oma Austraaliasse saabumise ja üleskasvamise loo. Tulge kuulama, see on kindlasti väga põnev lugu!   Kuuldavasti otsite juba mõnda aega ka mõnusamat ja suuremat ruumi oma üritusteks. Kati Virtaal: Praktiliselt poolelt on meil tõesti suurimaks uudiseks, et kolime alates juunist ümber uutesse ruumidesse, kuna senine asukoht läheb peatselt remonti. Alates aasta algusest oleme uute ruumide mõttega ringi vaadanud. Täiesti ootamatult leidsime endile vahvad koostööpartnerid ja mõttekaaslased - lätlased - kel pealegi on rendile anda ilus ja moodsa helivõimendusega maja kohe me senise asukoha lähedal! Meie koostöömõtted lätlastega üha täpsustuvad ja koguvad hoogu. Nii on meil plaanis juunis tähistada ühiselt küüditamisaastapäeva 16. juuni õhtupoolikul ja jaanipäeva 23. juunil kl 2. Enne jaanipäeva laenavad lätlased meile oma esinduslikku raamatukoguruumi veel 21. juunil ja 22. juunil. Seal võtab Brisbane'i saabuv eesti konsul Triinu Rajasalu vastu eestlaste passiavaldused ja kohtub kõigi soovijatega, kel temaga tarvis nõu pidada. Pikas perspektiivis mõtleme ühiste kokandustundide peale koos lätlastega - näiteks, et jõulude ajal koos piparkooke ja jõululeiba küpsetada. Lätlased pakkusid, et nemad õpetavad meile omi retsepte ja meie neile omi, nii et loodetavasti tekib sedapidi väike kultuurikogemuse vahetus.   Sa oled enne Austraaliasse tulekut pikalt elanud Inglismaal. Kui palju Sa Inglismaal olles eestlastega suhtlesid ja sealse organiseeritud tegevusega kokku puutusid? Kati Virtaal: Nii see on, elasin pea kümme aastat Suurbritannias ja enne seda umbes kolm aastat Lätis. Praeguse Brisbane'i seltsi esinaise rolliga võrreldes puutusin ma nii Riias kui ka Londonis eestlastega kokku palju põgusamalt. Suurematel üritustel ikka püüdsin osaleda ja paar korda olin ka Londoni eestlaste jõulupidude toimkonnas. Ei saa lisamata jätta - kuigi olen Brisbane'is olnud vaid lühikest aega, on siinne eestlaste kogukond muutunud mulle juba praegu hästi südamelähedaseks. Üks põhjus on kindlasti, et Euroopa riikides elades tundub Eesti olevat piisavalt lähedal, nii et eraldi eestlaste kogukonna järele ei teki ehk väga tungivat vajadust. Kui ikka Eesti järele igatsus peale tuleb, on lihtne osta lennupilet ja kodus ära käia. Austraalias elades peab aga Eesti reisi pikalt plaanima ning muul ajal rõõmustama, kui on olemas toimiv ja aktiivne selts, kus kord kuus eesti keelt räägitakse ja rahvuskaaslasi-sõpru kohtab.   Kui Euroopa ja Austraalia seltside kogemust võrrelda, siis mis sarnasused või erinevused on silma jäänud? Kati Virtaal: Peamiseks sarnasuseks on, et eestlastele on väga omane tahe kaasmaalastega suhelda. Ehk on see tingitud eestlaste väikesest arvust ja ka omapärasest "salakeelest", mida me kõik valdame. See tahe on igal pool ühesugune - nii noored kui vanad eestlased tahavad järjekindlalt kokku saada. Isegi kui ei ole parasjagu ühtegi seltsiüritust silmapiiril, siis tekivad sageli jooksvalt ühised pubiõhtud, piknikud, emade- ja lasterühmad. Erinevusena tahaks märkida, et eriti Londonis jäid mulle sajandi algul silma erinevate põlvkondade ning n-ö välis- ja kodueestlaste vastuolud. Selles osas on meil Brisbane'is väga vedanud – meie selts on väga üksmeelne ja meil on fantastilised inimesed, vanusest ning Austraalias elamise kogemuse pikkusest olenemata!​  Kati Virtaal on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Majandust õppima läks ta aga Stockholmi Kõrgemasse Majanduskooli Riias. Sealt edasi viis elu ta Suurbritanniasse, kus ta elas peaaegu 10 aastat. Alates 2011.aasta veebruarist elab ta Brisbane'is ja töötab Queenslandi Health'is ametnikuna. Käesoleva aasta veebruaris valiti ta Brisbane Eesti Seltsi esinaiseks. Veebruarikuust on Brisbane Eesti Seltsil uus esinaine - Kati Virtaal - ja poole suurem juhatus. Kohe kolitakse ka suurematesse ja uhkematesse ruumidesse. Ootamatult leiti ka uued koostööpartnerid. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal usub seltsitegevuse olulisusse

AALE KASK-ONG 21. mail 2012

Veebruarikuust on Brisbane Eesti Seltsil uus esinaine - Kati Virtaal - ja poole suurem juhatus. Kohe kolitakse ka suurematesse ja uhkematesse ruumidesse. Ootamatult leiti ka uued koostööpartnerid.

Veebruarikuus valiti Sind Brisbane Eesti Seltsi esinaiseks. Kuidas Sa leidsid tee Brisbane Eesti Seltsi?

Kati Virtaal: Kuigi saabusin Brisbane'i, oma elukaaslase kodulinna, juba aasta tagasi veebruaris, leidsin tee siinse seltsi juurde tuttavate kaudu alles novembris. Eelnevalt olin hõivatud uude kohta sisseelamisega seotud praktilise poolega. Mulle tuli paraja üllatusena, et mind veeburari lõpus seltsi peakoosolekul ootamatult esinaiseks valiti. Pärast seda olen seltsi tegevuse organiseerimisel eelmise esinaise Airi Ilisson-Cruzi ja meie tubli juhatuse üksmeelselt tugeval toetusel üha aktiivsemalt edasi tegutsenud.

 

Kui oluline on seltsitegevus praegusel ajal?

Kati Virtaal: Minu meelest kasvab meie seltsi tegevuse olulisus suisa iga kuuga. Varasematel aegadel oli nii Brisbane'i kui ka teiste Austraalia Eesti Seltside eesmärgiks eesti keele ja kultuuri säilitamine olukorras, kus polnud võimalik kodumaale naasta. Tänapäeval on suurimaks väljakutseks tuua kokku erinevaid põlvkondi ning kodu- ja väliseestlasi - sealhulgas ka neid, kes austraallasega pere loonud ning muidu ehk lapsega väga palju eesti keelt enam ei räägikski. Korrapärased kogunemised seltsis pakuvad emadele-isadele võimalust oma eestlase staatust meelde tuletada, julgustavad lapsi eesti keeles edasi arendama ning panevad eesti emad-isad omavahel sagedamini läbi käima. Brisbane' is on oma eestlaste Beebiklubi - kuuldavasti on lapsi seal juba paarikümne ringis ning näiteks laste sünnipäevad peetakse alati ühiselt koos.

Isiklikust seisukohast vaadates saan seltsis kaasa lüües aktiivselt eesti keelt kasutada ja arendada sotsiaalset võrgustikku minu uuel kodumaal. Selle mõne kuuga, mil seltsi olen juhtinud, olen kohanud uskumatult suures koguses toredaid eestlasi ning sobitanud palju uusi ja vahvaid tutvusi!

 

Mis plaanid Brisbane Eesti Seltsil on?

Kati Virtaal: Seltsi peamised plaanid on muidugi seotud seltsi liikmete arvu suurendamise, seltsi jätkusuutlikkuse tagamise ning seltsi- ja üldse Brisbane'i eestlaste kooskäimiste elavdamisega. Näiteks kaasasime neid eesmärke silmas pidades seltsi juhatusse varasemaga võrreldes rohkem aktiivseid tegijaid, mistõttu on meil varasema 3-4 asemel on nüüd juhatuses seitse inimest. See toimib - hetkel meil koos väga entusiastlik ja tugev tiim, kellest igaühele jagub töid ja toimetamisi küllaga! See oli väga oluline muudatus - nii ei muutu seltsielu korraldamine kellelegi liiga koormavaks ning alati leidub häid ja värskeid ideid. Tuletagem meelde, et tegu on ju ikkagi vabatahtliku tööga, mida tehakse päevatöö kõrvalt õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, ning seepärast jääb see muude asjade kuhjumisel esimesena kõrvale.

Seltsi sisuliselt poolelt on plaan igal üritusel pakkuda midagi meelelahutuslikku nii täiskasvanutele kui ka lastele. Pean väga oluliseks liikmetega dialoogi arendamist, et anda kõigile võimalus meie tegevuste osas kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Eestlane on ju loomult teadagi tagasihoidlik. Meie arvates on ülioluline tekitada mitteametlik keskkond, kus kõik liikmed tunnevad, et saavad seltsi käekäigule isiklikult kaasa aidata. Meie möödunud nädalasel emadepäeva üritusel korraldasime ideede konkursi - uusi mõtteid ja vahvaid pakkumisi tuli kohe mitmeid. Nii hakkab uue ideena igal üritusel üles astuma üks eestlane, kes tutvustab Oma Lugu - räägib teistele oma Austraaliasse sattumise loo. Esimene selline ülesastumine ongi juba juulikuu algul, kus seltsi aseesinaine Gisela Possin on lubanud rääkida oma Austraaliasse saabumise ja üleskasvamise loo. Tulge kuulama, see on kindlasti väga põnev lugu!

 

Kuuldavasti otsite juba mõnda aega ka mõnusamat ja suuremat ruumi oma üritusteks.

Kati Virtaal: Praktiliselt poolelt on meil tõesti suurimaks uudiseks, et kolime alates juunist ümber uutesse ruumidesse, kuna senine asukoht läheb peatselt remonti. Alates aasta algusest oleme uute ruumide mõttega ringi vaadanud. Täiesti ootamatult leidsime endile vahvad koostööpartnerid ja mõttekaaslased - lätlased - kel pealegi on rendile anda ilus ja moodsa helivõimendusega maja kohe me senise asukoha lähedal! Meie koostöömõtted lätlastega üha täpsustuvad ja koguvad hoogu. Nii on meil plaanis juunis tähistada ühiselt küüditamisaastapäeva 16. juuni õhtupoolikul ja jaanipäeva 23. juunil kl 2. Enne jaanipäeva laenavad lätlased meile oma esinduslikku raamatukoguruumi veel 21. juunil ja 22. juunil. Seal võtab Brisbane'i saabuv eesti konsul Triinu Rajasalu vastu eestlaste passiavaldused ja kohtub kõigi soovijatega, kel temaga tarvis nõu pidada.

Pikas perspektiivis mõtleme ühiste kokandustundide peale koos lätlastega - näiteks, et jõulude ajal koos piparkooke ja jõululeiba küpsetada. Lätlased pakkusid, et nemad õpetavad meile omi retsepte ja meie neile omi, nii et loodetavasti tekib sedapidi väike kultuurikogemuse vahetus.

 

Sa oled enne Austraaliasse tulekut pikalt elanud Inglismaal. Kui palju Sa Inglismaal olles eestlastega suhtlesid ja sealse organiseeritud tegevusega kokku puutusid?

Kati Virtaal: Nii see on, elasin pea kümme aastat Suurbritannias ja enne seda umbes kolm aastat Lätis. Praeguse Brisbane'i seltsi esinaise rolliga võrreldes puutusin ma nii Riias kui ka Londonis eestlastega kokku palju põgusamalt. Suurematel üritustel ikka püüdsin osaleda ja paar korda olin ka Londoni eestlaste jõulupidude toimkonnas.

Ei saa lisamata jätta - kuigi olen Brisbane'is olnud vaid lühikest aega, on siinne eestlaste kogukond muutunud mulle juba praegu hästi südamelähedaseks. Üks põhjus on kindlasti, et Euroopa riikides elades tundub Eesti olevat piisavalt lähedal, nii et eraldi eestlaste kogukonna järele ei teki ehk väga tungivat vajadust. Kui ikka Eesti järele igatsus peale tuleb, on lihtne osta lennupilet ja kodus ära käia. Austraalias elades peab aga Eesti reisi pikalt plaanima ning muul ajal rõõmustama, kui on olemas toimiv ja aktiivne selts, kus kord kuus eesti keelt räägitakse ja rahvuskaaslasi-sõpru kohtab.

 

Kui Euroopa ja Austraalia seltside kogemust võrrelda, siis mis sarnasused või erinevused on silma jäänud?

Kati Virtaal: Peamiseks sarnasuseks on, et eestlastele on väga omane tahe kaasmaalastega suhelda. Ehk on see tingitud eestlaste väikesest arvust ja ka omapärasest "salakeelest", mida me kõik valdame. See tahe on igal pool ühesugune - nii noored kui vanad eestlased tahavad järjekindlalt kokku saada. Isegi kui ei ole parasjagu ühtegi seltsiüritust silmapiiril, siis tekivad sageli jooksvalt ühised pubiõhtud, piknikud, emade- ja lasterühmad.

Erinevusena tahaks märkida, et eriti Londonis jäid mulle sajandi algul silma erinevate põlvkondade ning n-ö välis- ja kodueestlaste vastuolud. Selles osas on meil Brisbane'is väga vedanud – meie selts on väga üksmeelne ja meil on fantastilised inimesed, vanusest ning Austraalias elamise kogemuse pikkusest olenemata!​

 

Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal usub seltsitegevuse olulisusse
Kati Virtaal on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Majandust õppima läks ta aga Stockholmi Kõrgemasse Majanduskooli Riias. Sealt edasi viis elu ta Suurbritanniasse, kus ta elas peaaegu 10 aastat. Alates 2011.aasta veebruarist elab ta Brisbane'is ja töötab Queenslandi Health'is ametnikuna. Käesoleva aasta veebruaris valiti ta Brisbane Eesti Seltsi esinaiseks.
Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal usub seltsitegevuse olulisusse Veebruarikuust on Brisbane Eesti Seltsil uus esinaine - Kati Virtaal - ja poole suurem juhatus. Kohe kolitakse ka suurematesse ja uhkematesse ruumidesse. Ootamatult leiti ka uued koostööpartnerid.
Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal usub seltsitegevuse olulisusse
Minimalistlike võimalustega veebilehe uuendamine asjatundjatelt ja seal on täielik info. Aga seda ma tean küll hobi jaoks kodulehe uuendamine kaasaegselt sama tähtis kui ajakiri täielikuks ülevaateks ilusa kodulehtede tegemine http://www.aara.ee/Kodulehtede_optimeerimine.html teadmiste poolest mõjus kodulehtede valmistamine asjatundjatelt samavõrd suure kasuteguriga või lisaks ka veebilehtede uuendamine odavalt on samuti kaasaegne.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: