Eestikeelse SBS raadiosaate vajalikkuse üle puudub üksmeel

SBS eestikeelsed raadiosaated on olnud lahutamatu osa vanema põlvkonna elust. Maila Taimre pikaaegse töö võtsid üle saatejuhid Diana Ritchie ja Sirje Jõgi, kuid leidmata jäi meediaharidusega programmijuht, mistõttu otsustati eestikeelne programm ajutiselt lõpetada. Tegelikke põhjuseid tuleb aga siiski otsida saate liiga väiksest sihtgrupist ja piiratud eelarvest.

Augustikuust aprillini on programmijuhi leidmiseks kuulutatud välja kaks konkurssi, aga saadet pole ennistatud.   Raadiosaate tagasitoomine on olnud AESL-i eesti keele õpingute koordineerija Tiiu Salasoo südameasjaks.   Tiiu Salasoo sõnul aitab raadiosaate jätkumine meil siin kaugel mandril ikka edasi eestlasteks jääda: "Isegi, kui oleme oma sünnimaa hüljanud, oleme me Eesti püsimiseks ikkagi väga tähtsad, sest meie rahvas on nii väike, et iga üksik eestlane loeb! Seda põhjust ei saa muidugi anda SBS-ile, kuid oluline on, et me ise seda mõistaksime ja tunneksime. Vägisi tundma panna ei saa, kuid regulaarne hea raadiosaade saab kaasa aidata selle tunde tekkimisele.   „Kuulda me kaunis emakeeles sõnumeid kodumaast ja sealsetest inimestest, keda veel teame-tunneme, samuti lapsepõlvest tuntud muusikat," räägib Salasoo „Kui me siin ainult inglise keeles suhtleme, eestikeelset kirjandust ammugi ei loe, siis jääb me oma keelevara varsti kängu ja muutume poolkeelseteks - siin saab raadiost kuuldud hea keel meid aidata."   Tiiu Salasoo hinnangul oleks veelgi parem telesaade. „Seda võiks Eestis meie jaoks valmistada ja SBS osta ja meile näidata kasvõi kord kuus: venelastel on, poolakatel on, rääkimata igasugu aasia rahvastest, miks mitte eestlastel? Seepärast, et meid on vähe. Kuid ka sellepärast, et me ei nõua."   Aprilli lõpuni oli SBS veebilehel võimalus öelda sõna sekka eestikeelse programmi saatuse osas.   SBS eestikeelse programmi viimane saatejuht Sirje Jõgi pole eriti optimistlik: „Aprillis SBS-ist saabunud kirja, mis kutsub raadiokuulajaid kommenteerima ning omakeelse raadiosaate eest seisma, taustainfo on siiski see, et suurtest keelegruppidest tuleb palju kirju, väikestest vähe."   "Eestlased on väike rahvas ja väike rahvusgrupp Austraalias. Üllatavalt väike oleme me eelkõige austraallastele, sest meie, eestlased oleme ju harjunud olema väike rahvas," rõhutab Jõgi „Kuid meil on õigus olla uhke - olime viimased paganarahvad Euroopas, oma tavas ja traditsioonis kinni, elasime üle kõik oma maa muurahvusest valitsejariigid, vabaks me ennast laulsime, ja laulupidude fenomen on huvi äratanud maailmas, nüüd tõuseme esile EL riikide hulgas oma teatrite arvuga, elame kaasa oma dirigentidele kogu maailmas, sealhulgas Austraalias - oleme väike riik, kellele on tähtis tema kultuur. Kas mõistab seda austraallane? Austraallane mõistab ennekõike sporti.   "Meile, Austraalia eestlastele, on oma raadiosaade, mis kannaks meie kultuuri, olulisem, kui Austraalia kultuuriruumis ehk arusaadav," leiab Jõgi "Väike või suur" ei tohiks olla see kriteerium, mille järgi rahvuste saateid avatakse või kinni pannakse."   Aga kõik eestlased siin ei kuula saadet. Queenslandis elav eestlasest kinnisvaraarendaja Ivo Vinkmann tunnistab, et on kuulnud saate olemasolust, kuid saadet ennast pole kuulanud: „Ma ei tea ka Gold Coasti eestlastest kedagi, kes seda kuulaks."   „Võibolla on teema aktuaalsem vanemale generatsioonile, noored kuulavad/vaatavad üle neti Eestis toodetud raadiot/telet" leiab Vinkman.   Ka Sydney Eesti Seltsi esimees Aivo Takis ei ole SBS eesti programmi kuulanud: „Kuigi ma olen ise intervjuusid andnud nii SBS eesti- kui ka soomekeelsete saadete toimetusele, pole ma ise kunagi ühtegi saadet kuulama juhtunud üheksa aasta jooksul."   „Minul on piinlik nõuda eestikeelseid raadiosaateid Austraalia maksumaksja raha eest, kui kuulajaid on nii häbematult vahe," ütleb Takis. „Internetis on ööpäev läbi kõigile tasuta kättesaadavad kümmekond eestikeelset professionaalset raadiokanalit Eestist.   „ Jah, muidugi meil on vanureid, kes internetti ei kasuta. Kuid 79 dollari eest saame talle osta Ipodi, kuhu ta sugulane või hooldaja saab lihtsalt ja tasuta laadida Vikerraadio podcaste (vt vikerraadio.err.ee), mida see vanatädi saab kuulata terve päeva, iga päev uued ja huvitavad saated kultuuri, kirjanduse, majanduse, kirikuelu ja teistel teemadel. Olen kindel, et vanainimese jaoks on see lahendus sada korda parem, kui kord nädalas ühte amatöörlikku saadet passida."   Kas Austraalia eestlaskond vajab kohapeal tehtud saadet või pole see vajalik tänasel internetiajastul, kui kõik Eestis toodetud saated on kergesti kättesaadavad ka siin. Toimetus kutsub lugejaid sel teemal kaasa mõtlema!Sirje Jõgi (fotol) ja Diana Ritchie võtsid SBS teatepulga üle eelmise aasta veebruaris. SBS eestikeelsed raadiosaated on olnud lahutamatu osa vanema põlvkonna elust. Maila Taimre pikaaegse töö võtsid üle saatejuhid Diana Ritchie ja Sirje Jõgi, kuid leidmata jäi meediaharidusega programmijuht, mistõttu otsustati eestikeelne programm ajutiselt lõpetada. Tegelikke põhjuseid tuleb aga siiski otsida saate liiga väiksest sihtgrupist ja piiratud eelarvest. suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Eestikeelse SBS raadiosaate vajalikkuse üle puudub üksmeel

AALE KASK-ONG 7. mail 2012

SBS eestikeelsed raadiosaated on olnud lahutamatu osa vanema põlvkonna elust. Maila Taimre pikaaegse töö võtsid üle saatejuhid Diana Ritchie ja Sirje Jõgi, kuid leidmata jäi meediaharidusega programmijuht, mistõttu otsustati eestikeelne programm ajutiselt lõpetada. Tegelikke põhjuseid tuleb aga siiski otsida saate liiga väiksest sihtgrupist ja piiratud eelarvest.

Augustikuust aprillini on programmijuhi leidmiseks kuulutatud välja kaks konkurssi, aga saadet pole ennistatud.

 

Raadiosaate tagasitoomine on olnud AESL-i eesti keele õpingute koordineerija Tiiu Salasoo südameasjaks.

 

Tiiu Salasoo sõnul aitab raadiosaate jätkumine meil siin kaugel mandril ikka edasi eestlasteks jääda: "Isegi, kui oleme oma sünnimaa hüljanud, oleme me Eesti püsimiseks ikkagi väga tähtsad, sest meie rahvas on nii väike, et iga üksik eestlane loeb! Seda põhjust ei saa muidugi anda SBS-ile, kuid oluline on, et me ise seda mõistaksime ja tunneksime. Vägisi tundma panna ei saa, kuid regulaarne hea raadiosaade saab kaasa aidata selle tunde tekkimisele.

 

„Kuulda me kaunis emakeeles sõnumeid kodumaast ja sealsetest inimestest, keda veel teame-tunneme, samuti lapsepõlvest tuntud muusikat," räägib Salasoo „Kui me siin ainult inglise keeles suhtleme, eestikeelset kirjandust ammugi ei loe, siis jääb me oma keelevara varsti kängu ja muutume poolkeelseteks - siin saab raadiost kuuldud hea keel meid aidata."

 

Tiiu Salasoo hinnangul oleks veelgi parem telesaade. „Seda võiks Eestis meie jaoks valmistada ja SBS osta ja meile näidata kasvõi kord kuus: venelastel on, poolakatel on, rääkimata igasugu aasia rahvastest, miks mitte eestlastel? Seepärast, et meid on vähe. Kuid ka sellepärast, et me ei nõua."

 

Aprilli lõpuni oli SBS veebilehel võimalus öelda sõna sekka eestikeelse programmi saatuse osas.

 

SBS eestikeelse programmi viimane saatejuht Sirje Jõgi pole eriti optimistlik: „Aprillis SBS-ist saabunud kirja, mis kutsub raadiokuulajaid kommenteerima ning omakeelse raadiosaate eest seisma, taustainfo on siiski see, et suurtest keelegruppidest tuleb palju kirju, väikestest vähe."

 

"Eestlased on väike rahvas ja väike rahvusgrupp Austraalias. Üllatavalt väike oleme me eelkõige austraallastele, sest meie, eestlased oleme ju harjunud olema väike rahvas," rõhutab Jõgi „Kuid meil on õigus olla uhke - olime viimased paganarahvad Euroopas, oma tavas ja traditsioonis kinni, elasime üle kõik oma maa muurahvusest valitsejariigid, vabaks me ennast laulsime, ja laulupidude fenomen on huvi äratanud maailmas, nüüd tõuseme esile EL riikide hulgas oma teatrite arvuga, elame kaasa oma dirigentidele kogu maailmas, sealhulgas Austraalias - oleme väike riik, kellele on tähtis tema kultuur. Kas mõistab seda austraallane? Austraallane mõistab ennekõike sporti.

 

"Meile, Austraalia eestlastele, on oma raadiosaade, mis kannaks meie kultuuri, olulisem, kui Austraalia kultuuriruumis ehk arusaadav," leiab Jõgi "Väike või suur" ei tohiks olla see kriteerium, mille järgi rahvuste saateid avatakse või kinni pannakse."

 

Aga kõik eestlased siin ei kuula saadet. Queenslandis elav eestlasest kinnisvaraarendaja Ivo Vinkmann tunnistab, et on kuulnud saate olemasolust, kuid saadet ennast pole kuulanud: „Ma ei tea ka Gold Coasti eestlastest kedagi, kes seda kuulaks."

 

„Võibolla on teema aktuaalsem vanemale generatsioonile, noored kuulavad/vaatavad üle neti Eestis toodetud raadiot/telet" leiab Vinkman.

 

Ka Sydney Eesti Seltsi esimees Aivo Takis ei ole SBS eesti programmi kuulanud: „Kuigi ma olen ise intervjuusid andnud nii SBS eesti- kui ka soomekeelsete saadete toimetusele, pole ma ise kunagi ühtegi saadet kuulama juhtunud üheksa aasta jooksul."

 

„Minul on piinlik nõuda eestikeelseid raadiosaateid Austraalia maksumaksja raha eest, kui kuulajaid on nii häbematult vahe," ütleb Takis. „Internetis on ööpäev läbi kõigile tasuta kättesaadavad kümmekond eestikeelset professionaalset raadiokanalit Eestist.

 

„ Jah, muidugi meil on vanureid, kes internetti ei kasuta. Kuid 79 dollari eest saame talle osta Ipodi, kuhu ta sugulane või hooldaja saab lihtsalt ja tasuta laadida Vikerraadio podcaste (vt vikerraadio.err.ee), mida see vanatädi saab kuulata terve päeva, iga päev uued ja huvitavad saated kultuuri, kirjanduse, majanduse, kirikuelu ja teistel teemadel. Olen kindel, et vanainimese jaoks on see lahendus sada korda parem, kui kord nädalas ühte amatöörlikku saadet passida."

 

Kas Austraalia eestlaskond vajab kohapeal tehtud saadet või pole see vajalik tänasel internetiajastul, kui kõik Eestis toodetud saated on kergesti kättesaadavad ka siin. Toimetus kutsub lugejaid sel teemal kaasa mõtlema!

Eestikeelse SBS raadiosaate vajalikkuse üle puudub üksmeel
Sirje Jõgi (fotol) ja Diana Ritchie võtsid SBS teatepulga üle eelmise aasta veebruaris.
Eestikeelse SBS raadiosaate vajalikkuse üle puudub üksmeel SBS eestikeelsed raadiosaated on olnud lahutamatu osa vanema põlvkonna elust. Maila Taimre pikaaegse töö võtsid üle saatejuhid Diana Ritchie ja Sirje Jõgi, kuid leidmata jäi meediaharidusega programmijuht, mistõttu otsustati eestikeelne programm ajutiselt lõpetada. Tegelikke põhjuseid tuleb aga siiski otsida saate liiga väiksest sihtgrupist ja piiratud eelarvest.
Eestikeelse SBS raadiosaate vajalikkuse üle puudub üksmeel
Vormilisuse poolelt võrreldav kodulehe tegemine kui läheb korda. Aga seda ma tean küll kodulehtede valmistamine optimeeritult poolest konkurentsis esile ja ülevaatliku kodulehtede arendamine hästi see leht www.aara.ee samas on ka sisukuse poolest suurema lehe tegemine odavalt olulistele aspektidele vaid paari nädalaga veebilehtede valmistamine professionaalselt saab kiiresti tööle.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: