Aprillikuu kinoõhtu pakub taaskord võimalust tegijalt küsida

Aprillikuu viimasel reedel, 27.aprillil, leiab aset järjekordne Kino@Sydney Eesti Maja. Seekord näidatakse kodumaal juba klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega" ja totalitaarset ühiskonda portreteerivat "On the Other Side". Viimane film oli ühtlasi kinoõhtute eestvedaja Leen Rampe magistritöö ja kuidas ta seda tegema juhtus, sellest kuuleb lähemalt juba kinoõhtul!

Prantsuse-Eesti koostöös valminud filmi "On the Other Side" tegemisel oled ka ise kaasa teinud. See film räägib igatsusest pääseda teisele poole raudset eesriiet. Milliseid valikuid Sul stsenograafina tuli selle filmi olustiku loomisel teha? Leen Rampe: Minu ülesandeks filmi kujunduse loomisel oli saavutada totalitaarse võimuga keskkond, kus põhiliseks teguriks pole mitte ajastu vaid hirm. Just konkreetse ajastu vältimine, kuid samas loo faabula edasiviimine läbi kujunduslike märkide oli selle filmi juures huvitav ja ka väljakutseid pakkuv. Põhilisteks vastanditeks kujunduskeele loomisel oli totalitaarse süsteemi tsenter - paranoiline linn oma kivist majade, lõputute salakäikude ja koridoridega ning loomulik ja näiliselt kaootiline maa. „On the Other Side" oli väikse eelarvega film, milles esines suhteliselt palju võttekohti. Seepärast oli kujundusmeeskonna jaoks tegemist justkui täispika mängufilmiga. Üheks huvitavamaks võttekohaks oli Tallinnas, Paldiski maanteel, Seewaldi territooriumil aastatel 1908-1910 ehitatud üks neljast imeilusast ravikorpusest. Kõige keerulisem oli pikkade koridoride ja sügavustesse laskuvate trepikodade leidmine, kuna Tallinna arhitekuuris leidub selliseid vähe. Lõpuks õnnestus peategelase Victori hädavajalik trepikojastseen filmida kunagises Eesti telegraafi keskjaamas, mis on tänaseks renoveeritud hotell Tallinna vanalinnas Vene tänaval.   Filmirezissöör Samuel Jaquemin on prantslane. Tema pilk totalitaarsele reziimile tuleb väljastpoolt. Kas midagi tema nägemuses üllatas Sind? Leen Rampe: Pean ütlema, et ei üllatanud. Teatud mõttes oligi see film Samuel Jaquemini enda loodud maailm – ta oli ka käsikirja autor, seega teemasse pikalt süübinud ning väga kindla nägemusega. Ajalooline loogika ja stiilipuhtus polnud selles filmis olulised, tegemist oli fiktiivse aja ja kohaga, kus lähtuti pigem intuitsioonist.   Ühtlasi on see film ka sinu magistritöö Eesti Kunstiakadeemias. Kuidas see vastu võeti? Leen Rampe: Ise ma kahjuks esilinastusele ei jõudnud – kohe peale lõpetamist, enne filmi avalikku linastust lendasin ma Austraaliasse ja siia ma jäin. Aga magistritöö kaitsmisel oli hindajakomisjoni vastuvõtt soe ja kuulsin, et ka linastus läks hästi.   Teise filmina näitate kaasaegses Eestis klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega". Seni olete näidanud üksnes viimase paari aasta filme, millest see erand? Leen Rampe: Uurisime kohalikus kogukonnas nähtud filmide kohta ning avastasime, et "Ristumine peateega" on vahelt puudu. Samuti oli rezissöör Arko Okk lahkelt nõus filmi tasuta näitamisega Sydneys. Kuna tahame publikuni tuua siiski Eesti filmi paremikku, astume vahel hea meelega sammu ajas tagasi, et ka minevikust häid filminäiteid vaatajani tuua. Ka on 2012 Eesti Filmi 100 sünnipäev, loodame veel mõnd paljudele nägemata jäänud tõelist Eesti suurteost Estonian Film Festival Australia raames linastada. Samuti, õnneliku juhuse tõttu tutvusin hiljuti Hendrik Elsteiniga, kes lõpetas kuulsa NIDA (National Institute of Dramatic Art) ja keda kohalikud eestlased tunnnevad juba aastataguse etenduse "Men Without Shadows" järgi, mida etendati Sydney Eesti Majas. Sel aastal, juba 7-29. juunil avaneb huvilistel harukordne võimalus näha ka "Ristumine peateega" etendust Bondi Paviljonis. Rohkem infot tuleva ürituse kohta leiab veel http://rocksurfers.org/ ning ürituse lähendes ka Eesti Majast. Hendrik ei välistanud ka võimalust mängida etendust Eesti Majas. Ta lisas veel, et "Ristumine peateega" lavastaja on Iain Sinclair, kes on viimasel ajal Sydneys päris kuum nimi seoses väga populaarsete lavastustega nagu "Our Town" ja "Blood Wedding" (Sydney Theatre Co.) ning "Seed" ja "Killer Joe" (Belvoir St Theatre). Hendrik on seekord etenduse produtsent ning mängib samuti Rolandi rolli.   Milles Sinu meelest seisneb Jaan Tätte "Ristumine peateega" fenomen. Menukas näidend, millele järgnes peagi film? Leen Rampe: Arvan, Jaan Tätte fenomen näitekirjanikuna seisneb eelkõige tema väga tundlikul sotsiaalsel närvil, kuid ka kirjanikuna heal takti- ja rütmitundel. Pean teda 1990. aastate Eesti üheks kõnekamaks teatritegelaseks. "Ristumine peateega " on mõtlemapanev just sellepärast, et see lahkab meie kõigi inimlikkust ja moraali – kui palju maksab õnn ja kas õnne saab osta? "Ristumine peateega" loos on Jaan Tätte kasutanud tuntud vene muinasjuttu vanamehest ja kuldsest kalast, toonud selle aga tänapäeva ning lisanud ootamatu puändi ja lõpplahenduse. Kes pole veel näinud, tulge vaatama!   Aprillikuu viimasel reedel, 27.aprillil, leiab aset järjekordne Kino@Sydney Eesti Maja. Seekord näidatakse kodumaal juba klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega" ja totalitaarset ühiskonda portreteerivat "On the Other Side". Viimane film oli ühtlasi kinoõhtute eestvedaja Leen Rampe magistritöö ja kuidas ta seda tegema juhtus, sellest kuuleb lähemalt juba kinoõhtul! suggest best web hosting providers in the top internet services companies review list
TULE MEIE KODU DIGILEHE TELLIJAKS!

Kolmapäevane leht on PDF faili kujul Sinu emaili postkastis juba esmaspäeval. Aastane tellimus ainult $44.00.

Vaata lähemalt hinnakiri, tellimine ja maksmine.

Aprillikuu kinoõhtu pakub taaskord võimalust tegijalt küsida

Aune Vetik 24. aprillil 2012

Aprillikuu viimasel reedel, 27.aprillil, leiab aset järjekordne Kino@Sydney Eesti Maja. Seekord näidatakse kodumaal juba klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega" ja totalitaarset ühiskonda portreteerivat "On the Other Side". Viimane film oli ühtlasi kinoõhtute eestvedaja Leen Rampe magistritöö ja kuidas ta seda tegema juhtus, sellest kuuleb lähemalt juba kinoõhtul!

Aprillikuu kinoõhtu pakub taaskord võimalust tegijalt küsida

Prantsuse-Eesti koostöös valminud filmi "On the Other Side" tegemisel oled ka ise kaasa teinud. See film räägib igatsusest pääseda teisele poole raudset eesriiet. Milliseid valikuid Sul stsenograafina tuli selle filmi olustiku loomisel teha?

Leen Rampe: Minu ülesandeks filmi kujunduse loomisel oli saavutada totalitaarse võimuga keskkond, kus põhiliseks teguriks pole mitte ajastu vaid hirm. Just konkreetse ajastu vältimine, kuid samas loo faabula edasiviimine läbi kujunduslike märkide oli selle filmi juures huvitav ja ka väljakutseid pakkuv. Põhilisteks vastanditeks kujunduskeele loomisel oli totalitaarse süsteemi tsenter - paranoiline linn oma kivist majade, lõputute salakäikude ja koridoridega ning loomulik ja näiliselt kaootiline maa.

„On the Other Side" oli väikse eelarvega film, milles esines suhteliselt palju võttekohti. Seepärast oli kujundusmeeskonna jaoks tegemist justkui täispika mängufilmiga. Üheks huvitavamaks võttekohaks oli Tallinnas, Paldiski maanteel, Seewaldi territooriumil aastatel 1908-1910 ehitatud üks neljast imeilusast ravikorpusest.

Kõige keerulisem oli pikkade koridoride ja sügavustesse laskuvate trepikodade leidmine, kuna Tallinna arhitekuuris leidub selliseid vähe. Lõpuks õnnestus peategelase Victori hädavajalik trepikojastseen filmida kunagises Eesti telegraafi keskjaamas, mis on tänaseks renoveeritud hotell Tallinna vanalinnas Vene tänaval.

 

Filmirezissöör Samuel Jaquemin on prantslane. Tema pilk totalitaarsele reziimile tuleb väljastpoolt. Kas midagi tema nägemuses üllatas Sind?

Leen Rampe: Pean ütlema, et ei üllatanud. Teatud mõttes oligi see film Samuel Jaquemini enda loodud maailm – ta oli ka käsikirja autor, seega teemasse pikalt süübinud ning väga kindla nägemusega. Ajalooline loogika ja stiilipuhtus polnud selles filmis olulised, tegemist oli fiktiivse aja ja kohaga, kus lähtuti pigem intuitsioonist.

 

Ühtlasi on see film ka sinu magistritöö Eesti Kunstiakadeemias. Kuidas see vastu võeti?

Leen Rampe: Ise ma kahjuks esilinastusele ei jõudnud – kohe peale lõpetamist, enne filmi avalikku linastust lendasin ma Austraaliasse ja siia ma jäin. Aga magistritöö kaitsmisel oli hindajakomisjoni vastuvõtt soe ja kuulsin, et ka linastus läks hästi.

 

Teise filmina näitate kaasaegses Eestis klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega". Seni olete näidanud üksnes viimase paari aasta filme, millest see erand?

Leen Rampe: Uurisime kohalikus kogukonnas nähtud filmide kohta ning avastasime, et "Ristumine peateega" on vahelt puudu. Samuti oli rezissöör Arko Okk lahkelt nõus filmi tasuta näitamisega Sydneys.

Kuna tahame publikuni tuua siiski Eesti filmi paremikku, astume vahel hea meelega sammu ajas tagasi, et ka minevikust häid filminäiteid vaatajani tuua. Ka on 2012 Eesti Filmi 100 sünnipäev, loodame veel mõnd paljudele nägemata jäänud tõelist Eesti suurteost Estonian Film Festival Australia raames linastada.

Samuti, õnneliku juhuse tõttu tutvusin hiljuti Hendrik Elsteiniga, kes lõpetas kuulsa NIDA (National Institute of Dramatic Art) ja keda kohalikud eestlased tunnnevad juba aastataguse etenduse "Men Without Shadows" järgi, mida etendati Sydney Eesti Majas.

Sel aastal, juba 7-29. juunil avaneb huvilistel harukordne võimalus näha ka "Ristumine peateega" etendust Bondi Paviljonis. Rohkem infot tuleva ürituse kohta leiab veel

http://rocksurfers.org/ ning ürituse lähendes ka Eesti Majast. Hendrik ei välistanud ka võimalust mängida etendust Eesti Majas.
Ta lisas veel, et "Ristumine peateega" lavastaja on Iain Sinclair, kes on viimasel ajal Sydneys päris kuum nimi seoses väga populaarsete lavastustega nagu "Our Town" ja "Blood Wedding" (Sydney Theatre Co.) ning "Seed" ja "Killer Joe" (Belvoir St Theatre). Hendrik on seekord etenduse produtsent ning mängib samuti Rolandi rolli.

 

Milles Sinu meelest seisneb Jaan Tätte "Ristumine peateega" fenomen. Menukas näidend, millele järgnes peagi film?

Leen Rampe: Arvan, Jaan Tätte fenomen näitekirjanikuna seisneb eelkõige tema väga tundlikul sotsiaalsel närvil, kuid ka kirjanikuna heal takti- ja rütmitundel. Pean teda 1990. aastate Eesti üheks kõnekamaks teatritegelaseks. "Ristumine peateega " on mõtlemapanev just sellepärast, et see lahkab meie kõigi inimlikkust ja moraali – kui palju maksab õnn ja kas õnne saab osta?

"Ristumine peateega" loos on Jaan Tätte kasutanud tuntud vene muinasjuttu vanamehest ja kuldsest kalast, toonud selle aga tänapäeva ning lisanud ootamatu puändi ja lõpplahenduse. Kes pole veel näinud, tulge vaatama!

 

Aprillikuu kinoõhtu pakub taaskord võimalust tegijalt küsida Aprillikuu viimasel reedel, 27.aprillil, leiab aset järjekordne Kino@Sydney Eesti Maja. Seekord näidatakse kodumaal juba klassikaks saanud filmi "Ristumine peateega" ja totalitaarset ühiskonda portreteerivat "On the Other Side". Viimane film oli ühtlasi kinoõhtute eestvedaja Leen Rampe magistritöö ja kuidas ta seda tegema juhtus, sellest kuuleb lähemalt juba kinoõhtul!
Aprillikuu kinoõhtu pakub taaskord võimalust tegijalt küsida
Pole palju aega möödunud, kui MTÜ veebilehe valmistamine kohe ära teha. Põhjalikumalt mõeldes võiks hallatava netilehe tegemine kaasaegselt samavõrd tähtis nagu visiitkaartki millalgi kodulehe uuendamine kaasaegselt algne tekst leidlikult lahendatud MTÜ kodulehtede tegemine kaasaegselt tellimiseks vajalik info miks mitte ka toodete kodulehtede arendamine kvaliteetselt maksimaalselt kestvate tulemustega.
Eestlaste hääl aastast 1949
Ajaleht Meie Kodu, tel: 02 9212 2113, e-mail: